Eesti naisajakirjanike kogemused agressiivsete ja ahistavate kommentaatorite ja allikatega

Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.advisor , juhendaja
dc.contributor.author Palgi, Greete
dc.contributor.other Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond et
dc.contributor.other Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut et
dc.date.accessioned 2018-06-13T13:51:36Z
dc.date.available 2018-06-13T13:51:36Z
dc.date.issued 2018
dc.identifier.uri http://hdl.handle.net/10062/60669
dc.description.abstract Bakalaureusetöös uurisin Eesti naissoost ajakirjanike kogemusi lugejate- ja allikatepoolse ahistamisega. Bakalaureusetöö eesmärk oli saada paremat aimu, kuidas tajuvad Eesti naissoost ajakirjanikud ahistamist. Täpsemalt soovisin ka teada saada, kuidas ajakirjanikud sellega hakkama saavad ning mis võivad olla pikaaegse süstemaatilise ahistamise tagajärjed. Soovisin ka uurida seda, kas ajakirjanikud üldse kasutavad enda kogemustest rääkides sõna „ahistamine“ või kõnelevad nad läbielatust teiste sõnade ja terminite kaudu, pehmendades kogemust. Kasutasin kvalitatiivset meetodit, viies kaheteistkümne ajakirjanikuga läbi poolstruktureeritud intervjuud ning analüüsides neid hiljem kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Kasutasin seda, et jätta alles ajakirjanike endi sõnad ja kirjeldused, et kanda töös edasi nende „häält“. Intervjuudest selgus, et ajakirjanike ahistamine ei ole üsna tõenäoliselt ka Eestis võõras probleem. Ei saa tulemusi küll kaheteistkümne intervjuu põhjal üldistada, kuid ajakirjanikud tõid välja, et ka nende kolleegid on ahistava käitumisega kokku puutunud ning see on nende arvates suuresti üks osa ajakirjaniku elukutsest. Intervjuudest tuli esile see, et ahistavat käitumist defineeritakse ka teiste sõnade kaudu, näiteks „kiusamise“ ja „terrorina“. Intervjueeritavad leidsid, et süstemaatiline ahistamine võib lõppeda kas depressiooni, valdkonnast lahkumise või tõsiste terviseprobleemidega. Seksuaalse ahistamise puhul leidsid paar ajakirjanikku, et probleem eksisteerib ning seda pisendatakse tugevalt. Nooremate ajakirjanike puhul panevad ahistajad kahtluse alla ajakirjanike kompetentsi „noore tibi“ narratiivi kaudu. Ahistamise ja seksuaalse ahistamise uurimine Eesti kontekstis on oluline, kuna vaatamata demokraatlikule riigikorrale esineb ka siin seksismi ning ahistamise normaliseerimine ei aita selle kaotamisele kaasa. Ahistamisest on oluline rääkida, et probleemi paremini mõista ja loodetavasti ka otsida sellele lahendusi. et
dc.language.iso est et
dc.publisher Tartu Ülikool et
dc.rights openAccess et
dc.rights Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia *
dc.rights.uri http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ *
dc.subject.other magistritööd et
dc.title Eesti naisajakirjanike kogemused agressiivsete ja ahistavate kommentaatorite ja allikatega et
dc.type Thesis et


Failid selles nimetuses

Selle nimetusega on seotud järgmised litsentsi failid:

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet

openAccess Kui pole teisiti märgitud, kirjeldatakse litsentsi järgnevalt openAccess

Otsi


Sirvi

Minu konto

Statistika