“The Caucasian chalk circle”: Georgia’s self at the East/West nexus

Abstract

See väitekiri käsitleb rahvusliku identiteedi ja välispoliitika vahelist suhet Euroopa Liidu ja Venemaa vahele jäävates riikides. Uurimistöö lähtepunktiks on sedastus, et Euroopa Liidu poolt naabruskonnas elluviidavate erinevate poliitiliste projektide osas esineb asümmeetria Euroopa Liidu enda ootuste ning sihtriikide poliitiliste eliitide ootuste vahel. Gruusia juhtumiuuring heidab valgust “limbole”, milles need naaberriigid eksisteerivad: ühelt poolt toob idapartnerlus koos assotsieerimislepingu ja põhjaliku ning laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonnaga Gruusia läbi mitmesuguste õiguslike ning tururegulatsioonide ELi standarditele lähemale. Teisalt ei paku ükski nendest projektidest otseseid Euroopa Liiduga liitumise väljavaateid, jättes partnerriigid alalisse „jõudmise“ seisundisse. Seda faasi on kontseptualiseeritud liminaalsusena ning väitekirjas rakendatakse diskursusteooriad koos stigmatiseerimise kontseptsiooniga, uurimaks diskursiivseid konstruktsioone ametlikes dokumentides, kõnedes ja meediaväljaannetes. Analüütilistel eesmärkidel on mitmed paralleelsed diskursused väitekirjas konsolideeritud kaheks põhitüübiks: dominante (läänemeelne) ja sellele vastanduv rahvuslik identiteedikontseptsioon. Domineeriv kontseptsioon konstrueerib Gruusiat osana Euroopa perest, vastandades Euroopat „orientaalsele“ ja „barbaarsele“ Venemaale ning sidudes seeläbi Gruusia välispoliitika tsivilisatsioonilise narratiiviga. Vastanduv artikulatsioon aga käsitleb Gruusiat ida/lääne neksuses paiknevana ja defineerib seetõttu domineerivast diskursusest erinevalt nii Euroopat, kristlust kui sovetlikku minevikku, mis väljendub omakorda teistsuguses välispoliitilises agendas.This dissertation addresses national identity/foreign policy relationship in the countries located between the European Union and Russia. As a starting point, this research takes the asymmetry between what does the European Union expect from the various projects designed to address immediate neighbors and the expectations among the political elites of the countries concerned. The case study of Georgia reveals the “limbo” these countries are in – on the one hand Eastern Partnership together with the Association Agreement and the Deep and Comprehensive Free Trade Agreement brings the whole range of legal or market regulations of Georgia close to the EU’s standards. However, none of these projects imply any membership perspective for the signatory countries thus leaving them in the constant state of becoming. This stage is conceptualized as liminality and discourse theory together with the concept of stigmatization is applied to examine discursive constructions in official documents, speeches and media outlets. For analytical purposes this dissertation pinned down multiple parallel discourses to two basic ones – dominant (pro-Western) and the challenging national identity conceptions. The former constructs Georgia as the part of the European family vis-à-vis the “oriental” and “barbaric” Russia and thus embeds foreign policy trajectory in this civilizational narrative. On the other hand, the challenging articulation of where Georgia belongs at the west/east nexus defines Europe, Christianity or the Soviet past differently from the dominant one, thus reproducing different foreign policy agenda.