Trade unions, transformism and the survival of Russian authoritarianism

Abstract

Väitekiri uurib Venemaal toimuvate sotsiaalsete ja tööprotestide ohjeldamise ja neutraliseerimise mehhanisme. Kuigi majandusraskused ja valitsuse poliitika põhjustavad regulaarselt rohujuuretasandil rahulolematust ja sütitavad konflikte, ei kujuta need režiimile mingit poliitilist katsumust. Nendest arvukatest protestidest mõned saavutavad formaalse võidu, kui võimud rahuldavad altpoolt esitatud nõudmisi. Samal ajal jääb see edu lokaalseks, mis aitab kaasa valitseva režiimi elujõulisusele ega suurenda protestijate mobiliseerimise võimet. Käesolev uuring põhineb transformismi kontseptsioonil, mille pakkus välja Antonio Gramsci ja mille poststrukturalistliku tõlgenduse esitas Ernesto Laclau. Transformism viitab protsessidele, mille käigus protestijate nõudmisi rahuldatakse valdava poliitilise ja ühiskondliku korra raames. Selle mõistega kaasneb demokraatliku ja populistliku poliitika eristamine. Demokraatlik poliitika areneb olemasoleva valitsussüsteemi piirides, populistlik poliitika on aga valitseva korra suhtes antagonistlik. Transformistliku paradigma lõksu jäädes tekitavad rohujuuretasandi protestid demokraatlikku poliitikat, kuna väldivad režiimi vastu astumist ega tegele populistliku poliitikaga. Väitekiri uurib transformismi toimimist Vene ametiühingute näitel. Analüüsitakse ametiühingute struktuuri, diskursusi ja seejärel keskendutakse konkreetsetele juhtumitele kolmes Loode-Venemaa regioonis ning 2018. aasta üleriigilisele pensionireformi vastasele kampaaniale. Ametiühingud osalevad regulaarselt sotsiaalsetes ja töökonfliktides, korraldades kohalikke proteste, mille käigus sageli võidetakse järeleandmisi nii tööandjatelt kui ka võimudelt. Läbirääkimiste jooksul suunatakse sotsiaalsed ja töökonfliktid aga lokaalsetesse kokkulepetesse võimude ja töötajate vahel. Seega neutraliseerib transformism protestiliikumised ja aitab kaasa autoritaarse režiimi püsimisele. This study explores the mechanisms of domestication and neutralization of social and labor protests in Russia. While economic difficulties and governmental policies regularly provoke grassroots discontent and spark conflicts, these do not present any political challenge to the regime. Some of the numerous protests formally succeed as the authorities satisfy the demands from below. At the same time, the success remains localized. Local victories contribute to the sustainability of the existing regime and do not enhance the capacity for protest mobilization. This dissertation uses the concept of transformism proposed by Antonio Gramsci and developed, in a poststructuralist setting, by Ernesto Laclau. Transformism refers to processes accommodating protesters’ demands from below within the current political and social order. This concept comes along with the distinction between democratic and popular politics. Democratic politics unfolds within the confines of the existing system of rule, while popular politics is antagonistic toward the present order. When trapped in the transformist paradigm, grassroots protests generate democratic politics, but avoid confronting the regime and thus do not engage in popular politics. This study demonstrates how transformism works by studying Russian trade unions. It analyzes the structure of the unions, their discourses, and then focuses on concrete cases of unions’ activities in three North-Western regions of Russia, as well as the 2018 nation-wide campaign against the pension reform. Trade unions are regularly involved in social and labor conflicts by spearheading local protests, which often succeed in getting concessions from the employers and the authorities. In the process, however, social and labor conflicts are channeled into local agreements between the authorities and the workers. Thus, transformism neutralizes protest movements and contributes to the survival of the authoritarian regime.