Poetics of adaptation and point of view: literary and documentary sources of the historical-biographical film

Abstract

Teine maailmasõda on andnud ainest tuhandetele ajaloolistele filmidele, mis erinevates žanrites ja erinevatest vaatenurkadest lähtuvalt vormivad meie ajaloomälu. Tänapäeval moodustavad nii eluloofilmid kui ajaloolised filmid märkimisväärse osa sellest pagasist, mis mõjutab publiku arusaamist, kuidas ajaloolised sündmused aset leidsid. Kuitahes palju erinevaid ajalootõlgendusi kaasaegses kultuuriruumis ka ei esine, paneb miski ajaloolise ja biograafilise filmi puhul vaataja lähenema sellele teisiti kui väljamõeldud süžeel põhinevale mängufilmile. Doktoritöö “Adaptatsiooni ja vaatepunkti poeetika: ajaloolis-biograafilise filmiteose kirjanduslikud ja dokumentaalsed allikad” keskendub ajaloolis-biograafiliste draamafilmide kui filmimuganduste uurimisele. Tuginedes kolmele näitele, Roman Polanski holokaustiteemalisele filmile “Pianist” (2002), Max Fäberböcki Teise maailmasõja lõpusündmustest jutustavale “Naine Berliinis” (2008) ning Jan Troelli kirjanikuportreele Knut Hamsunist (“Hamsun” (1996)), on doktoritöös tähelepanu all milliseid eetilisi ja filmitehnilisi väljakutseid (auto)biograafiliste tekstide filmikeelde ümberpanek filmitegijatele esitab ning kuidas sellised filmid vaataja jaoks toimivad kui adaptsioonid: lisaks ajaloolisele tõepärasusele, on nende filmide juures oluline peategelase isik, tema lugu, kogemus ja nägemus sündmustest. Kuigi ajaloolis-biograafilised filmid ja (auto)biograafiad moodustavad olulise osa meie ajalooteadmiste kujunemisest, on nende filmiadaptsioone seni vähe uuritud. Ometi peegeldavad need filmitekstid keerulisi valikuid, mida filmitegijad peavad langetama, püüdes filmitekstis edasi anda niihästi autobiograafilise jutustuse “mina”, kui ka esitada “tõetruult” ajaloosündmusi.The doctoral dissertation Poetics of Adaptation and Point of View: Literary and Documentary Sources of the Historical-Biographical Film focuses on historical-biographical films as adaptations. This is a subject matter that has received surprisingly little attention, considering the importance and impact that written and filmed life narratives have had on contemporary culture. The Second World War has been depicted in thousands of historical films in different genres and from different perspectives that each influence the public understanding of history. While recognizing that contesting perspectives on history and subjective interpretations exist, the viewer of a historical-biographical film still expects to see “a true story”. Furthermore, if a historical-biographical film is based on a published (auto)biographical book, the expectations of meeting not only history but his or her story on screen are relevant to film’s reception. Besides historical and biographical facts, a personal story, individual life experiences and subjective point of view on events are also important in these films. This dissertation explores and discusses the process of adaptation of autobiographical stories. How the subjective point of view of the autobiographical narrator has been adapted into film text, is examined closely in three case studies presented in this thesis: Roman Polanski’s The Pianist (2002), Max Fäberböck’s A Woman in Berlin (2008) and Jan Troell’s Hamsun (1996). Specifically, the focus is on the ethical and technical issues filmmakers face when they attempt to combine the “subjective perspective” with a historically “accurate” story.