Kirivöö-mustrilised õlakatted

Abstract

Lõputöö „Kirivöö-mustrilised õlakatted“ eesmärgiks oli luua kollektsioon õlakatetest, mis tutvustavad kirivöö mustreid nooremale täiskasvanute põlvkonnale igapäevases mugavas kasutuses olevate esemete – sõbade abil. Kollektsiooni kujundamisel võtan aluseks noorema generatsiooni täiskasvanud naisi, seal hulgas ise ennast, kes väärtustavad traditsioone. Inspiratsiooni kollektsiooni loomiseks andsid vöövaibad, sõbad (sh korjatud kirjaga sõba), kuid enim Äksi kihelkonna kirivööd. Esmalt uurisin nende esemeliikide kohta kirjalikke allikaid: P. Ranna „Eesti kirivööd“, L. Mälksoo 5 „Kangakudumise käsiraamat“, M. Lehis „Vööd ja paelad“, A. Voolmaa „Õlakatted – Sõbad, õlalinikud, suurrätid“, M. Kaarma ja A. Voolmaa „Eesti rahvarõivad“. Samuti tutvusin Eesti Muuseumide Veebiväravas (MuIS) pildiga museaalidega: 44 Äksi kirivööd, 7 vöövaipa ja 1 korjatud kirjaga sõba. Saadud infot analüüsisin ja kasutasin oma lõputöö kavandamiseks. Järgnevalt valisin sobivad vöökirjad töö teostamiseks ning kudusin materjali- ja tehnikatööproovid. Seejärel kavandasin ja tegin lõplikud otsused oma kollektsiooni loomiseks. Nende põhjal valmis suure tööna kolm sõba, mille alusel koostasin ka materjalide, töötundide ja hinnakalkulatsioonid. Oma tööga vastasin küsimustele: kuidas tuua rahvuslikke esemeid tänapäeva inimeseni? Kuidas kohandada kirivöö kudumise tehnikat nii, et seda saaks kasutada kirivöö-mustriliste õlakatete tootmiseks? Milline on sobivaim materjal pehmuse ja mugavuse saavutamiseks? Kas arvutitelgedel kootavad kirivööainelised õlakatted on tootearendusena mõistlik? Lõputöö käigus kohandasin kirivöötehnikat ja materjalide kasutust nii, et arvutitelgedel kootavad sõbad oleksid soojad ja pehmed ning mugavad kanda. Samuti seda, et tehnoloogiliselt oleks eseme tootmine tulevikus mõistlik. Töötundide ja muude kulude kalkulatsioonide põhjal on toote hind ka mõistlik ning unikaalse käsitööeseme kohta sihtgrupile sobilik.