Akadeemik Harald Keres 100

Abstract

Näitus kajastab Eesti füüsiku Harald Kerese (1912-2010) elu ja tööd. Tema teadustöö sisuks oli Einsteini teooriate edasiarendus. Näitusel on välja pandud rikkalikult fotosid Harald Kerese eluteest, tema väitekirjad ja raamatud ning olulisemad artiklid üldrelatiivsus- ning gravitatsiooniteooria alalt. Akadeemik Keres käsitles teadust kui loomekultuuri osa, mida võib lugeda nii intervjuudest temaga kui ka tema üldkultuurilistest ja populaarteaduslikest esseedest. Akadeemik Harald Keres sündis 15. novembril 1912. a. Pärnus, kus omandas ka gümnaasiumihariduse. Õpingud Tartu Ülikooli Matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika erialal (1933-1936) ning töötamine Tartu Tähetornis viisid noore Kerese magistritöö „Kattumismuutlikkude dünaamika“ kaitsmiseni 1938. a. Sealsamas juhuslikult kätte sattunud relatiivsusteooriat käsitlevad raamatud inspireerisid Harald Kerest sedavõrd, et ta kaitses olude sunnil kaks doktoritööd ruumi ja aja relativistlikust teooriast (1942.a. ja 1947.a.) „Teadlasena on Harald Keres olnud looduse fundamentaalseaduste, eriti üldise relatiivsusteooria seaduste olemuse matemaatilis-füüsikaline lahkaja ja nende filosoofiline tõlgendaja. Sealjuures, olles mitmekülgne erudiit, märkab Harald Keres alati sügavamaid analoogiaid ja paralleele loodusteaduste, kunsti, humanitaaria ja ühiskonna nähtuste vahel“ (akad. Arved Sapar, 2009) Tartu Ülikoolis alustas Harald Keres abiõppejõuna 1938. a. ning jõudis professorikutseni 1954.a, töötades kaks pingelist aastat ka TRÜ teadusprorektorina (1958-1960). 1961. aastal valiti H. Keres TA akadeemikuks teoreetilise füüsika erialal ning Füüsika Instituudi mitmetel juhtivatel ametikohtadel töötades andis ta suure panuse gravitatsiooniteooria arengusse. Noorpõlvest peale oli H. Keres innukas flöödi- ja klaverimängija, lüües kaasa paljudes orkestrites. Tema algatusel loodi 50-ndate aastate keskel TRÜ sümfooniaorkester ning ta osales aktiivselt esimese üliõpilaslaulupeo korraldamisel Tartus 1956.a. Harald Keres kuulus üliõpilasseltsi Liivika (alates 1934. a.), kus sõprussidemed olid tugevad ka nõukogude perioodil, ning kaasalöömine seltsi tegevuses jätkus 90-ndatel. Ligi sajandipikkune sisukas elu kajastub Harald Kerese raamatus „Sajandi seiklused : väljavõtteid autobiograafiast“ (Ilmamaa, 2009) ning artiklid kosmilisest ja sotsiaalsest aegruumist on koondatud kogumikku „Ruum ja aeg“ (Ilmamaa, 2009). Näituse koostas TÜ raamatukogu sisukirjelduse osakonna juhataja Tiiu Tarkpea ning kujundas kunstnik Eve Valper.