Piirkondlikud erinevused matemaatikatulemustes (2015-2018) ja sotsiaalmajandusliku tausta ning IKT roll selles

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli teada saada, millised on piirkondlikud erinevused PISA uuringu, põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksamite matemaatikatulemustes, arvestades sotsiaalmajanduslikku tausta ja IKT vahendite kasutamist õppetöös. Valim koosnes 2907 eesti õppekeelega kooli õpilasest, kes osalesid 2015. aastal PISA uuringus ning sooritasid samal aastal põhikooli lõpueksami. Linnapiirkondade (linnakoolide) õpilased ja maapiirkondade (maakoolide) õpilased jaotusid vastavalt 65,4% (n = 1901) ja 34,6% (n = 1006). Keskmiste tulemuste võrdlemiseks kasutati sõltumatute gruppide t-testi ning kovariatsioonanalüüsi. Riigieksami tulemuste ennustamiseks kasutati mitmest regressioonanalüüsi ning IKT mustrite uurimisel sõltumatute gruppide t-testi. Leiti, et maa- ja linnakoolide õpilaste tulemused PISA matemaatikas ning laia matemaatika riigieksami tulemustes erinevad statistiliselt olulisel määral ja seda ka siis, kui arvestada sotsiaalmajandusliku staatusega. Paremat laia matemaatika riigieksami tulemust ennustavad kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus, asukoht (linn) ning PISA matemaatika või põhikooli lõpueksami paremad tulemused. Paremat kitsa matemaatika riigieksamit ennustavad kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus ning paremad PISA matemaatika või põhikooli lõpueksami tulemused. Lisaks osutus ühe regressioonimudeli puhul oluliseks ka IKT vahendite kasutamise sagedus koolis. IKT vahendite kasutamissagedusel maa- ja linnakoolide vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. Maakoolides kasutatakse linnakoolidest enam IKT vahendeid grupitöödeks ja klassikaaslastega suhtlemiseks. Saadud tulemused võivad viidata sellele, et piirkondlikud erinevused avaldavad mõju õpilaste edasisele hariduskäigule.