Tartu maakonna töötute vaimne võimekus ja enesehinnang
Date
2008-05-22T09:57:34Z
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
Description
Käesolevas töös uuriti Tartu maakonna töötute vaimsete võimete ja enesehinnangu erinevust Eesti normist. Normgrupi tulemustena kasutati Toikka-Tamme (2007) ning Alliku & Pullmanni (2000) uurimuses osalenud inimeste keskmisi vaimse võimekuse ja enesehinnangu näitajaid. Lisaks uuriti tööalase nõudlikkuse seost vaimse võimekuse ja enesehinnanguga. Uurimuses osales 696 Tartu linna ja maakonna töötut, kes olid registreeritud töötuna Tööturuameti Tartumaa osakonnas. Uuritavad olid vanuses 16 – 61 eluaastat, keskmise vanusega 32,8 eluaastat. Vaimsete võimete uurimiseks kasutati Eesti koolipsühholoogide ja Tööturuametite piirkondlike osakondade poolt kasutatavat GATB testi (General Aptitude Test Battery). Üldise enesehinnangu mõõtmiseks kasutati Rosenbergi enesehinnangu skaalat (Pullmann, Allik, 2000). Vaimsete võimete ja enesehinnangu uurimisel lähtuti ühelt poolt töötute grupi ja normgrupi keskmiste tulemuste võrdlemisest, et näha, kas töötutel tervikuna võivad olla madalamad vaimsed võimed ja enesehinnang kui normgrupil. Keskmiste erinevuste uurimiseks kasutati t-testi ning Cohen´i d-d. Teiselt poolt lähtuti sellest, et konkreetse isiku puhul peab arvestama individuaalsete tegurite ning testi mõõtmistäpsusega, mis võivad mõjutada testi sooritamist ning tulemusi mõjutada. Selleks arvutati normgrupis ja igas töötute grupis keskmise skoori saanud isiku tulemustele 95%-d usalduspiirid, et näha, kas ja kui suured on töötute ja normgrupi keskmise skoori saanud isikute vahelised tegelikud võimalikud erinevused. Vaimsete võimete uurimisel ilmnes, et töötute gruppide kui terviku vaimsed võimed olid statistiliselt oluliselt madalamad kui normgrupil. Keskmiste erinevuste efekt oli mõõdukas (d = -0,50). Võttes aga arvesse ka 95%-d usalduspiirid (arvutatuna testi reliaabluse alusel), olid erinevused väikesed, kuna igas töötute grupis keskmise tulemuse saanud isikutele arvutatud usalduspiirid kattusid normgrupis keskmise tulemuse saanud isiku usalduspiiridega. Uurimuses osalenud Tartu maakonna töötute keskmine enesehinnang Rosenbergi enesehinnagu skaalal oli statistiliselt oluliselt madalam võrreldes normgrupiga. Keskmiste erinevuste efekt oli suur (d = -1,26). Uurimuses osalenud igas töötute grupis keskmise tulemuse saanud isikule arvutatud ülemised usalduspiirid kattusid napilt normgrupis keskmise tulemuse saanud isiku alumiste usalduspiiridega. Seega, erinevused enesehinnangus on suured. Tööalase nõudlikkuse ning vaimsete võimete ja enesehinnangu vaheliste seoste uurimisel ilmnes, et nõudlikkus töö suhtes on seotud pigem enesehinnanguga (r = 0,2, p _ 0,01). Seos viitab tendentsile – mida kõrgem enesehinnang on töötul, seda suurema tõenäosusega tema töösoovid tõusevad ning vastupidi, madalama enesehinnanguga inimesed on tööalaselt vähenõudlikumad. Samas, antud korrelatsioon oli liiga madal oluliste järelduste tegemiseks.