Moraalne parendamine: tehisintellekti ja neuroloogilise sekkumise võrdlus
Kuupäev
2018
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
The aim of this study is to compare two methods of possible human moral bioenhancement:
Artificial Intelligence (AI) as supportive method and mild neuroenhancement.
As scientific developements have made it possible to consider and practice human
physiological enhancement, in recent years the discussion has been concentrating on moral
enhancement as well. By biological enhancement I mean biological interventions used to
improve human capabilities and bodies beyond mere necessity of restoring or sustaining
health. Moral bioenhancement is used as definition of improving human moral capabilities
and standards by biological interventions, as opposed to traditional means as teaching and
socializing.
The aim of the study is not to express that moral bioenhancement is ethical but rather to find
out that if this would be the case, which kind of means to achieve the goal would be more
ethical and worth considering.
Kirjeldus
Tehes kokkuvõtet kogu bioloogilist parendamist ning sealhulgas eelkõige moraalset
parendamist puudutavatest poolt- ja vastuargumentidest ning võrreldes kahte erinevat
vahendit selle saavutamiseks, tundub, et meetodi valik mõjutab parendamise lubatavust
oluliselt. Esiteks jäid kõrvale kõik liigset meditsiinilist sekkumist nõudvad võimalused
(kirurgiline sekkumine vms), kuna juba ainuüksi meditsiinieetika kohaselt ei ole võimalik
nende ohtust ja toimet uurida.
Vähem invasiivsematest ja realistlikumatest vahenditest tundub olevat kerge eelis kahe
meetodi ligikaudsel võrdlusel AI kasutamisel. Seda siiski vaid võrreldes artiklites kirjeldatud
toimemehhanisme. Eelise annavad eelkõige meetodi pigem suunavad kui muutvad omadused
(paindlikkus, tagasipööratavus, individuaalsuse arvestamine ning võimalikult vähene
sekkumine inimese juba eksisteerivasse moraalinormi ehk olemusse), mitte niivõrd selle
rakendamise vorm. Kuigi ka kirjeldatud neurobioloogiline sekkumine oli pigem toetav kui
sekkuv, oli siiski oluline erinevus esiteks moraaliotsuse tekkes- AI puhul nõustamine iga kord
vastavalt tekkinud olukorrale ja eelnevalt kasutaja poolt määratud väärtushinnangutele ning
ravimite puhul ajukeemia mõjutamine ühekordselt õppeprotsessi käigus ja teiseks ning
teiseks tagasipööratavuses- AI puhul on see ilmselgelt lihtsam ning teostatavam. Muidugi
oleksid sama sobilikud ka mingid muud samasuguste omadustega tehnilised lahendused.
Seega, kui arvata, et moraalne parandamine võiks olla vajalik ja võimalik, tuleks siiski
kaaluda pigem võimalikult väheseid muudatusi esile kutsuvat, niiöelda nõrka varianti.
Eraldi hinnagut vajaks aga küsimus, kas selline meetod on piisavalt efektiivne. Juhul, kui see
osutub lihtsalt ressursi raiskamiseks, ei pruugi selle teostamine olla mõistlik.
Märksõnad
moraalne parendamine, tehisintellekt, neuroloogiline sekkumine, artificial intelligence, neurobiological intervention, moral enhancement