Eesti lastekaitsetöötajate tõlgendus lapsesõbralikust õigusemõistmisest
| dc.contributor.advisor | Strömpl, Judit, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Hausenberg, Kersti | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2017-06-16T08:00:00Z | |
| dc.date.available | 2017-06-16T08:00:00Z | |
| dc.date.issued | 2017 | |
| dc.description.abstract | Bakalaureusetöö sisuks oli tutvustada lapsesõbraliku õigussüsteemi põhimõtteid läbi Eesti lastekaitsetöötajate perspektiivi. Uuringutulemused näitavad, et lastekaitsetöötajad lähtuvad oma töös kehtivast Lastekaitseseadusest, kus neil on kohustus seada lapse parimad huvid esiplaanile. On mitmeid juhiseid ja regulatsioone, mis lihtsustavad lapse heaolu määratlemist, kuid endiselt ei kasuta kõik osapooled neid. Kuna iga lapse lugu on ainulaadne, siis selgus, et töötajatel võib valmistada raskust erinevate olukordade hindamine. Heaolu väljaselgitamisel tuleb lähtuda erinevate elementide koos esinemisest ning seetõttu võivad otsustusprotsessid olla tihedalt seotud töötaja enda arvamuse ja hoiakutega. Töötajad leiavad, et tähtis on lähtuda otsuste tegemisel lapse vanusest, arengust ja arvestada ka muid lapsi mõjutavaid faktoreid. Lastekaitsetöötajate roll menetlusprotsessides on oluline, kuid töötajad leiavad, et lisaks on tähtis positsioon vanematel. Vanemad võivad oma käitumisega määrata, kui lapsesõbralik menetlus on. See omakorda nõuab spetsialistide professionaalsust ning oskust erinevaid olukordi hinnata. Lastekaitsetöötajad tunnevad, et igal lapsel on õigus ennast väljendada ja osaleda menetluses, seetõttu on vaja anda hääl ka lastele, kes seda väljendada ei saa. Näiteks erivajadusega lapsed, beebid. Lastekaitsetöötajad seisavad selle eest, et igal lapsel oleks võimalik menetluses osaleda, kuulates neid ära, andes eakohast teavet ning luues turvaline keskkond. Tänu menetluste arvu kasvule on peamiseks murekohaks töötajate arvu vähesus ning seetõttu võib tekkida töötajatel ülekoormus. Ülekoormuse tulemusena võib tekkida olukord, kus abivajav laps ei saa piisavalt kiiresti abi. Lisaks võivad erinevused esineda eri piirkondades, kus peamiselt töötab lapsega sotsiaaltöötaja, kellel on kliente väga erinevatest sihtgruppidest. Samas toodi välja, et suurema kompetentsuse omamine ei anna alati eelist, kuna suuremates linnades on juhtumeid rohkem. Intervjuu tulemustest selgus, et lastekaitsetöötajad peavad lapse esikohale seadmist enda töö lahutamatuks osaks ja seetõttu võiks edaspidine suund olla teiste erialade spetsialistide teadlikkuse uurimine, näiteks meditsiinivaldkond. Tähtis on, et kõik menetlused, millega laps kokku puutub on lapsesõbralikud. Lapse heaolu esile seadmine peab toimuma kõigis menetlustes, seda nii koolis õppetööst eemaldamises või lapse kokkupuude õppenõukoguga kui ka juhtudel kui laps ise otsib abi. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4682983*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/56767 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | lapsed | et |
| dc.subject.other | lastekaitse | et |
| dc.subject.other | sotsiaaltöötajad | et |
| dc.subject.other | õigusemõistmine | et |
| dc.subject.other | lapse õigused | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.title | Eesti lastekaitsetöötajate tõlgendus lapsesõbralikust õigusemõistmisest | et |
| dc.type | Thesis | en |