Show simple item record

dc.contributor.advisorSooväli, Jaanus, juhendaja
dc.contributor.advisorTamm, Marek, juhendaja
dc.contributor.advisorKleinberg, Ethan, juhendaja
dc.contributor.authorHellerma, Juhan
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.date.accessioned2020-10-30T06:46:43Z
dc.date.available2020-10-30T06:46:43Z
dc.date.issued2020-10-30
dc.identifier.isbn978-9949-03-483-3
dc.identifier.isbn978-9949-03-484-0 (pdf)
dc.identifier.issn1406-9520
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/70157
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneet
dc.description.abstractDoktoritöö tegeleb ajasuhete temaatikaga tänapäevases ajaloofilosoofias. 20. sajandi teisel poolel aset leidnud keelelise pöörde kontekstis nähti ajaloofilosoofia või ajalooteooria peamise ülesandena ajaloo kui akadeemilise distsipliini kriitilist analüüsi. Selles vaimus uurimused huvitusid ennekõike sellest, kas ja kuidas on ajalooteadmine võimalik, ning millist rolli mängib mineviku tunnetamisel keeleline representatsioon. Viimasel paarikümnel aastal on ajaloofilosoofiliste küsimuspüstituste haare märgatavalt laienenud. Iseäranis on hakatud tähelepanu pöörama “ajaloolise ajalisuse“ eri vormide mõtestamisele ja analüüsile. Ajalisuse temaatika kontekstis uuritakse näiteks, millal ja mis tingimustel kujunes ajalooteadusele aluseks olev eeldus olevikust selgepiiriliselt eraldatud ajaloolise mineviku kohta. Ajalooteadusele omaste ajalisuse tingimuste käsitlemine on omakorda osa laiemast ajateemalisest diskussioonist, milles mõtestatakse ka avaramaid ühiskondlik-kultuurilisi ajalisuse vorme. Uurides kaasaegset ajalisuse mõiste ümber keerlevat ajaloofilosoofilist debatti, seab doktoritöö endale kolm eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on ehitada välja üldistav teoreetiline raamistik, mis võimaldab tuua kokku olulisemaid viimasel paarikümnel aastal esile tõusnud ajalisuse käsitused. Teiseks taotluseks on keskenduda mõjukale hüpoteesile “presentismist“ kui meie ajastu domineerivast ajakogemusest, nagu selle sõnastas sajandi alguses prantsuse ajaloolane François Hartog. Töös vaagitakse presentistliku ajamudeli seletuslikku potentsiaali, kuid pööratakse tähelepanu ka selle piiridele. Kolmandaks eesmärgiks ongi piiritleda alternatiivne ajalisuse teooria, mis liiguks välja presentismile omasest olevikukesksusest. Doktoritöö väidab, et kriitiline hoiak presentismi suhtes on iseäranis põhjendatud tänapäevaste tehnoloogiliste ja ökoloogiliste muutuste kontekstis.et
dc.description.abstractThe current thesis examines matters of temporality in the context of contemporary philosophy of history. During the heyday of the linguistic turn shaping the field in the second half of the 20th century, the theory or philosophy of history was primarily viewed as a discipline dealing with various aspects pertaining to the historian’s pursuit of historical knowledge, serving thus as a particular meta-study of historiography. Today, in addition to questions dealing with the possibility and scientific status of historical knowledge, and the role and significance of linguistic representation in particular, many scholars are showing increasing interest in issues of historical temporality. In this context, among other questions under scrutiny is that of the emergence of the notion of historical past, which grants the modern discipline of history its specific domain of study – namely, the past understood as separate and qualitatively distinct from the present. Accounts expounding various time-related implications pertaining to the discipline of history are in turn part of a larger conversation that features a range of theoretical perspectives toward manifold cultural and societal perceptions of time. Following debates concerning the notion of historical temporality, the thesis pursues three objectives. The first is to offer a broader conceptual framework that helps systematize and facilitate dialogue between various theories of temporality proposed in recent literature. Second, the thesis focuses on the hypothesis about “presentism” prominently articulated by the French historian François Hartog, scrutinizing presentism’s intellectual potential as the prevailing temporal matrix shaping our current perception of historical time. Third, the thesis presents a particular critique of presentism, arguing that rapid changes occurring across technological and ecological domains necessitate venturing beyond the present-based temporal economy promoted by presentism.en
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5381359et
dc.language.isoenget
dc.relation.ispartofseriesDissertationes philosophicae Universitatis Tartuensis;17
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjecttimeet
dc.subjectphilosophy of historyen
dc.subjecttheoriesen
dc.subjectpresentismen
dc.subjectassumptionsen
dc.subjectcriticismen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDet
dc.subject.otherdissertationset
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.subject.otherKoselleck, Reinhartet
dc.subject.otheraeget
dc.subject.otherajaloofilosoofiaet
dc.subject.otherteooriadet
dc.subject.otherpresentismet
dc.subject.otherhüpoteesidet
dc.subject.otherkriitikaet
dc.titleMapping time: analysis of contemporary theories of historical temporalityen
dc.title.alternativeUurides aega: Ajaloolise ajalisuse tänapäevaste käsituste analüüset
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess