Show simple item record

dc.contributor.advisorKlumpp, Gerson, juhendaja
dc.contributor.advisorTamm, Anne, juhendaja
dc.contributor.authorTeptiuk, Denys
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.date.accessioned2019-11-11T13:53:53Z
dc.date.available2019-11-11T13:53:53Z
dc.date.issued2019-11-11
dc.identifier.isbn978-9949-03-221-1
dc.identifier.isbn978-9949-03-222-8 (pdf)
dc.identifier.issn1406-2631
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/66597
dc.description.abstractVäitekiri keskendub kvotatiivsusindeksi kategooriale ja selle tänapäevasele kasutusele viies soome-ugri keeles: udmurdi, komi, ungari, soome ja eesti keeles. Kuigi kvotatiivsusindeksite kirjeldusi leidub ka varasemates uurimustes, pole seda teemat veel põhjalikult käsitletud ühegi siin uuritud keele puhul ega soome-ugri keeleteaduses üldisemalt. Varasemad uurimused (nt Buchstaller ja Van Alphen 2012) on näidanud, et mõned tüpoloogiliselt sarnased ja erinevad keeled kasutavad kvotatiivsusindeksina nii eri grammatilisi kategooriaid kui ka võrreldavaid kompleksseid konstruktsioone. Vaatamata geograafilisele kaugusele uuritud keelte vahel, kasutatakse samasuguseid semantilisi klasse kvotatiivsusindeksina ka nendes keeltes. Ei ole üllatav, et kõikides keeltes kasutatakse kvotatiivsusindeksina kõne (nt ütlema) ja episteemilisi verbe (mõtlema), kaudse kõne allikat kodeerivaid nimisõnafraase (minu sõber, sõnum), sidesõnu (et) ja demonstratiive (nii et). Otsesemat keeltevahelist vastavust võib näha nende keelte puhul, mis on tihedalt seotud. Niisiis on soome ja eesti keeles sama tüüpi elemente ja neid kasutatakse kvotatiivkonstruktsioonides sarnaselt. Komi ja udmurdi keeles leidub märgatavaid sarnasusi omakeelsete kvotatiivsuspartiklite kasutuses ja demonstratiivide valikus. Vaid mitterefereerivate elementide valiku ja vene keele mõju tõttu on udmurdi keele kvotatiivsusmarkerite arsenal suurem kui komi keele oma. Ungari keel kui kaugem sugulaskeel kasutab omakorda rohkem omakeelseid vahendeid ja seal on vähe sarnast teiste soome-ugri keeltega. Seda võib seletada keeltevahelise kontakti puudumisega pika aja jooksul ja iseseisvate arengutega. Seejuures on siiski võimalik soome-ugri keelte kvotatiivkonstruktsioone võrrelda. Lisaks sellele leidub uuritud keelte põhjal vastavusi ka tüpoloogiliselt mitte-sarnaste keeltega, nt nii soome ja eesti kui ka inglise keeles on olemas kvotatiivsusväljendeid olema-verbi ja sarnasuse markeriga: mina olin nagu, et vs. mä olin niinku, et vs. I was like. Vastavaid markereid leidub ka udmurdi keeles, mis kasutab nii omakeelset (kaď) kui ka vene keelest (ťipa) laenatud sarnasust väljendavat markerit nagu-tähendusega kvotatiivsusindeksina.et
dc.description.abstractThis dissertation concentrates on the category of quotative index and its contemporary use in the five Finno-Ugric languages: Finnish and Estonian in North-East Europe, Komi and Udmurt in Russia, and Hungarian in Central Europe. Although brief descriptions of quotative indexes are found in previous studies, this topic has received relatively little attention both language-wise, as well as in Finno-Ugric linguistics in general. Previous studies (e.g. Buchstaller & Van Alphen 2012) have shown that even typologically different languages tend to share similar quotative markers or more complex grammatical constructions. Despite the geographic distance between the five languages, the same semantic classes are used as quotative indexes in the languages. It is of no surprise that in the five languages one can find speech (say) and epistemic (think) verbs, nouns encoding the source of reported discourse (my friend, a notification), conjunctions (that) and demonstratives (so). A more exact correspondence can be observed between the closely related languages. Thus, in Finnish and Estonian not only the same type of elements can be observed, but they are also used in identical structures. In Komi and Udmurt, a correspondence can be observed in the use of the indigenous quotative particles and the choice of demonstratives. Only the choice of non-reportative elements and Russian influence make the arsenal of Udmurt quotatives broader compared to Komi. Hungarian, in turn, as a distantly related language, shows similarity with the other languages only to a certain extent, which can be explained by the lack of the contact between the languages and independent developments in Hungarian. In addition, correspondences can also be observed between typologically different languages, e.g. both Finnish and Estonian, and English use as quotative indexes combinations of be-verb with the similative markers: mina olin nagu et vs. mä olin niinku et vs. I was like. Corresponding markers are also found in Udmurt, which uses both indigenous (kaď) and Russian (ťipa) similative markers with the like-meaning as quotative markers.en
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5281403et
dc.language.isoenget
dc.relation.ispartofseriesDissertationes philologiae uralicae Universitatis Tartuensis;21
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectFinno-Ugric languageset
dc.subjectoblique moodet
dc.subjectcomparative linguisticset
dc.subjectnew mediaet
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDet
dc.subject.otherdissertationset
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.subject.othersoome-ugri keeleden
dc.subject.otherkaudne kõneviisen
dc.subject.othervõrdlev keeleteadusen
dc.subject.otheruus meediaen
dc.titleQuotative indexes in Finno-Ugric (Komi, Udmurt, Hungarian, Finnish and Estonian)en
dc.title.alternativeKvotatiivsusindeksid soome-ugri keeltes (komi, udmurdi, ungari, soome ja eesti keeles)et
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess