Show simple item record

dc.contributor.advisorPajusalu, Karl, juhendaja
dc.contributor.advisorSaarikivi, Janne, juhendaja
dc.contributor.authorFaster, Mariko
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.date.accessioned2019-12-18T07:59:07Z
dc.date.available2019-12-18T07:59:07Z
dc.date.issued2019-12-18
dc.identifier.isbn978-9949-03-255-6
dc.identifier.isbn978-9949-03-256-3 (pdf)
dc.identifier.issn1406-1325
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/66781
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneet
dc.description.abstractDoktoritöö käsitleb Hargla kihelkonna vetenimede tähendust ja päritolu. Uurimus pakub sissevaate kitsamalt ühe Lõuna-Eesti piirkonna vetenimedesse, aga laiemalt ka kogu Lõuna-Eesti veekogude nimesid, nende tähendusi ja muutusi puudutavasse temaatikasse. Hargla kihelkonnas on palju lätimõjulist nii keeles kui rahvakultuuris, sest tegemist on Eesti-Läti piirialaga. Läti mõju tuleb nimede tasandil esile eelkõige perekonnanimedes ja nende kaudu ka kohanimedes. Sellised nimed räägivad inimeste omavahelisest läbikäimisest. Hargla suuremate veekogude nimedes otsest läti mõju ei esine. Läti alal leidub jällegi jälgi vanematest läänemeresoome nimedest, mis näitab, et läänemeresoomlased (liivlased jt) on neid alasid asustanud enne, kui rahvastik sisserände ja keelevahetuse koosmõjul lätistus. Töös on käsitletud näiteks ühe, juba 13. sajandil segaasustusega piirkonna – Ümera – nime võimalikku päritolu. Ent tõenäoliselt on ka enne läänemeresoomlasi elanud tänase Eesti-Läti piirialal püsirahvastik ja võimalik, et see oli indoeuroopa päritolu. Näiteks jõenimi Koiva võiks olla tekkinud esmalt tundmatus indoeuroopa keeles, laenatud balti-slaavi algkeelde ja sellest omakorda läänemeresoome algkeelde. Kohanimed võivad rännata ühest keelest teise, muganduda teise keele häälikusüsteemi ja säilida niimoodi sajandeid. Ala mitmekeelsust näitab ka Valga nimi, mis on slaavi või balti päritolu. Eri vanusega nimekihid iseloomustavad iga maa kohanimistut. Hargla kihelkonna vetenimesid saab valdavalt selgitada (lõuna)eesti keele baasil, kusjuues nende hulgas on nii vanemaid kui nooremaid nimesid, mis näitab läänemeresoome vana asustuspõhja piirkonnas. Siiski jääb töös selgitamata umbes 12–18 % nimede päritolu ja tähendus, mis on loomulik. Kohaliku keele erijoontest ja piirkondlikust sõnavarast osa tuleb esile ka kohanimedes. Kohanimed säilitavad tihti selliseid sõnu, mis igapäevasest sõnavarast on kadunud, nt *urg : ura ’oja; väike jõgi’. Uurimuses keskendutakse ka piirkonna kohanimede liigisõnade tähendusele, levikule ja muudele erijoontele. Lisaks arutletakse uurimuses selle üle, millised nimeliigid üldse võiksid vetenimede alla kuuluda. Mujal Euroopas on ka soode nimed arvatud vetenimede hulka, kuid Eesti kontekstis võiks need vetenimede hulgast välja arvata.et
dc.description.abstractThis dissertation addresses the meaning and origin of hydronyms of Hargla parish. In Hargla parish, Latvian influence occurs in language and in the folk culture to a great extent as it is an Estonian-Latvian border area. On the level on names, Latvian influence is particularly evident in surnames and, through them, also in place names. Such names manifest interaction between people. Direct Latvian influence is not evident in larger water bodies in Hargla. However, in Latvian area, Finnic substrate names have been traced already earlier; this demonstrates that Finnic people (Livonians, Leivus) have inhabited these areas before the latvification of the population due to the combination of immigration and language exchange. For example, the possible origin of the name of one region – Ümera – that had mixed settlement already in the 13th century has been treated. Permanent inhabitants probably lived in the modern Estonian-Latvian border area also before the Finnic people, and they may have had Indo-European origin. For instance, the river name Koiva could have first emerged in an unknown Indo-European language, then lent to the Balto-Slavic Proto-language and from there, in turn, to Proto-Finnic. Place names can migrate from one language to another, adapt to the phonemic system of another language and remain as such for centuries. The multilingualism of the area is also demonstrated by the name Valga which is probably of Slavic or Baltic origin. Name strata of various ages characterise the list of place names of every country. The hydronyms of Hargla parish may to a large extent be explained on the basis of (South) Estonian language. However, the origin and meaning of approximately 12-18% of the names will remain unexplained which is natural. A part of special features of the local language and a part of the regional vocabulary become evident also in the place names. Place names often retain such words that have disappeared from the everyday vocabulary. This research also focuses on the meaning, spread and other special features of the generic words of the place names of the region. In addition, the question of which name types in general could be categorised under hydronyms is discussed. Elsewhere in Europe, helonyms have also been included in hydronyms, but in Estonian context, these should be excluded from hydronyms. This research offers an insight in the hydronyms of a region in South Estonia in particular, but more generally, also in the issues on hydronyms in all South Estonia and the meanings and changes related to them.en
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5289272et
dc.language.isoestet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis;47
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectHargla parishen
dc.subjectnames of watersen
dc.subjectgeographical namesen
dc.subjectEstonian languageen
dc.subjectetymologyen
dc.subjectborderlandsen
dc.subjectSouthern Estoniaen
dc.subjectLatvijaen
dc.subjectlanguage contactsen
dc.subjectlanguage historyen
dc.subjectonomasticsen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDet
dc.subject.otherdissertationset
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.subject.otherHargla kihelkondet
dc.subject.otherhüdronüümidet
dc.subject.otherkohanimedet
dc.subject.othereesti keelet
dc.subject.otheretümoloogiaet
dc.subject.otherpiirialadet
dc.subject.otherLõuna-Eestiet
dc.subject.otherLätiet
dc.subject.otherkeelekontaktidet
dc.subject.otherkeeleajaluguet
dc.subject.otheronomastikaet
dc.titleHargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialalet
dc.title.alternativeThe hydronyms of Hargla parish in the Estonian-Latvian border areaen
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess