Tartu rohealade ökoloogiline sidusus ja tugi elurikkusele

Abstract

Maakasutuse muutused koos linnastumisega ohustavad elurikkust ja erinevate ökosüsteemide püsimist. Praegused linnade rohealad ei ole kavandatud eesmärgiga soodustada bioloogilist mitmekesisust, kuid õigete teaduspõhiste võtete ja planeerimisega on võimalik olukorda parandada. Magistritöös analüüsin Tartu linna elurikkuse ruumilist sidusust ja uurin viie kesklinna pargi elurikkuse seisundit. Leidsin, et Tartu rohealad ei ole suures osas sidusad ja elurikkuse tuumalad ei ole omavahel hästi ühendatud. Selle parandamiseks tuleks hoida olemasolevaid rohealasid, planeerida uusi rohekoridore ja vähendada linna laienemist ümbritsevate ökosüsteemide arvelt. Soontaimede liigirikkus parkide skaalal oli üsna kõrge, kuid väikeseskaalaline mitmekesisus oli väike ning kodumaiseid õitsvaid taimi leidus vähe. Nii tolmeldajate kui ka ämblike liigirikkus ja isendite arv oli väike. Liigirühmade seisundi soodustamiseks peab Tartu kesklinna parke muutma maastikuliselt mitmekesisemaks: suurendama alustaimestiku ja põõsarinde liigirikkust, vähendama vähemkäidavatel aladel niitmiskoormust ning kasutama haljastuses ka kodumaiseid niidutaimi. Lisaks on oluline roll linnaelanike teavitustööl, et parkide külastajad oleksid teadlikumad elurikkusest ja selle soodustamisest ning võtaksid muudatusi vastu positiivse meelega.