Show simple item record

dc.contributor.advisorSaat, Toomas, juhendaja
dc.contributor.advisorAlbert, Anu, juhendaja
dc.contributor.authorKärgenberg, Einar
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondet
dc.date.accessioned2020-11-16T14:08:40Z
dc.date.available2020-11-16T14:08:40Z
dc.date.issued2020-11-16
dc.identifier.isbn978-9949-03-516-8
dc.identifier.isbn978-9949-03-517-5 (pdf)
dc.identifier.issn1024-6479
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/70334
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneet
dc.description.abstractLuureagendid kalade seas pole ulme, vaid kõnekeelne reaalsus. Esmakordselt Eestis varustati akustiliste märgistega erinevaid luukalu, nö klassikalisi kalu, kes seejärel looduslikesse veekogudesse vabastati. Need „luureagendid“ jätkasid oma tavapäraseid toiminguid, andes aimu nendega koos liikuvate suuremate kalaparvede käitumisest. Lõhe noorjärgud laskusid Purtse jões hüdroelektrijaama läbides merre; vimmad siirdusid enne merreminekut oma koelmutele Pärnu jões; kaitsealused tõugjad jätkasid elu avaras Peipsi-Emajõe-Võrtsjärve süsteemis, leides seal enesele sobivad kudemis-, toitumis- ja talvitumisalad. Ilmnes, et rändeteede avatuna hoidmine on kaladele eluliselt oluline, kuid vahel ka surmav. Turbiinikanalit rändeteena kasutanud noorlõhedest hukkus erakordselt kõrge hulk - 36%. Seevastu alternatiivsel rändeteel looduslähedase kalapääsu näol ei hukkunud ühtegi laskujat, mis kokkuvõttes viis hukkunute osakaalu kõigist laskujatest 9%-le. Leiti, et tihedamate kalatõkkevõrede kasutamine lõhejõgedel on hädavajalik (nüüdsest kohustuslik). Ka mujal käitusid kalad avatud rändeteede tingimustes mitmekesiselt – üle Sindi paisu ülesvoolu tõstetud vimmad võtsid kasutusele kärestikud, millele ligipääsu pais seni piiras. Mitmed vimmad rändasid kaugele ülesvoolu, teised isendid liikusid lähemate kudealade vahel. Tõugjad külastasid aasta jooksul erinevaid jõgesid ja järvi, kusjuures elupaigakasutus oli kaladel aastati sarnane. Elupaigakasutuses (sh koelmute asukohas) ja rännete ajastuses oli mõndagi üllatavat. Näiteks oli eripärane tõugjate rutakus juba suvel järvest tagasi jõgedesse siirduda, samuti nende tendents madalatel temperatuuridel kudeda ja kõigil kuudel ööpäeva lõikes rütmiliselt käituda. Kokkuvõtvalt leiti, et kalade asurkondadele ja elupaikadele tuleb läheneda individuaalselt, sest kalade käitumine võib veekogude lõikes varieeruda. Nii saab koguda asjakohaseimat infot ja valida parima strateegia kalade kaitsel ja majandamisel. Seega, „luureagentide värbamine“ osutus väga tõhusaks ning seda on soovitatav kasutada edaspidigi.et
dc.description.abstractSpies among fish is real science, not fiction. For the first time in Estonia, bony fishes (so-called classic fish) were tagged with individual acoustic transmitters and released into natural waterbodies. These “spy agents” continued their normal activities, giving us insight into larger schools moving with them. More precisely, salmon juveniles descended towards the sea through a hydroelectric plant on the Purtse River; vimba bream moved to their spawning grounds in the Pärnu River and to the sea thereafter; protected asp continued moving between spawning, feeding and wintering areas in a large Peipsi-Emajõgi-Võrtsjärv lake-river system. After following the fish and analysing the big database, it turned out that keeping migratory routes open is vital, but sometimes deadly also. An exceptionally high proportion of juvenile salmon - 36% - died while using the turbine channel as a migration route. Luckily, a nature-like fishway was also available for fish that caused no mortality. Thus, the overall mortality for the whole descending salmon juveniles was 9%. The use of narrower bar racks on salmon rivers was found to be essential (for now mandatory). Elsewhere, fish also behaved diversely while the movement routes were opened. Several vimba bream individuals migrated far upstream, others changed their location between nearby spawning grounds. Asp utilised different rivers and lakes during a single year but with a tendency to repeat habitat use patterns between years. Surprising for asp was the location of several key-habitats and migration timing between them. The presence of continuous rhythms during all months was also unexpected. These are only a few examples of the fascinating results found in these studies. In conclusion, it was found that fish populations and habitats need to be approached on an individual level, as fish behaviour may vary across waterbodies. In this way, the most relevant information can be gathered and the best strategy for the protection and management for fish can be chosen. The “recruitment of spies" proved to be very effective and their continued use is recommended.en
dc.language.isoenget
dc.relation.ispartofseriesDissertationes biologicae Universitatis Tartuensis;381
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectfresh water fishesen
dc.subjectmigration (biology)en
dc.subjecthabitat protectionen
dc.subjecttelemetryen
dc.subjectriversen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDet
dc.subject.otherdissertationset
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.subject.othermageveekaladet
dc.subject.otherränne (biol.)et
dc.subject.otherkudemineet
dc.subject.otherelupaigadet
dc.subject.otherjõedet
dc.subject.otherpaisudet
dc.subject.otherelupaigakaitseet
dc.subject.othertelemeetriaet
dc.titleMovement patterns of lithophilous migratory fish in free-flowing and fragmented riverset
dc.title.alternativeLitofiilsete rändkalade liikumismustrid avatud ja tõkestatud jõgedeset
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess