Sotsiaalsed suhted ja kontaktid üldhooldekodus - klientide ja töötajate perspektiiv
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Sotsiaalsed suhted on väga oluline osa inimese elukvaliteedist. Suhted teiste inimestega mõjuvad positiivselt ning on tervise sotsiaalseks komponendiks. Seega on oluline, et kvaliteetsed kontaktid säiliksid terve elukaare vältel. Sotsiaalsed suhted aitavad kohaneda paremini elus ette tulevate muutustega ja on osa ka inimese identiteedi säilitamisest. Kuna hooldekodusse elama asumine on suur elumuutus, aitavad sotsiaalsed suhted uue olukorraga paremini kohaneda ning tähendusrikaste suhete loomine peaks olema oluline osa hooldekodusse suundumise protsessist.
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kirjeldada hooldekodus elavate eakate kogemusi sotsiaalsetest kontaktidest ja suhetest. Uurimuse eesmärgist lähtuvalt püstitasin kaks uurimisküsimust:
1. Kuidas eakad kirjeldavad suhtlemisvõimalusi hooldekodus?
2. Kuidas hooldekodu töötajad kirjeldavad kontakte ja suhteid hooldekodus?
Uuringu raames leidsin, et nii eakad kliendid kui ka töötajad kirjeldasid suhtlemisvõimalusi hooldekodus positiivses toonis ning pidasid seda piisavaks. Isegi kui varasemate kontaktidega jääb suhtlemine vähemaks, tuli välja, et uues keskkonnas leitakse uued kontaktid, mis on sama moodi väärtuslikud. Üldiselt suhted hooldekodus on väga sarnased suhetele ka asutusevälises elus. Siiski erinevus on, et asutuses on teatud piirangud, mille tõttu inimene ei saa täielikult valida millal ja kellega ta suhtleb.
Töötaja perspektiiv eakate suhtlemisele oli pigem positiivne ning ta leidis, et need kliendid, kellel on soov suhelda teiste inimestega, nendel see võimalus on. Palju oleneb aga ka inimesest endast ja tema soovist suhelda. Tuleb arvestada, et inimesi on erinevaid ja nii on ka hooldekodus, kõigil on erinevad vajadused suhtlemiseks.
Kuigi teooria osas tõin välja, et hooldekodusse elama asudes võivad jääda kontaktide arv ja väärtus vähemaks, siis uurimuses tuli välja, et vastajate seas nii ei olnud. Väärtuslikud kontaktid on säilinud või on loodud uued sotsiaalsed kontaktid. Kaugeleulatuvaid järeldusi ei ole võimalik nende nelja vastaja puhul teha, sest nad tõid välja, et on ka rahulolematuid kliente. Siiski aitab käesolev töö paremini mõista suhtlemist hooldekodus ja klientide ning töötajate tõlgendust sellest.
Vastajate kogemus kõneleb sellest, et nad ei viibi täiesti vabas keskkonnas ning selle tõttu hoiavad nad ennast ka suhtlemisel rohkem tagasi. Kohati võib see viidata inimese iseloomuomadustele aga teisalt ka allaheitlikkusele, sest asutuses eksisteerivad võimusuhted ning igal inimesel võtab sellega kohanemine erinevalt aega. Seega võib asutuses viibimine mõjutada inimese suhtlemist ning kontakt lähedastega võib muutuda.
Uurimust läbi viies tõusis üles paar küsimust, mida oleks võimalik edasi uurida. Esiteks on võimalik edasi uurida kohanemisprotsessi hooldekodusse suundudes ja kuidas Eesti hooldekodudes aidatakse seda protsessi läbida ning kuidas eakat seal juures toetatakse. Lisaks on võimalik uurida eakate elukvaliteeti hooldekodus laiemalt ja kuidas teised elukvaliteeti mõjutavad faktorid on asutuses esindatud, näiteks füüsiline keskkond, tervislik seisund või üldine eluga rahulolu. Üldhooldekodu keskkond tekitab minus kui uurijas inspiratsiooni ning on oluline, et sotsiaaltöötaja jälgiks asutuses viibivate inimeste huve samavõrd kui teiste sihtgruppide.