Show simple item record

dc.contributor.advisorSütiste, Elin, juhendaja
dc.contributor.advisorChalvin, Antoine, juhendaja
dc.contributor.authorHoffmann, Tiina
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.date.accessioned2021-09-24T05:40:41Z
dc.date.available2021-09-24T05:40:41Z
dc.date.issued2021-09-24
dc.identifier.isbn978-9949-03-709-4
dc.identifier.isbn978-9949-03-710-0 (pdf)
dc.identifier.issn1406-6033
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/74254
dc.description.abstractKäesolev doktoritöö käsitleb nõukogude Eesti audiovisuaalse tõlke keeleliste, tehniliste ja ideoloogiliste tingimuste diakroonilist analüüsi. Töö keskendub tõlkeajaloolisele rekonstrueerimisele, võrreldes esimese Eesti Vabariigi tõlkepraktikaid nõukogude Eesti filmitõlke praktikatega. Eraldi analüüsitakse aastaid 1939–1944 ning trofee- ja välisfilmide tõlkimist ja levitamist (post-)stalinistlikus NSV Liidus ja ENSVs. Uurides erinevaid filmitõlke praktikaid ja repertuaaripoliitikat nii kinodes kui ka kinoklubides, ilmneb Juri Lotmani teooriast lähtuvalt kaks vastandlikku poolust: ühelt poolt semiosfääri keskmes olevad ametlikud kinod, kus praktiseeritakse filmide tsenseerimist ja kaudtõlget vene keelest, ja teiselt poolt NSV Liidu perifeerias asuvad Eesti kinoklubid, mille filmirepertuaar oli piirangutest vaba ja kus toimus intensiivne tõlketegevus otse võõrkeeltest. Doktoritöö käsitleb Lääne filmide vene keelde dubleerimist ja remonteerimist kui teatud tüüpi adaptatsiooni, mis lähtus NSV Liidu hargmaisest olemusest, pakkudes venekeelsete dublaažide kui kollektiivse ühisloomingu näol autoriseeritud diskursust liiduvabariikidele mitmekeelsele kinopublikule. Filmikontoris Ahto Vesmese juhtimise all välisfilmidele valminud eestikeelsed subtiitrid, mis olid nõukogude filmitõlke kontekstis ainulaadne nähtus, muutsid Eesti NSV liidus subtiitertõlke tippkeskuseks. Töös kasutatakse mitmeid ad hoc lähenemisviise: postkoloniaalseid uuringuid, juhtumianalüüsid, kultuurisemiootika teooriaid ja empiirilisi uuringuid. Lõputöö heidab valgust ka filmitõlkijate mitmetahulisele identiteedile ja tõlketööle ning nende kogukonna arenemisele alates 1960ndate lõpus.et
dc.description.abstractThis thesis is a diachronic analysis of the linguistic, technical and ideological conditions of audiovisual translation (AVT) in Soviet Estonia. The analysis focuses on reconstructing the history of AVT, comparing practices in the first Republic of Estonia with Soviet AVT censorship. The tumultuous years between 1939 and 1944 are analyzed as well as the Stalinist era with the distribution of trophy films and foreign films in the post-Stalinist USSR. By studying the different modes of AVT and the policy of film repertory both in cinemas and cinema clubs, two opposing poles emerge following Youri Lotman’s theory: on the one hand, in the center of semiosphere the official cinemas practicing indirect translation from Russian, and on the other hand, in periphery of the USSR, Estonian cinema clubs where new representations were coined by practicing free and intensive translation activity from foreign languages. The thesis also focuses on dubbing and reassembly as a Soviet adaptation supporting the idea of the multinational USSR, being namely a collective transcreation that served as the text of the authorized discourse for all Soviet republics. Estonian subtitling, a unique phenomenon in the context of film translation practices, made of Estonia a center of excellence for subtitling in the USSR. Several ad hoc approaches are used: post-colonial studies, case studies, theories of cultural semiotics and empirical research. The thesis also sheds light on the multiple identities of film translators in their emerging community in the late 1960s.en
dc.description.abstractCette thèse est une analyse diachronique des conditions linguistiques, techniques et idéologiques de la traduction audiovisuelle en Estonie soviétique. L’analyse porte sur la reconstruction de l’histoire de la traduction audiovisuelle, en confrontant les pratiques dans la première République d’Estonie avec la censure cinématographique soviétique. Sont analysées les années tumultueuses entre 1939 et 1944, l’époque stalinienne avec la diffusion des films trophées, puis la diffusion des films étrangers dans l’URSS post-stalinienne. L’étude des différents modes de traduction et de la politique du répertoire dans les cinémas et les ciné-clubs fait émerger deux pôles opposés, conformément à la théorie lotmanienne : d’une part, au centre de la sémiosphère, les cinémas officiels avec la traduction indirecte, et d’autre part, à la périphérie de l’URSS, les ciné-clubs estoniens, où de nouvelles représentations sont forgées grâce à une activité de traduction libre et intensive directement depuis les langues originales. La thèse aborde également les pratiques du doublage et du remontage, comme des formes d’adaptation typiquement soviétiques au service de l’idée d’une ’URSS multinationale, à savoir une transcréation collective qui diffusait le discours autorisé dans toutes les républiques soviétiques. Le sous-titrage estonien, phénomène unique dans le contexte des pratiques soviétiques de traduction cinématographique, a fait de l’Estonie un centre d’excellence en matière de sous-titrage en URSS. Plusieurs théories et approches ad hoc sont utilisées dans cette thèse : études post-coloniales, études de cas, théories de la sémiotique culturelle et recherche empirique. La thèse met également en lumière les multiples identités des traducteurs de cinéma au sein de leur communauté qui émerge à la fin des années 1960.fr
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5461260et
dc.language.isofraet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes semioticae Universitatis Tartuensis;37
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectEstoniaen
dc.subjectSoviet perioden
dc.subjectfilm industryen
dc.subjectmoviesen
dc.subjecttranslation and interpretationen
dc.subjectsubtitlesen
dc.subjectdubbing in motion picturesen
dc.subjecttranslators (language)en
dc.subjecthistory of translationen
dc.subjectcensorshipen
dc.subjectinterdisciplinary researchen
dc.subjectcultural semioticsen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDet
dc.subject.otherdissertationset
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.subject.otherEestiet
dc.subject.othernõukogude aeget
dc.subject.otherfilmitööstuset
dc.subject.otherfilmid (teosed)et
dc.subject.othertõlkimineet
dc.subject.othersubtiitridet
dc.subject.otherfilmidublaažet
dc.subject.othertõlkijadet
dc.subject.othertõlkeluguet
dc.subject.othertsensuuret
dc.subject.otherinterdistsiplinaarsed uuringudet
dc.subject.otherkultuurisemiootikaet
dc.titleLa traduction cinématographique en Estonie soviétique : contextes, pratiques et acteurset
dc.title.alternativeFilmitõlge Eesti NSVs: kontekstid, praktikad, inimesedet
dc.title.alternativeFilm translation in Soviet Estonia: contexts, practices and actorset
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess