Ajakirja kaanekujunduse vastuvõtu uurimine pilgujälgija abil, ajakirja Sport näitel

Date

2018

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Minu magistritöö eesmärk oli kaardistada küljenduselemendid, mis äratavad vastuvõtja tähelepanu ajakirja Sport esikaane vaatamisel. Selgitasin välja, millel peatub lugeja pilk esikaant vaadates esimesena ehk märkisin ära katsealuste tähelepanu äratajad. Uuringu viisin läbi koostöös Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnaga, kasutades eye tracking ehk pilgujälgija meetodit. Katsete läbi viimiseks valisin välja viis ajakirja Sport esikülge ning lõin neile kontrastiks alternatiivid. Pilgujälgija katsete jaoks valmisid esikülgedest paarid, kus ühel versioonil on kaanepersoon riides ning teisel juhul näitab paljast ihu. Sellise kõrvutamise abil sain teada, kas kaanepersooni riietus mõjutab vastuvõtja tähelepanu ja selle kestust. Lisaks pilgujälgijale, palusin kõigil osalejatel täita ka ankeetküsitluse, et saada üldisemat informatsiooni valimis osalenud inimeste lugemisharjumustest ja eelistustest. Minu magistritöö valimisse kuulus 32 eelküsitluse abil välja valitud katsealust, kes jäid vanusevahemikku 20–30 eluaastat. Pilgujälgija abil läbi viidud katsetest selgus, et vastuvõtja kiiremat tähelepanu pälvivad esikaaned, kus kaanepersoon eksponeerib oma paljast ihu. Lisaks püsis katsealuste pilk nendel esikaantel ka kauem. Huvipiirkonda kitsendades selgus, et pilgu esimene kinnistus tehakse esmalt kaanepersooni näopiirkonnas. Seda ala vaadatakse ka kõigist foto- ja küljenduselementidest kõige kauem. Seejärel suundub inimese pilk kaanepersooni kehale, kus palja ihu eksponeerimise korral püsib vaataja tähelepanu kauem kui seda riides alternatiivide puhul. Seega püüab ajakirja esikaanel kiiremat ja püsivamat tähelepanu just paljast ihu eksponeeriv kaanepersoon. Ankeetküsitlusest selgus, et valimis osalenutest 30 peab esikaane kujundust ajakirja ostmisel oluliseks aspektiks. Lisaks mõjutab inimeste otsust ka kaanefoto ning kaanepersoon. Oluliseks peetakse aga ka ajakirja kaante vahel leiduvat ehk kvaliteetset sisu. Erinevaid väljaandeid paneb poelettidelt ostma aga ka sõprade soovitus ning hetkeemotsioon. Lisaks kaardistasin ka valimis osalenud vastuvõtjate visuaalse hierarhia ehk esitan inimese silma liikumise trajektoori küljenduselementide haaval. Tuli välja, et vastuvõtjate tähelepanu esmane kinnistumine käib skeemil suuremast elemendist väiksemani ehk esmalt märgatakse värvilist fotot, misjärel suundutakse suurematest tekstidest väiksemate viideteni. Kuna pilgujälgimise meetodit kasutatakse meediauuringutes praegu veel pigem harva, siis näen antud meetodil Eestis suurt potentsiaali. Tegemist on meetodiga, mille tulemusi ei ole võimalik ühelgi teisel viisil koguda. Mõne teise empiirilise meetodi (näiteks ankeetküsitlus või kvalitatiivne intervjuu) sidumisel pilgujälgimisega, on võimalik saada ülevaade vastuvõtjate visuaalsest käitumisest, eelistustest ja lugemisharjumustest. Antud tulemused on kasulikud nii ajalehtede/ ajakirjade veebilehekülgede arendajatele, paberlehtede toimetajatele ning küljendajatele.

Description

Keywords

Citation