Facebooki arutelude modereerimine „Virginia Woolf sind ei karda!“ grupi näitel
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Bakalaureusetöö „Facebooki arutelude modereerimine „Virginia Woolf sind ei karda!“ grupi
näitel“ andis ülevaate sotsiaalmeedias tegutseva grupi toimimisest ja sealsete arutelude
modereerimise põhimõtetest.
Keskendusin Facebookis tegutsevale feministlikule grupile ning minu eesmärk oli testida
hüpoteesi, mille kohaselt sotsiaalmeedia grupid on uued demokraatlike vestluste kasvulavad.
Selleks viisin „Virginia Woolfi“ grupi kolme moderaatoriga läbi süvaintervjuud ning püstitasin
tööle uurimisküsimused.
Minu uurimisküsimused olid:
1) Kuidas toimub arutelu Facebooki grupis, millel on kindlad reeglid ja moderaatorid?
2) Millistest põhimõtetest lähtuvad moderaatorid grupi vestlusi modereerides?
3) Kuivõrd võib täheldada, et jälgitakse ideaalse vestlussituatsiooni põhimõtet? Kuivõrd
lähtutakse arvamuste paljususest?
Intervjuust selgus, et avatud gruppide moderaatorid tagavad selle, et kehtestatud kodukorrast
peetaks kinni ning et grupp toimiks efektiivselt. Moderaatoritel on omavahelised kokkulepped,
näiteks uusi liikmeid vastuvõttes või inimesi välja arvates, kuid arutelu modereerides kindlaid
reegleid ei ole. Peamine ülesanne on tagada viisakas ja aktiivne arutelu, mida moderaatoritel
endil on võimalik kontrollida ning edendada uute ideede ja erinevate vaatenurkadega
lisamisega.
Töö tulemuseks on modereerimise skeem, millest saab välja lugeda, millised on moderaatorite
ülesanded ning missugused võimalused on neil arutelusid ja gruppi modereerides. Tuli välja, et
skeemi esimeses (eelvalik) ja kolmandas (abinõud, kui ideaalne vestlussituatsioon ei teki) etapis
ei ole võimalik tagada Habermasi ideaalset vestlussituatsiooni.
Saadud tulemus näitab, et kokkuvõttes saab testitud hüpoteesi ümber lükata. Seda sellepärast,
et Facebook ise ning moderaatorid mängivad grupi toimimisel ja valikute tegemisel suurt rolli.
Nende võimuses on lükata tagasi liitumissoovitused ning vajadusel liikmeid grupist välja
arvata. Sotsiaalmeedia avatud gruppides toimuvaid vestlusi ei saa seetõttu alati pidada demokraatlike vestlusteks, sest kõigile ei anta luba osaleda ning moderaatoritel on võimalus
takistada inimeste arvamuste avaldamisi.
Sõltuvalt grupi olemusest kehtestatakse sotsiaalmeedias reeglid, millega määratletakse ära
grupi eesmärk ning selle ideaalne toimimine. Lähtuvalt harjumustest ja normidest saavad
olulise tähenduse ka arutelud. Võib kokkuvõtteks öelda, et sotsiaalmeedia võimaldab meil ise
arendada ja kasvatada ideaalse vestlussituatsiooni tavasid ka siis, kui gruppi on koondunud
sarnase maailmavaatega inimesed.
Description
Intervjuude transkriptsioonid on ainult paberkandjal versiooni juures.