Säästvast metsandusest pärinevate kohalike puidutoodete tarbijale nähtavaks muutmine
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Minu töö andis ülevaate tegevustest, millega püüdsin edendada Eestis säästvast metsandusest pärinevate kohaliku puidu toodete tarbijale nähtavaks muutmist. Hetkel on Eestis poodides väike valik selliseid tooteid ning selle tõttu on ka tarbijateadlikkus ning nõudlus madalad. Teemat ilmestab ka viimased paar aastat kestnud eri emotsioone tekitav debatt Eesti metsapoliitika üle ning inimeste teadmatus võtta seisukohta, sest arutelu on muutunud väga spetsiifiliseks ja kohati tavainimese jaoks mõistetamatuks. Töö valmis rahvusvahelise organisatsiooni FSC praktikal olles. FSC on eestkosteorganisatsioon, mis annab välja sertifikaati, tunnistamaks metsa või puidu säästlikku majandamist. Küll aga on FSC tuntus tarbijate seas väga madal. Säästvast metsamajandusest pärit tootevaliku väiksust mõjutab ka see, et FSC serditud metsast pärit toode kaotab sageli tarneahela mõne lüli tõttu enda märgise.
Uurimuse ehitasin üles tegevusuuringu põhimõtetest lähtudes. Tegevusuuring paneb rohkem rõhku praktilistele tegevustele ning seda on hea kasutada sotsiaalsete muutuste edendamiseks. Meetodi valik sõltus FSC taustast – tuli teha midagi, mis ei nõuaks palju ressursse, kuid annaks sisukaid tulemusi. Kuna tegevusuuringut iseloomustab enda töö pidev vahehindamine ning taktika kujundamine, sobis see hästi FSC kommunikatsioonieesmärgi saavutamiseks. Varasemalt olin FSCs läbinud praktika, mis aitas mul probleemi paremini mõista.
Töö struktuur vastab samuti tegevusuuringu loogikale – kajastasin tegevusi just nii, et eelnev jutt annaks järgnevale mingi alguspuntki ja sisendi. Nii alustasin lühikese juhtumi-tutvustusega, liikudes edasi metoodika kirjeldamiseni. Pärast seda algas töö kõige sisukam osa ehk probleemi olemuse defineerimine, kirjeldamine ja lahenduste pakkumine. See peatükk jaguneb mitmeks alapeatükiks, mis igaüks vastab mingile tekkinud küsimusele. Järgnevalt kirjeldasin tegevusi, mida on vaja edaspidi teha. Töö lõpetuseks analüüsin tehtud tööd, panin kirja, mis mulle selle juures meeldis või ei meeldinud, missugused ohud ja võimalused kaasnevad tulevikutegevustega.
Tegevusuuring nõudis mitme eri tegevuse kombineerimist ning asjade katsetamist. Sellest tulenevalt sain proovida eri lähenemisi ja tegevusi, sageli seda ka enda mugavustsoonist väljaspool. Tunnen, et arenesin tööd tehes nii uurijana kui ka inimesena, aga õppisin tundma ka teisi inimesi, kes tööga seotud olid. Töö tulemusena saavutasin koostöö Puumarketiga ning koostasin teabematerjalid, mida Puumarketi kauplustes kasutada saaks. Kõige enam abi sain ma töö tegemisel enda ülikoolipoolselt juhendajalt Maie Kiiselilt, FSC tegevjuhilt Indrek Talpsepalt ja projektikoordinaatorilt Marion Kadelt ning ÜTI magistrantide eelnevalt strateegiapraktika kursuse raames valminud analüüsidest, millest mina ühe väljapakutud tegevussuuna üle võtsin. Minu kanda olid jaekaubanduse suunal tehtavad tegevused ja tulemused, näiteks väliste osapooltega suhtlemine ja kohtumiste paika panemine.
Töö eesmärgiks oli võimaluste leidmine selleks, et muuta juba toodetud FSC puit tarbijale nähtavaks ja osaliselt neid võimalusi proovida. Bakalaureusetöö raames jõudsin ma teabematerjalide kavandini, mida Puumarketi poodides kasutada saaks. Edasiste tegevustena tuleb luua koostöö Puumarketi tarnijatega ning võtta Puumarketis kasutusele teabematerjalid FSC serdiga toodete märgistamiseks.