Adjektiivide süstemaatiline polüseemia eesti keeles tajuadjektiivide näitel

Kuupäev

2022-12-01

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Viimaste kümnendite jooksul on Euroopa leksikograafias toimunud suured muutused: sõnaraamatute formaat on nihkunud paberkujult elektrooniliseks ning koos sellega on ka Eesti leksikograafia muutunud korpuspõhiseks ja liigub (pool)automaatsete lahenduste suunas. Seetõttu on kasvanud vajadus täpsema semantilise märgendamise ja süsteemsema esituse järele. Polüseemia on nii korpuslingvistikas kui ka leksikograafias jätkuvalt relevantne probleem. Adjektiivile on iseloomulik, et adjektiiv võib erinevas kontekstis rõhutada substantiivi erinevat omadust (nt kõva voodi, kõva hääl, kõva tegija). Doktoritöö on esimene katse eesti keeleteaduses selgitada tajuadjektiivide süstemaatilisi tähendusmustreid ehk polüseemiamalle. Polüseemiamallid pakuvad tuge leksikograafile polüseemse sõna kirjeldamisel ning ka ainest keeleuurijale, kuna toovad välja seoseid eri tähendusvaldkondade vahel. Väitekiri uurib eesti adjektiivide süstemaatilist polüseemiat kolme semantilise rühma näitel: värviadjektiivid, temperatuuriadjektiivid ja (põhiliselt tekstuuriga seotud) kompimisadjektiivid. Töö tegeleb ka adjektiivirühma sõnaliigilise piiritlemisega ja pakub välja korpusparameetrid, mis aitaksid leksikograafil adjektiiviklassi piiripealsete juhtumite puhul paremini sõnaliiki määrata. Nii süstemaatilise polüseemia mallide selgitamise kui ka adjektiivi korpusprofiili loomise rakenduslik siht on hõlbustada sõnastikutööd ning aidata kaasa adjektiivi täpsemale esitusele leksikograafias
Significant changes within European lexicography have taken place within the past few decades as dictionaries shift from paper to electronic, and along with that, Estonian lexicography has become corpus-based and is moving towards (semi-)automated solutions. As a result, there is a growing need for more accurate semantic tagging and a more systemic presentation. Polysemy is still a relevant painpoint within both corpus linguistics as well as lexicography. It is charicatistic of adjecives describe different qualities of nouns dependent on context (e.g. silky blouse, silky voice). The doctorate thesis is the first attempt within Estonian linguistics to describe the systemic patterns of adjective meanings. Polysemy patterns offer support for lexicographers when describing a polysemys word as well as research material for linguistics, since they draw connectiones between different fields. The dissertation studies the systemic polysemy of Estonian adjectives based on three semantic groups: color adjectives, temperature adjectives, and tactile adjectives (mostly focusing on texture). The work also tackles the problem with boundries of the adjective class and offers a set of a corpus parameters to help define ambiguous cases within lexicographic work. The practical aim of determining polysemy patterns as well as creating a corpus profile for adjective word class is to simplify work with dictionaries and to facilitate more accurate descriptions of adjectives within lexicography.

Kirjeldus

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone

Märksõnad

Estonian language, adjectives, perception, polysemy, semantics

Viide