Elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooni seos subjektiivse tervisega

Date

2020

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas on vastaja tervise enesehinnang seotud tema elustiili ja sotsiaalmajandusliku positsiooniga ning millist mõju avaldab vastaja tervisele ja tervise enesehinnangule tema vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon sel ajal, kui vastaja oli teismeline. Eesmärgi täitmiseks on kasutatud varasemat temaatilist kirjandust ning Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete kvantitatiivsed analüüsi. Töö põhitulemused on järgnevad: 1) nii sotsiaaldemograafilised kui ka elustiili käsitlevad tunnused on seotud tervise enesehinnanguga; 2) vastaja sotsiaalmajanduslik taust on oluline prognoosimaks vastaja subjektiivset tervist; 3) vanemate ametil teismeeas on olemas seos vastaja tervise ja tervise enesehinnanguga. Töös selgus, et suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks subjektiivseks terviseks on vanematel inimestel, meestel, üksi elavatel inimestel, madalama hariduse ning ametipositsiooniga inimestel, vähema füüsilise aktiivsusega ning suitsetavatel inimestel. Lisaks on tervise enesehinnang seotud ka vanemate sotsiaalmajandusliku positsiooniga. Vastajatel, kelle üks vanem on pärit Eestist ning üks välismaalt, on võrreldes mõlema Eestist pärit vanema lastega suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks terviseks. Vanemate sotsiaalmajanduslikust positsioonist oli oluline vaid vanemate amet. Kusjuures isa amet vastaja teismeeas prognoosis halba tervise enesehinnangut paremini kui ema amet. Selgus, et neil vastajatel, kelle isa või ema töötas nende teismeeas põllumajanduses, on võrreldes tippspetsialistide ja juhtide lastega mitu korda suurem tõenäosus halvaks või väga halvaks tervise enesehinnanguks.

Description

Keywords

Citation