Lastega perede tarbimisharjumuste ümberkujundamise võimalused pakendijäätmete vältimiseks

Abstract

Tänapäevale iseloomuliku intensiivse tarbimisega kaasnev jäätmeteke kujutab endast järjest tõsisemat keskkonnaprobleemi, sest jäätmeid tekib palju, nende käitlemine on kallis ning ümbertöötlemine ebapopulaarne. Jäätmete ladestamise ja energia saamiseks põletamisega kaasnevad omakorda negatiivsed keskkonnamõjud. Jäätmetekke suurenemine on seotud nüüdisaegsete tarbimisharjumustega, millele on iseloomulikud mugavustoodete, sh valmistoidu, poolfabrikaatide suurenev tarbimine ning sellega paratamatult kaasnevad ühekordsed pakendid. Töö raames lähenetakse pakendite tarbimise lahtimõtestamisel nii praktikate teooriast kui ka zero waste-kontseptsioonist lähtuvalt. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, millised tegurid toetavad ja takistavad lastega perede võimalusi kasutada ostmisel korduvkasutatavaid pakendeid, ning millised on ühekordselt kasutatava pakendita ostmise kõrvalmõjud ning milline peaks olema korduvkasutatavate pakendite kasutamist toetav taristu. Neile küsimustele vastamiseks analüüsiti uurimise käigus süvitsi perede poodlemispraktikaid ning viidi läbi kuuajaline eksperiment, mis seisnes korduvkasutatavate pakenditega sisseostude tegemises. Analüüsist lähtuvalt tuuakse töös välja, millised tegurid toetasid ja takistasid oma pakenditega ostmist ning antakse soovitusi, kuidas laiahaardeliselt korduvkasutatavate pakendite kasutamist igapäevaseks praktikaks muuta ning seeläbi jäätmeteket vähendada. Autori hinnangul on teema edasiuurimiseks põhjust ning eelkõige tuleks uurida väiksemate leibkondade tarbimisharjumusi ja nende seost pakenditega. Lisaks on vajalik uurida, millised alternatiive oleks võimalik ühekordsete pakendite asemel kasutada ning kuidas see tarbijate, tootjate ja kauplejate jaoks kõige mugavamaks kujundada.