The semiotic theory of Luis Jorge Prieto

Abstract

Luis Jorge Prieto (1926–1996) oli Argentina semiootik ja keeleteadlane, viimane Ferdinand de Saussure'i üldkeeleteaduse õppetooli hoidja Genfi Ülikoolis Šveitsis. Väljaspool prantsuse ja itaalia semiootikat (tema mõju on tunda näiteks Umberto Eco, Tullio de Mauro ja Paolo Fabbri töödes) on Prieto seni jäänud suhteliselt vähetuntud autoriks. Käesolev doktoritöö, esimene, mis on temast inglise keeles kirjutatud, sisaldab Prieto intellektuaalse biograafia ning tema teoste teoreetilise ja ajaloolise analüüsi, põhinedes bibliograafilistel allikatel ning Córdoba, Buenos Airese ja Genfi ülikoolides tehtud arhiiviuuringutel. Töö vaatleb ka Prieto teooria heuristilist rolli kaasaegse semiootika valguses. Sellega seoses analüüsitakse Prieto mõistetesüsteemi, mis sisaldab mitmeid algupäraseid mõisteid – nt sobivus, klassifikatsioonisüsteem, semiootiline struktuur – seoses teiste semiootikute mõistestikega, seejuures nii klassikalises semiootikas (Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Louis Hjelmslev, Roman Jakobson) kui ka tänapäevaste autorite puhul (John Deely, Terrence Deacon). See võimaldab lähendada Prieto kontseptsioone praegusaegse üldsemiootika teooriaga. Sellise üldsemiootika puhul käsitletakse semiootikat kui distsipliini, mis uurib tähenduse arbitraarsust selle kõigis vormides ning tähenduse ja märkide arbitraarsusest tulenevaid tagajärgi. Lisaks on väitekirja osaks kommenteeritud tõlked Prieto kahest väga olulisest artiklist, mis pole varem inglise keeles ilmunud.Luis Jorge Prieto (1926–1996) was an Argentinian semiotician and linguist, the last holder of Ferdinand de Saussure’s chair in general linguistics in the University of Geneva, Switzerland. Yet, outside Italian semiotics, where his influence is felt in the works of scholars like Umberto Eco, Tullio de Mauro, and Paolo Fabbri, and the French-speaking milieu of the discipline, Prieto remains to be a little-known author. This dissertation, the first one written about him in English, provides Prieto's intellectual biography and a theoretical and historical analysis of his works, based on bibliographical sources and on archival research carried out at the Universities of Córdoba, Buenos Aires and Geneva. It includes, as well, a study on the heuristic capacities of Prieto’s theory in the light of contemporary semiotics. In this regard, Prieto's conceptual system, which includes several original concepts –pertinence, classification system, semiotic structure, among others –, is analyzed in relation to other scholars of semiotics, both classical, like Ferdinand de Saussure, Jakob von Uexküll, Louis Hjelmslev, Roman Jakobson, and contemporaries, like John Deely and Terrence Deacon. This allows to approximate Prieto’s concepts as the building blocks of a general semiotic theory. The formulation of such a general semiotics is achieved by conceiving semiotics as a discipline which studies the arbitrariness of meaning in all its forms, and the consequences that follow from meaning and signs being arbitrary. In addition, the dissertation includes two annotated translations of two seminal articles of Prieto that have not appeared in English before.