2024-03-29T06:54:34Zhttps://dspace.ut.ee/server/oai/requestoai:dspace.ut.ee:10062/260542021-04-30T10:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-07-11T08:01:21Z
urn:hdl:10062/26054
Neli naiste linnamoelist jakki, inspireeritud 19. sajandi Põhja-Viljandimaal kantud jakkidest
Pook, Kersti
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Viljandimaa
Põltsamaa
Kolga-Jaani kihelkond
etnograafilised allikad
rahvarõivad
moeajalugu
pealisrõivad
kampsunid
rõivakomplektid
rõivaste konstrueerimine
katsenäidised
Käesoleva lõputöö teemaks oli uurida Põhja-Viljandimaal kantud naiste linnamoelisi jakke. Leitu põhjal valmistada tänapäeval kantavad jakid Põltsamaa Käsiteokoja perenaistele. Selleks uurisin kampsunite ja liistikute ning jakkide kasutamist Põhja-Viljandimaal Kolga-Jaani, Põltsamaa, Pilistvere, Suure-Jaani, Viljandi ja Kõpu kihelkondades. Eesmärgiga välja selgitada ja kaardistada kampsunite ning jakkide kihelkondlikud eripärad, jälgides nende lõikelist iseloomu. Tutvusin Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvate säilikutega ja kogusin andmeid Etnograafilisest arhiivist ja arhiivikogudes olevaid korrespondentide vastuseid.
Tööd koostades kaardistasin muuseumi materjali ja analüüsisin tulemusi. Üldise ülevaate saamiseks kirjeldan Lõuna-Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvate kampsunite, liistikute ja linnamoeliste jakkide eripära. Linnamoeliste jakkide tausta avamiseks puudutan Euroopa moe ajaloolist külge. Seejärel keskendun Põhja-Viljandimaa kihelkondades kantud kampsunite ja liistikute ning linnamoelistele jakkide kasutusse. Tegin kokkuvõtva analüüsi muuseumist leitud materjalidest ja kirjalikest allikatest leiduva info põhjal.
Töö praktilise osana õmblesin neli linnamoelist jakki, mis on inspireeritud just Põltsamaa ja Kolga-Jaani kihelkonnast Eesti Rahva Muuseumi kogutud linnamoelistest jakkidest. Oma praktiliste töödega jõudsin huvitavale ja esmalt ennastrahuldavale tulemusele, mis oli meelepärane ka minu tellijatele, Käsiteokoja perenaistele.
2012-07-11T08:01:21Z
2012-07-11T08:01:21Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/26054
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901842023-06-05T20:35:50Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T10:39:01Z
urn:hdl:10062/90184
Keskaegsete laevade metallist kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel
Rebane, Karl Eik
Lätti, Priit, juhendaja
Rennu, Madis, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
sepanaelad
Keskaegsete laevade metallist kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel.
Sintlid ja naelad – rauast olulised vahendid ehitamaks keskaegset puust laeva. Kuidas olid need kinnitusvahendid tehtud? Kuidas neid vahendeid õigesti kasutada? Küsimused, millele teadis vastust iga laevaehitusmeeskond keskajal. Võib eeldada, et need meeskonnad ehitasid laevu kindlates paikades, kus oli olemas selleks vajalikud vahendid. Võib eeldada, et sellistes kohtades kasutati ka mitme erineva laeva ehituseks samu tööriistu. Seega võivad tööriistajäljed aidata siduda erinevaid laevavrakke. Töö tarvis koguti andmeid kahelt Tallinnast leitud keskajast pärit laevavrakilt. Andmete kogumise meetodid olid eelkõige sintlite ning naelte mõõdistus ja visuaalne vaatlus. Oli esemeid, mille uurimiseks oli vaja need eraldada laeva kerest ja oli ka neid, mis tulid välja leidudena laeva sisemusest. Uurimistöö praktilises osas valmis laeva külje detail. Autor pani kokku ise valmistatud uuritavad metallesemed uuritava puitmaterjali plangutuse tüüpidega. Laeva plangutuse näidis on tehtud tammepuust ja kokku pandud sepikojas rauast tööproovidena valminud sintlite ja naeltega.
Võtmesõnad: nael, sintel, puulaev, merendus, keskaeg, arheoloogia, tööproov
2023-06-05T10:39:01Z
2023-06-05T10:39:01Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90184
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901012023-06-05T08:09:46Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-01T09:59:26Z
urn:hdl:10062/90101
Rõika peeglivabriku tööliselamu
Raat, Martin
Välja, Leele, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
tööliselamud
Meleski klaasivabrik
2023-06-01T09:59:26Z
2023-06-01T09:59:26Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90101
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/416662021-04-30T10:01:56Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-10T11:09:44Z
urn:hdl:10062/41666
Mereäärsed meestekampsunid - kollektsioon muuseumileidude ja erakogude ainetel
Laaneoja, Liina
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
kudumid
kampsunid
stilisatsioon
meesterõivad
rõivaste konstrueerimine
tootedisain
turundus
2014-06-10T11:09:44Z
2014-06-10T11:09:44Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/41666
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/679072020-06-17T07:06:20Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2020-06-15T06:15:48Z
urn:hdl:10062/67907
Tänapäevaste võtetega valmistatud eesti meeste etnograafilised nahast peakatted
Mägi, Katre
Uus, Made, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
peakatted
ajalugu
nahkgalanterii
nahktooted
nahkrõivad
meesterõivad
õmblemine
Eesti
Käesolev lõputöö on järjeks autori seminaritööle „Eesti meeste etnograafilised nahast peakatted 18.–20. sajandi alguseni“ (Mägi, 2019). Lõputöös on kasutatud eelneva uurimuse käigus kirjeldatud mütside lõikejooniseid ja mõõte. Eesmärgiks on: 1) kontrollida mütsilõigete sobivust, 2) õmmelda valmis kümme eritüübilist peakatet, 3) kasutada nii tänapäevaseid, kui ka traditsioonilisi õmblusvõtteid ja materjale nii, et säiliks algupärane välimus.
Probleem : 1) meeste talviseid peakatteid pole piisavalt uuritud, 2) tänapäeval ei kanta rahvariiete juurde nahast talvemütse, 3) pole meeste nahast etnograafiliste peakatete valmistajaid.
Kahes esimeses peatükis antakse lühike ülevaade meeste talviste peakatete ajaloost ja kandmisviisidest. Kolmandas peatükis selgitatakse naha õmblemisega seotud mõisteid, nagu naha lihapool, parem pool, pahem pool, mütsisiilud, mütsipesa ja tuuakse välja töös kasutatud tingmärkide selgitused.
Neljas peatükk tutvustab nahaõmbluses kasutatavaid tehnikaid, nagu terasega õmblus, õmbluste viimistlemine, dubleerimine liimiriidega.
Viiendas ja kuuendas peatükis antakse ülevaade mütside õmblemisel kasutatud materjalidest ja töövahenditest. Mütside õmblemisel on taaskasutatud vanu nahkrõivaid, mantlikraed ja praaknahku, õmblemiseks linasest lõimejääke. Välistel mütsidetailidel on kasutatud värvimata pruuni karvaga lambanahka, sest see mõjub loomulikumalt, kui tööstuslikult värvitud nahk. Asendamatud töövahendid on korralikud nahanõelad, karusnaha lõikamise nuga, tangid, sõrmkübarad ja nahaõmblusmasinad. Mütside lambanahksed voodrid ja karusnahast detailid on õmmeldud enamasti karusnahamasinal, see kiirendab oluliselt toote valmimist.
Seitsmes peatükk kirjeldab nahkmütside valmistamiseks vajalikke eeltöid.
Järgnevad peatükid mütside valmistamise kirjeldustega, kus igale mütsile on pühendatud eraldi peatükk. Kõik peatükid on varustatud rikkaliku pildimaterjali ja joonistega.
Praktilise tööna valmis kümme erinevat nahast meeste peakatet, kasutades nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid õmblusvõtteid ja vahendeid.
2020-06-15T06:15:48Z
2020-06-15T06:15:48Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67907
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/260482021-04-30T10:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-07-11T07:47:10Z
urn:hdl:10062/26048
Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid abuveste
Järvesaar, Aili
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Muhu
rahvarõivad
vestid
heegeldamine
etnograafilised allikad
katsenäidised
rõivakomplektid
Lõputöö "Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid Muhu- abuveste" olen saanud inspiratsiooni huvist Muhu heegelduste vastu. Olen väärtustanud kogu saare värviilu ja elementide rohkust, mida on selgelt märgata kogu muhulaste rahvariiete juures. Muhulaste fantaasiarikkus heegeldamise juures, kus nad on suutnud mängu panna kõik oma oskused, on teinud nad üheks eripärasemaks paikkonnas Eesti rahvakunstis.
Käesolev lõputöö on jagatud kaheks osaks. Esimene teoreetiline osa kirjeldab heegeldamise ajaloost, heegeldamise, kui ühe tehnoloogiliselt huvitava käsitöötehnika jõudmist Muhu saarele. Töö kirjeldab abuvestid tehnoloogilisi iseärasusi. Toob välja Eesti Rahva Muuseumis ja Muhu Muuseumis asuvad etnograafilised Muhu abuvestid. Oma töös olen vaadelnud just heegeldatud abuveste.
Oma diplomitöökirjalikus ehk uurimuslikus osas püüdsin saavutada kahte eesmärki- uurida, milliseid heegeldatud abuveste 20. sajandi algusaastal valmistati ning kuidas jõudis abuvestide aeg Muhu saarele. Uurimusest ei saanud teine eesmärk täidetud, vähese materjali kättesaadavuse suhte. Seevastu keskendusin oma töös rohkem tehnoloogilisele poolele. Tõin töös välja olemasolevate vestide fotod, mustrid, et võimalusel taaselustada abuvestide kasutusele võtmist.
Lõputöö praktilise eesmärgina valmis kollektsioon linaseid Muhu- ainelisi abuveste. Abuvestide kavandamisel lähtusin etnograafiliste esemete värvivalikut ja kuju arvestavalt. Luues sellega kaasaega sobiva rõivaeseme. Kogu kollektsioon on inspireeritud Muhu värvilistest ja mitmekesistest heegeldatud abuvestidest.
Lõputöö praktilist osa toetavad etnograafilised esemed fondides, lisad- fotod, joonised, kavandid ja tööproovid. Töö teoreetilise osa suureks abiliseks on autorite Anu Kabur, Anu Pink ja Mai Meriste raamat "Meite Muhu Mustrid", mis julgustab leidma tehnoloogilisi lahendeid taaselustamaks esivanemate oskust, luues enda ümber midagi väärtuslikku.
2012-07-11T07:47:10Z
2012-07-11T07:47:10Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/26048
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/696602021-09-30T10:28:27Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2020-09-28T08:22:22Z
urn:hdl:10062/69660
Vanapärase naiste peakatte linuka valmistamise tehnoloogia, kandmine ja Kolga-Jaani 18. sajandist pärit linuka rekonstrueerimine
Kivisild, Eda
Raud, Inna, juhendaja
Jürgen, Tiina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
peakatted
naisterõivad
rahvarõivad
rekonstrueerimine
Kolga-Jaani kihelkond
Lõputöö raames on uuritud ja kaardistatud muuseumides olevad linukad, uuritud linuka valmistamise tehnoloogiat ja töövõtteid ning selle põhjal on rekonstrueeritud Kolga-Jaani valge tikandiga linukas 18. sajandist. Rekonstruktsiooni aluseks ERMi kogus olev linukast valmistatud lahtkrae.
2020-09-28T08:22:22Z
2020-09-28T08:22:22Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/69660
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/643642020-08-24T06:16:21Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-06-14T11:51:19Z
urn:hdl:10062/64364
Külakiige ehitamine Puskusse
Aatonen, Marko
Välja, Leele, juhendaja
Tammekivi, Tarmo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Loov-praktiline lõputöö käsitleb külakiige valmimist Puskusse, Läänemaale. Töös andis autor põgusa ülevaate külakiige ajaloost ja kaardistas olemasolevad neljavõlliga kiiged Hiiumaal. Hiiumaal kogutud teabe põhjal loodi ja täiustati püstitatud kiige konstruktsiooni, arvestades ka kliendi soove ja mõtteid. Leiti konstruktsioonile sobivad materjalid ning külakiige ehituseks optimaalne ehitustehnoloogia ja -teostus.
Käesoleva lõputöö esimene osa kirjeldas uurimistöö kulgu, kus autor käsitles eelinfo hankimist tööde teostamiseks. See hõlmas kogutud taustinformatsiooni, olemasolevate kiikede kaardistamist, kliendiga suhtlust ja materjali valikut.
Teises osas tehti ülevaade kiige ehitusprotsessist, vundamendist-katuseni. Selles osas kajastus ehitustehnoloogia valik, kiige detailide valmistamine, ühenduste arendamine, paigaldamine ja katuse loomine.
Külakiikesid iseloomustab eriilmelisus ja erinevad mahud, küll on neil kõigil läbivaks tunnuseks nende võimekus suurt seltskonda/kogukonda kiigutada ning ikka ja jälle inimesi kokku kutsuda. Töö raames sai luua uue külakiige, vaadeldes teiste kiige ehitajate töid ning loodetavasti õpitud nende vigadest. Uut külakiike rajades õnnestub ehk elus hoida kiikumise ja kiige paigaga seonduvat kombestikku.
Ehitustraditsioonid on ajas muutuvad, autor pakub oma lõputöös ühte paljudest võimalikest lahendustest külakiige ehituseks.
2019-06-14T11:51:19Z
2019-06-14T11:51:19Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64364
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/743712021-09-30T10:22:53Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2021-09-30T09:46:10Z
urn:hdl:10062/74371
Granulatsiooni tehnoloogiast inspireeritud ehtekomplekt
Pettai, Janis
Varkki, Harvi, juhendaja
Tuum, Kirsti, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Janis Pettai lõputöö „Granulatsiooni tehnoloogiast inspireeritud ehtekomplekt“ annab ülevaate granulatsiooni ajaloost ehtekunstis. Praktilises osas valmistatakse sama tehnoloogiat kasutades ehtekomplekt paarile. Ehtekomplekt „Paar“ lähtub kolmnurgast kui mehe ja naise sümbolist ning müstilisest lõpmatusest.
Komplekt koosneb neljast ehtest, mis on kujundatud ühtses vormikeeles moodustades terviku. Eheteks on kaks ripatsitega kaelaketti ja kaks käeketti. Ehted on justkui sarnased, kuid samas erinevad nüansside poolest.
Ehtekomplekti loomeloos seostatakse ehteketid suletud ringiga, millel pole algust ega lõppu. Autor uurib müstilise lõpmatuse juuri, leides need Vana-Egiptuse animistlikust usundist.
Kirjalikus osas antakse ülevaade ka ehete valmistamise tehnilisest poolest. Detailselt on kirjeldatud kogu praktilise osa tegemiseks kasutatud töövõtteid ning lisatud autori analüüs töö käigust
2021-09-30T09:46:10Z
2021-09-30T09:46:10Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/74371
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/653682021-04-30T08:50:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-10-03T09:22:22Z
urn:hdl:10062/65368
Koopia vanematüübilisest Helme sõbast
Ruusmaa, Lagle
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rõivastus
pealisrõivad
naisterõivad
sõbad
käsitöö
tekstiilitööd
kangakudumine
Helme kihelkond
2019-10-03T09:22:22Z
2019-10-03T09:22:22Z
2004
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/65368
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/259552021-04-30T08:50:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-06-28T10:46:36Z
urn:hdl:10062/25955
Harjumaa põimevaipade kompositsioonilised tüübid 19. sajandil – 20. sajandi 30-ndatel aastatel. Koopiavaip Eesti Vabaõhumuusemile
Vetsa, Karin
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
põimevaibad
Harjumaa
19. saj
20. saj. 1. pool
vaibakunst
katsenäidised
koopiad
Karin Vetsa töös on uuritud ajaloolisel Harjumaal 19. sajandil ja 20. sajandi alguskümnenditel levinud põimevaipade kompositsioonilisi tüüpe. Vaatluse alla on võetud 221 Eesti muuseumitest ja erakogudest leitud naast- ja pindpõime ning nendega kombineeritud tehnikates vaipa. Uurimustöö keskse probleemina on püütud välja selgitada olemasolevaid seoseid vaipade kompositisooniliste tüüpide ja kihelkondliku päritolu vahel.
Kaardistatud vaibad jaotusid kahte suuremasse rühma: piiramata ja piiratud pinnajaotusega vaibatüübid. Piiramata pinnaga vaibarühma liigitusid triibustiku- ja ruudustiku-põhised vaibad. Piiratud e suletud pinnajaotusega vaibarühm jagunes ühtlase keskväljakuga ja kontsentrilise kompositsiooniga allrühmaks. Töö tulemusena selgus, et ilmnesid piirkondlikud eripärad vaipade kompositsioonitüüpides – neid eripärasid on töös ka tutvustatud.
Praktilise tööna teostati vaibakomplekt, mis koosnes Eesti Rahva Muuseumis leiduva Nissi kihelkonna pindpõimevaiba eeskujul valmistatud koopiast Eesti Vabaõhumuuseumile ja samas koloriidis lihttriibulisest vaibast tänapäevasesse interjööri. Töös kirjeldatakse telgedel kootud vaibakomplekti valmistamiskäiku, antakse ülevaade aja- ja materjalikulust.
2012-06-28T10:46:36Z
2012-06-28T10:46:36Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25955
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901722023-06-08T08:15:27Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T08:21:46Z
urn:hdl:10062/90172
Mulgi tanude tikanditest inspireeritud kaunistustega tänapäevaste suvekleitide kollektsioon
Jaska, Külli
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töös antakse ülevaade Mulgi tanudest ning nende kandmisviisidest. Käsitletakse
kollektsiooni kavandamise ning valmistamise protsessi ning selgitatakse milliste
omaduste põhjal on tehtud kanga valik. Põhjendatakse motiivide valikut ning
tutvustatakse käsitsi tikitud motiivi teekonda tikandifailini ning sealt edasi masinaga
väljatikkimiseni. Lõpuosa puudutab kleitide ning tikandite viimistlust.
Märksõnad: Mulgi tanu, Mulgi naise peakate, Mulgi tikand, Mulgi tanu äärekirjad,
linane kleit, Mulgimaa, linane, masintikand
2023-06-05T08:21:46Z
2023-06-05T08:21:46Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90172
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/470762021-04-30T10:49:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2015-06-13T09:37:13Z
urn:hdl:10062/47076
Posti talu laohoone põhiprojekti koostamine
Jartsev-Moont, Jürgo
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Buddell, Ats, konsultant
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
üliõpilastööd
laod
küünid
talurahvaarhitektuur
projekteerimine
projektid (tehn.)
Jõgevamaa
2015-06-13T09:37:13Z
2015-06-13T09:37:13Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47076
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/257922021-04-30T08:50:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-06-12T11:00:43Z
urn:hdl:10062/25792
Ruhnu meeste rõivastus 20. sajandi I poolel. Rõivad jaala kaptenile
Vähi, Külli
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Fotod
Lõputöö aluseks on Rannarootsi Muuseumi tellimus ja see koosneb teoreetilisest uurimusest ning praktiliselt teostatud rõivakomplektist. Teoreetilises pooles antakse lühiülevaade rannarootslaste asustusest Eesti aladel alates 13. sajandist, samuti Ruhnu kihelkonna eripäradest. Põhjalikumalt käsitletakse ruhnu mehe rõivastuse üksikesemeid nii igapäeva- kui pidulikus rõivastuses. Rohkelt on lisatud illustreerivat fotomaterjali eesti muuseumidest. Eraldi peatüki moodustab praktilise töökäigu kirjeldus. Lisades on ära toodud ajaloolised fotod, täielik ruhnu meeste rõivaesemete nimekiri eesti muuseumides, Põhjamaade Muuseumis ja Soome Rahvusmuuseumis, praktilise töö materjalinäidised ja fotod, lõikeskeemid ja lõiked. Lõputöö võimaldab saada ülevaate ruhnu meeste rõivastustraditsioonidest 20 sajandi algul ning annab vajalikud praktilised juhised ühe rõivakomplekti valmistamiseks.
2012-06-12T11:00:43Z
2012-06-12T11:00:43Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25792
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/567642021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-15T15:03:10Z
urn:hdl:10062/56764
Rollimängu raudrüü
Matiisen, Kaur
Reino, Mart, juhendaja
Puciriuss, Edvards, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
üliõpilastööd
metallikunst
turvised
sepistamine
valu (tehn.)
rollimängud
Kaur Matiiseni lõputöö eesmärgiks oli luua rollimänguks sobiva turvise komplekt ning selle läbi omandada metallmaterjali „tõstmise“ (inglise keeles „raising“) ja muid turvisetegemiseks vajalikke tehnoloogiaid. Rohmakale mäekolli karakterile larpiks ehk päriselu-rollimänguks valmisid terasplekist kiiver, kindad ja kürass.
Peamised kasutatud vormitöö tehnoloogia esemete valmistamiseks olid „tõstmine“, „kaussilöömine“ ja sepistamine. Autor leiab, et turviste sepistamist, kui kunstivormi peaks tänapäeval rohkem austama. See õpetab käsitöölist väga palju ning seetõttu ei tohiks seda metallitöö vormi unustada
2017-06-15T15:03:10Z
2017-06-15T15:03:10Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56764
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/743722021-09-30T10:22:18Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2021-09-30T09:49:21Z
urn:hdl:10062/74372
Sõnumiga sõrmused
Tiikoja, Tiia-Mai
Ikkonen, Indrek, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Tiia-Mai Tiikoja lõputöö „Sõnumiga sõrmused“ eesmärgiks on näidata, et sõrmus pole ainult metall ja vääriskivid, vaid see on alati kandnud endas sõnumit, mis jõuab meieni vormi, materjali ja meistri oskuste kaudu. Vaatamata tänapäevasele tehnoloogia arengule ja näiteks 3D-printimise võimalustele valmistatakse sõrmuseid ikkagi ka käsitsi traditsioonilisi töövõtteid kasutades. Meister peab tundma erinevaid materjale, omama tehnoloogilisi ja praktilisi oskusi. Eestis on jätkuvalt nõudlust unikaalehte järgi. Tahetakse ainulaadse kujunduse ja temaatikaga ehteid. Nii luuakse koos meistriga sobilik ja ainulaadne intiimne ehe, mida ei saa võrrelda poes müüdava masstoodanguga.
Lõputöö koosneb kolmest peatükist, mis hõlmavad endas nelja erinevat tüüpi sõnumiga sõrmuse (abielusõrmus, kihlasõrmus, harisõrmus ja pitsatsõrmus) ajaloolist ülevaadet, töö autori enda visiooni kõigist lõputöös välja toodud sõrmustest koos kvalitatiivse uuringuga ning praktilise osa sõrmuste valmistamise kirjeldust. Praktilise osana valmis kuus sõnumit kandvat sõrmust, mis kõik on tehnoloogiliselt erineva ülesehitusega. Fotod valminud sõrmustest on esitatud töö lisas
2021-09-30T09:49:21Z
2021-09-30T09:49:21Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/74372
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/640772019-06-10T09:32:53Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-06-07T13:34:43Z
urn:hdl:10062/64077
Paistu Maarja kiriku palveküünalde hoidja
Rist, Andre
Niitvägi, Väino, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
kirikud (hooned)
sisustus
sepised
küünlajalad
Andre Risti loov-praktiline lõputöö „Paistu Maarja kiriku palveküünalde hoidja“ jälgib Paistu Maarja kiriku tellitud palveküünalde hoidja valmimist visandamisest valmisobjektini, tuues välja kirjalikus pooles ka kiriku ajaloo ning tellimuse disaini inspireerinud sümbolid.
Töö jaotub neljaks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse kiriku ajalugu andmaks ülevaadet ruumist, kuhu hoidja valmistati. Teises peatükis kirjutatakse kahe sümbolist - kolmnurgast ning Neitsi Maarja kujutisest, mida on kasutatud hoidja disainis. Kolmandas peatükis kirjeldatakse kümnes alapeatükis praktilise osa valmimise protsessi ideest kuni lõpliku palveküünalde hoidjani. Tööprotsessi käigus esinenud vigadest ning järeldustest antakse ülevaade lõputöö viimases peatükis.
Töö praktilise osana valminud palveküünalde hoidja sobitub autori arvates Paist kirikusse nii visuaalselt kui ka temaatiliselt.
2019-06-07T13:34:43Z
2019-06-07T13:34:43Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64077
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423672021-04-30T10:30:24Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-30T11:52:01Z
urn:hdl:10062/42367
Rekonstruktsioon Siksälä naiste peapärjast
Rätsepso, Signe
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
etnograafilised allikad
irdmuistised
peakatted
pärjad
rekonstruktsioon (aj.)
Siksälä
Võrumaa
Lõputöö eesmärgiks oli lähemalt uurida Siksälä peapärgade valmistamise tehnilisi võtteid ja nende võimalikke kandmisviise. Selleks rekonstrueerisin matusest CCXX leitud peapärja, püüdes võimalikult täpselt taastada selle algset välimust. Kuna originaalpärja näol on tegu arheoloogilise materjaliga, mis ei ole terviklikult säilinud, võtsin teatud pärjaosade taastamisel eeskujuks aga mõne teise sarnase peapärja vastavad osad.
Peapärja rekonstrueerimisel tuli ilmsiks uusi tehnilisi võtteid ning töö käigus tuli lahendada mitmeid probleeme, alates traatide juurde tõmbamisest kuni hävinenud spiraalvõrgendite mustrite taastamiseni. Üldiselt pean rekonstruktsiooni õnnestunuks ning seega ka töö põhieesmärki täidetuks.
Valminud peapärjaga viisin modelli abil läbi erinevaid katsetusi, et selgitada välja, kuidas selliseid pärgi kanti. Jõudsin järeldusele, et tõenäoliselt kanti neid laubale toetatuna, nii et pärjasabad rippusid vabalt seljale. Juuksed oli seejuures tõenäoliselt kas lahtiselt või patsidesse punutult.
Lõputöö kirjalikus osas tutvustasin oma 2013. aastal kaitstud seminaritöö käigus kogutud andmetele tuginedes Siksälä peapärgi üldiselt, kirjeldasin rekonstruktsiooni protsessi ja põhjendasin selle käigus tehtud valikuid ning arutlesin peapärgade võimalike kandmisviiside üle. Arvan, et käesolev töö on abiks Siksälä peapärgade valmistamise ja kandmise edasiseks uurimiseks ning usun, et peapärja rekonstruktsioon on seejuures heaks täienduseks.
2014-06-30T11:52:01Z
2014-06-30T11:52:01Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42367
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901772023-06-05T20:37:10Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T09:48:37Z
urn:hdl:10062/90177
Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid
Umb, Alvar
Tuum, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alvar Umbi lõputöö „Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid“ keskendub eelkõige emailitud ehtekollektsiooni loomisele. Ehete loomise, mõtestamise, kavandamise ja akadeemilise kirjatöö jaoks on tulnud uurida Kihnu kultuurilugu, värvide tähendusi rahvapärimuses, erinevaid emailitehnoloogiaid, emaili ajalugu ja suhelda kohalike kihnlastega.
Töö jaotub kolmeks osaks. Esimeses osas tutvustatakse Kihnu rahvariide kandmise kombestikku ja värve rahvausundis. Teine osa keskendub emaili tehnoloogiale. Kolmas osa kirjeldab lõputöö praktilist poolt analüüsides tööprotsessi kavandamisest teostuseni. Loometöö ise koosneb viiest prossist, mille kujunduses on kasutatud Kihnu rahvarõivaste tekstiilimustritele omaseid detaile. Kasutatakse erinevaid emailimistehnoloogiaid: grafiitemail, plique a` jour ehk akenemail, champleve ehk uurdemail, limoges ehk maalitehnika ja cloissone` ehk kärgemail. Iga pross on loodud sobima kindla kördi tüübi juurde, järgides Kihnu värvireegleid alates erksast rõõmsast punasest riidest, kuni musta leinariideni. Loometöö esitab väljakutse traditsioonilisele Kihnu rahvariide kombineerimisele uue ehtega.
2023-06-05T09:48:37Z
2023-06-05T09:48:37Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90177
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/641142019-06-12T12:42:46Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-06-10T11:07:18Z
urn:hdl:10062/64114
Lääne-Eesti 19. saj lõpu ja 20. saj alguse tekkide lilltikandist ning naisterõivastest inspireeritud kleidikollektsioon „Hingelilled“
Tiismaa, Piret
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
lilltikand
tekid
rahvarõivad
naisterõivad
Lääne-Eesti
kleidid
rõivaste konstrueerimine
turustus
Lõputöö teema on "Lääne-Eesti 19. saj lõpu ja 20. saj alguse tekkide lilltikandist ja naisterõivastest inspireeritud kleidikollektsioon "Hingelilled"."
Loov-praktilise töö eesmärgiks oli luua kleidikollektsioon, kasutades kaunistamiseks Varbla khk valmistatud lilltikandiga tekkide mustreid.
Kirjalik osa koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse lühiülevaate ajaloolise Lääne-Eesti haldusjaotusest, kirjeldatakse Läänemaal valmistatud tekkide lilltikandeid. Põgusa ülevaate saab kaapotkleidist ja naiste rahvarõivamoest 19. saj lõpu ja 20. saj alguses.
Teises peatükis kirjeldatakse lilltikandist inspireeritud kleidikollektsiooni “Hingelilled” saamislugu, valmistamisprotsessi alates kavandamisest tööproovideni, kasutatud materjale, rõivaste valmistamist, esemete hinnakalkulatsiooni, tootearendust ja prototüüpe. Tööd iseloomustavad fotod ja joonised on ära toodud lisades.
2019-06-10T11:07:18Z
2019-06-10T11:07:18Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64114
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901932023-06-05T20:37:26Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T11:22:45Z
urn:hdl:10062/90193
Kingu talu maakeldri rekonstrueerimine ja ehituslahenduste kontroll sisekliima mõõtmise teel
Lumera, Juhani
Rennu, Madis, juhendaja
Peebo, Alo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
maakeldrid
2023-06-05T11:22:45Z
2023-06-05T11:22:45Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90193
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638072021-04-30T08:50:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-05-21T09:18:54Z
urn:hdl:10062/63807
Kolmteist pingikatet Eesti Pärimusmuusika Keskusesse
Kuusk, Kadri
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Eesti Pärimusmuusika Keskus
tarbetekstiilid
vaibad
kangakudumine
tikandid
2019-05-21T09:18:54Z
2019-05-21T09:18:54Z
2008
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63807
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/723192021-06-10T12:27:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2021-06-10T11:50:22Z
urn:hdl:10062/72319
Muhu pruuttekk uues kuues: kollektsioon "Juurkood"
Saarkoppel-Kruuser, Kätli
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Muhu
etnograafia
tekid
mustrid
tikandid
rõivakomplektid
Lõputöö tutvustab madalpistetikandit Muhu pruuttekkidel ning rõivakollektsiooni "Juurkood" juurdevisetel (juurdevise - tikandiga kaunistatud õlgu kattev või puusadele kinnituv kehakate). Tikandite motiivid pärinevad autori esiema Maria pruuttekilt ning kollektsiooni komplektid on valmistatud autori suguvõsa eri vanuses naistele, eesmärgiga jagada esiema esemelist pärandit. Kollektsiooni loomist inspireeris väljakutse jagada perekondlikku pärandit nii, et kõik sellest osa saaksid ka siis, kui pruuttekke on vaid üks.
2021-06-10T11:50:22Z
2021-06-10T11:50:22Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72319
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/260622021-04-30T10:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-07-11T08:23:23Z
urn:hdl:10062/26062
Anu Raua loomingu lätted
Tammiste, Jaane
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Raud, Anu, 1943-
loomeprotsess
vaibakunst
põimetehnikad
gobeläänid
Lõputöös „Anu Raua loomingu lätted“ on jäädvustatud Anu Raua elukäiku ja loomingut. Kuidas on kujunenud nii mitmekülgselt andekas loovisiksus?
Anu Raua kui mitmekülgse loovisiku kujunemine on saanud alguse vaimselt rikkast ja mõistvast kodusoojusest lapsepõlves. Lisaks isa kirjaniku Mart Raua ja ema Valda Raua tõlkijatööle lävis perekond väga erinevate vaimuinimestega. Kindlasti on mõjutanud loovuse arengut suur huvi loodusläheduse vastu ja vanemate suur toetus ja usaldus, lastes väiksel lapsel iseseisvalt looduse imesid avastada.
Haridustee valik ja valitud eriala sobivus. Head nõuanded, elutarkused: näiteks Olga Maasikult, kes soovitas valida tekstiilikunstniku eriala. Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias ja väga hea side prof. Mari Adamsoniga. Töökogemused ja käsitööinimestega suhtlemine Rahvakunstimeistrite Koondises „UKU“ süvendasid veelgi huvi ja kirge rahvakunsti vastu.
Millised on inspiratsiooniallikad, et luua omanäolist tekstiilikunsti?
Anu Raud oskab tuua tarbekunsti väga elava seose rahvakunstiga, ta on ühteaegu nii humoorikas kui südamlik. Maaelu, Kääriku talu ja see loodus annavadki Anu Rauale jõu ja ideede külluse.
Kääriku käsitöötalus maaelu ja loomingu sidumine, näitab veelgi Anu Raua sisukat jõudu ja sädet. Ta on leidnud head abilised taluelu korraldamiseks ja tekstiilikunsti loomiseks. Taluperenaisena on tal ärivaistu, et majandada käsitöötalu ja tutvustada talukultuuri ja rahvusliku käsitööd. Ta on loonud väga eheda praktikabaasi tekstiilikunsti tudengitele.
Lõputöö on teostatud intervjuu vormis. Intervjuu küsimustele vastasid Anu Raud,Valda Raud ja Vilma Reinholm. Kasutatud on ka raamatut „Anu Raud“ autor Vilma Reinholm, väljavõtteid ajaleheartiklitest ja Anu Raua erakogu.
2012-07-11T08:23:23Z
2012-07-11T08:23:23Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/26062
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604352019-02-07T01:42:50Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2018-06-07T13:17:34Z
urn:hdl:10062/60435
Järva-Peetri käiste tikandi rekonstruktsioon
Muzakko, Ülle
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rahvarõivad
pluusid
tikandid
rekonstrueerimine
Järva-Peetri
Lõputöö „Järva-Peetri käiste tikandi rekonstruktsioon“ eesmärk oli taastada Järva-Peetri kihelkonna käiste väga halvas seisus olev tikandi muster võimalikult originaalilähedaselt. Käistealane on kokku õmmeldud vähemalt neljast erinevast tikandist. Rekonstruktsiooni tulemusena valmisid mustrijoonised millest kaks sobib linkate tikkimiseks ja üks tanumustriks.
Töö koosneb kolmest peatükist – esimene kirjeldab rekonstrueeritavat eset, teine annab lühikese ülevaate lillkirjaliste käiste, tanude ja linukate ajaloost ja kolmas peatükk kirjeldab rekonstruktsiooni erinevaid etappe. Rekonstruktsiooni tegemisel oli abiks Microsoft Office arvutiprogramm Paint, mitmed rahvarõiva ja tikandi alased raamatud ning muuseumiesemed.
Töö sisaldab fotosid käiste tikandi osadest, muuseumiesemetest ja tööprotsessist, mustrijooniseid ja proovitööna valminud tikandi fragmente.
2018-06-07T13:17:34Z
2018-06-07T13:17:34Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60435
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/315012021-04-30T10:01:56Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2013-06-27T08:09:46Z
urn:hdl:10062/31501
Heimtali valla vaestemaja rekonstrueerimisprojekt MTÜ Heimtali Muuseumi Sõprade Selts seltsimajaks
Välja, Henrik
Kotli, Anu, juhendaja
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
lõputööd
Töö koosneb 2 failist: põhiosast ja 1 lisast (joonised)
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on koostada arhitektuurne projekt Heimtali ajaloolise vaestemaja
rekonstrueerimiseks „MTÜ Heimtali muuseumi sõprade selts“ seltsimajaks. Seltsimaja hakkab
täitma tudengite praktikabaasi funktsiooni ja pakkuma ruume koolituseks ning majutuseks.
Vaestemaja asub Viljandimaal Pärsti vallas Heimtali külas, ajaloolises vallakeskuses. Eesmärk
on hoida vallakeskuse ajaloolist keskkonda, ning luua terviklik kompleks, mis ühendab Heimtali
muuseumi, rahvamaja, ning tulevase seltsimaja.
Töö koosneb kahest osast, uurimuslikust ja praktilisest. Esimese osa eesmärk on uurida ja
analüüsida vaestemaja ja seda ümbritseva keskkonna ajaloolist ja kultuuriloolist väärtust.
Väärtuse analüüs annab hinnangu nii füüsilise keskkonna väärtusele hoonestuse läbi kui ka
kultuuriloolisele väärtusele vallakeskuses toimunud ja toimuvate protsesside läbi.
Lisaks tuleb vaatluse alla vaestemaja tehniline seisukord. Eelnevatele punktidele tuginedes
sätestada sobiv lähenemine hoone rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Tähelepanu saab
rekonstrueerimise peamine vastuolu: kui palju ja mil viisil peab rekonstruktsioon arvestama vana
hoone kasutuse, arhitektuuri ja konstruktsioonitüübiga ning kas see on võimalik tänaste
ehitusnormide valguses. Vastust otsitakse ka küsimusele, millised väärtused on selles protsessis
esmatähtsad.
2013-06-27T08:09:46Z
2013-06-27T08:09:46Z
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31501
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/470142021-04-30T10:30:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2015-06-12T11:13:54Z
urn:hdl:10062/47014
Jalgrattaparkla projekteerimine ning ehitus Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma õppehoone ette
Kiho, Mairold
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Tammekivi, Tarmo, konsultant
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
üliõpilastööd
parkimisrajatised
jalgrattad
projekteerimine
puitehitised
2015-06-12T11:13:54Z
2015-06-12T11:13:54Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47014
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423662021-04-30T10:30:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-30T11:45:28Z
urn:hdl:10062/42366
Lõuna-Eesti tülltanu, selle tänapäevane valmistamine ja kandmine
Jõgi, Jane
Matsin, Ave, juhendaja
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
peakatted
tanud
stilisatsioon
rõivastus
rõivaste konstrueerimine
Lõuna-Eesti
Uuringu eesmärgiks oli koguda detailset informatsiooni etnograafilistelt tanudelt, et kavandada ja tikkida saadud teadmistele tuginedes tänapäevastest materjalidest tülltanu ja sellega sobiv kleit. Kättesaadavatele kirjanduslikele allikatele toetudes antakse ülevaade ka tülltanude kandmise reeglitest.
Lõputöö teoreetilises osas keskendutakse Eesti Rahva Muuseumis leiduvate tülltanude kollektsiooni analüüsile. Selgitatakse välja tanude mõõtmed ja lõikelised iseärasused.
Lõputöö praktiline osa hõlmab rõivakollektsiooni kavandamist ja valmistamist. Inspiratsiooniks olid tülltanud- motiivid, mustrirütm. Praktilise tööna valmisid kolm erineva mustriga tülltanu ja ühe tanu juurde sobiv tüllpitsist kleit.
2014-06-30T11:45:28Z
2014-06-30T11:45:28Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42366
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/824052022-06-09T10:36:08Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2022-06-09T10:35:17Z
urn:hdl:10062/82405
Kadrina-Haljala vaibatüüp ja Mall Tombachi autorivaiba ERM 16306 taaskudumine
Lintrop, Signe
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Tombach, Mall, 1799-1872
kangakudumine
tekstiilikunst
vaibad
vaibakunst
Kadrina kihelkond
Lõputöö kirjeldab Kadrina-Haljala vaibatüüpi. Suletud kompositsiooniga naastpõimetehnikas tekke ehk vaipu kooti 19. sajandil ainult selles Virumaa piirkonnas. Töö annab ülevaate antud vaibatüübile iseloomulikest detailidest.
Lõputöö praktilise osana on taasloodud kohaliku külakangru Mall Tombachi (1799-1872) poolt 1844.a kootud tekk (ERM 16306). Töö aitab paremini mõista meistri tehnoloogilise teostuse ja kujundikeele eripära. Laiemaks eesmärgiks on kangur Mall Tombachi loomingu tutvustamine ja seeläbi traditsioonilise tekikudumise tava elus hoidmine.
Kadrina-Haljala vaibatüüp põhineb kompositsioonil. Igal üksikelemendil on oma kindel roll. Tehnika pigem toetab visuaalse terviku saavutamist. Antud töö puhul on oluline materjal ja see kuidas panna tänapäevased lõngad toimima nii, et saavutada tekile visuaalselt õiged proportsioonid.
2022-06-09T10:35:17Z
2022-06-09T10:35:17Z
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82405
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604222019-02-07T01:40:03Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2018-06-07T11:43:21Z
urn:hdl:10062/60422
13.-15. sajandi nahkjalatsipealsete leidudest inspireeritud tänapäevased vabaaja-jalanõud
Oru, Anneli
Rajando, Kristina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
jalatsid
nahkjalatsid
ajalugu
keskaeg
stilisatsioon
juurdelõikus
Käesolev töö on järg autori seminaritööle „Keskaegsete jalatsite kaunistusvõtted – 13.-15. sajandi leiud Tartust ja Tallinnast“. Lõputöö eesmärgiks oli luua jalatsid tänapäeva inimesele, kasutades keskaja Eestis kasutusel olnud nahkjalatsite kaunistusi.
Esimeses peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist keskajal. Keskajal valmistati jalanõusid liistu peal pööratud kinga meetodil. See tähendab, et tükid õmmeldi tagurpidi liistu ümber kokku, liist võeti kinga seest välja ja king pöörati õiget pidi. Aja jooksul lisati pealse ja talla õmbluse vahele rante, mis muutsid jalatsi veekindlamaks. Hiljem õmmeldi randi külge lisa taldu, et tald kauem kõndimisele vastu peaks.
Teises peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist tänapäeval. Kutsepraktika käigus oli autoril võimalus õppida jalatsitootmisvabrikus Samelin ja jälgida tööstuslikust jalatsi tootmist. Väga suur osatähtsus on materjali kokkuhoius ja detailide märgistamisel. Vastasel juhul pole tootmine kasulik. Mudelite valik on väga lai ja järjest uudsemaid lahendusi tuleb iga päev juurde. Omandada saab tänapäeval oskusi, kas kingsepa juures õppides või välismaal erinevates õppeasutustes.
Uurimistöö praktilises pooles töötas autor välja vabaaja jalatsi kollektsiooni kasutades seminaritöös uuritud nahkjalatsipealsete kaunistusi. Arvestama pidi tänapäeva tehnika võimalusi ja tehnoloogiate iseärasusi. Mudelid nimetati kursusekaaslaste nimede järgi. Materjaliks kasutati taimparknahka, mida peale jalatsite valmimist immutati mingi rasvaga. Ühiseks jooneks kõigil mudelitel on tagurihma kasutus, mis muudab ilma kannatugevduseta jalatsi konstruktsiooni piisavalt tugevaks.
Kokkuvõtteks saab öelda, et väga hästi annab kasutada keskaegseid kaunistusvõtteid tänapäevaste jalatsite peal tööstuslikus tootmises. Edasi arenduseks võiks kaunistusi lihtsustada, seda ka hinna optimeerimise pärast. Linda mudeli kaunistus ei tulnud kõige praktilisem välja – pikad lõhed turritavad püsti käimisel ja selle pärast ei kasutaks sellist kaunistusviisi enam tulevikus.
2018-06-07T11:43:21Z
2018-06-07T11:43:21Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60422
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/645742019-06-26T06:59:48Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-06-26T06:57:57Z
urn:hdl:10062/64574
Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt : loov-praktiline lõputöö
Netšajev, Mark
Kagovere, Anni, juhendaja
Manglus, Eilve, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
mokumé gane
Mark Netšajevi loovpraktiline lõputöö “Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt” eesmärgiks on uurida mokumegane traditsioonilist valmistamist ja ajalugu ning kirjeldada sellele tehnoloogiale tugineva meeste ehtekompleki valmimist.
Mokumegane on Jaapanist pärinev tehnoloogia, milles ühendatakse erinevad värvilised metallid kihtidena ühtseks materjaliks.
Töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses, teoreetilises osas, antakse ülevaade metalli töötlemise tehnoloogia mokumegane ajaloost, selle arengust sajandite lõikes, materjali nimetuse pärinemisest ning kirjeldatakse erinevaid mokumegane valmistamise tehnoloogiaid.
Töö teises peatükis käsitletakse ehtekomplektiks vajalike materjalide valmistamist. Tutvustatakse materjalide erinevate proovitükkide tegemist, shakudo valmistamist, antakse ülevaade difusioonühendamisest ning kirjeldatakse ehtekomplektile sobivate mokumegane mustrite loomist.
Kolmandas peatükis kirjeldatakse ehete valmistamise protsessi. See hõlmab kujundamist, ehete valmistamist ning lõppviimistlust.
Töö tulemusena valmis minimalistliku disainiga mustvalge meestele sobiv ehete komplekt.
2019-06-26T06:57:57Z
2019-06-26T06:57:57Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64574
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/260642021-04-30T10:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-07-11T08:28:28Z
urn:hdl:10062/26064
Paistu-ainelised puuvillased neotud voodikatted Männiku Metsatallu
Tobber, Maarja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Paistu
etnograafilised allikad
vaibakunst
voodikatted
kangakudumine
katsenäidised
Minu lõputöö teemaks on Paistuainelised puuvillased neotud voodikatted Männiku metsatallu. Lõputöö on kasvanud välja uurimusest „Lääne- Eesti neotud seelikud: Eesti Rahva muuseumi ja Pärnu muuseumi kogude põhjal“.
Teoreetilise uurimuse eesmärgiks on anda lugejale ülevaade nii Lääne-Eestis kui Paistus kootud neotud seelikutest nende mustritest ja kangaste kompositsioonilisest lahendusest, mis lähtub seelikute õmblemise tehnoloogiast.
Teema aktuaalsus seisneb selles, et kokkuvõtlikult pole neotud seelikute paikkondlikke kompositsioonilisi ja mustrilisi erinevusi kokkuvõtlikult kajastatud. Selle tõttu olen seelikute rühmitamisel kompositsiooni ja lõngade värvimise tehnoloogilistel erinevustel tuginenud muuseumis tehtud vaatlustel.
Probleemipüstitus on järgmine: kuidas luua kaasaegsed sisustustekstiilid traditsioone väärtustavasse keskkonda, kui lähtepunktiks on muuseumi esemed. Praktilise tööna on teostatud kaks puuvillaste neotud voodikatet Männiku Metsatallu Mulgimaal.
2012-07-11T08:28:28Z
2012-07-11T08:28:28Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/26064
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901922023-06-05T20:38:49Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T11:17:06Z
urn:hdl:10062/90192
Roogkatuste läbiviikude ja harjade tehnilised lahendused
Naagel, Jakob
Tammekivi, Tarmo, juhendaja
Ling, Mihkel, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Pilliroog on mitmel pool maailmas hinnatud katusekattematerjal. Eestis aga puuduvad täpsed regulatsioonid ja standardid roogkatuste ehitamiseks, eeskätt telliskorstna läbiviigu tuleohutuse osas. Selles töös kirjeldan Eestis kehtivaid roogkatuse ehituse alaseid juhendmaterjale ning pakun võimalikke tehnilisi lahendusi läbiviikude ja harjade ehitamiseks teostatud näidete varal. Pakutud ehituslahenduste aluseks on põhiliselt eesti-, saksa, ja hollandikeelne erialane tehniline kirjandus ning välitööd Muhu saarel ehitatud roogkatustel koos katusemeister Mihkel Lingiga. Roogkatust on võimalik ehitada tuleohutuks, kuid osade ehitusvõtetega (kinnine konstruktsioon, tuletõkkeimmutus) võib lüheneda katuse eluiga. Samas saab tuleohutust parandada ka katuse eluiga mittevähendavate ehitusvõtetega: roo aluspuiste, Sepatec tuleohutussüsteem, korstna läbiviigu isoleerimine ja sädemepüüdja korstnal. Traditsiooniline katusehari on lühikese hooldusvälbaga, kuid veekindla aluskatte lisamisega saab katuseharja eluiga pikendada. Kivi- või plekkhari kestab vähemalt katuse eluea.
2023-06-05T11:17:06Z
2023-06-05T11:17:06Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90192
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568122021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T13:25:54Z
urn:hdl:10062/56812
Palkmaja tellija käsiraamatu käsikirja koostamine
Veel, Andres
Lõbu, Ragner, juhendaja
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
palkehitised
ehitus
käsiraamatud
eesti
Lõputöö “Palkmaja tellija käsiraamatu käsikirja koostamine” uurimuslikus osas on analüüsitud Eesti ajaloolisele kultuurimaastikule omaste pärandtehnoloogiliste võtetega, käsitööna valmistatud palkhoonete, nende konstruktsiooniosade ning ehitusprotsesside haldamise ja juhtimise kitsaskohti tänapäevaste turu- ja kliendisuhete kontekstis.
Analüüsi põhjal sõltub palkehituse kvaliteet arhitekti- ja inseneritöö kvaliteedist, materjali kvaliteedist, töötaja oskuste ja teadmiste tasemest, tööprotsessi juhtimise kvaliteedist, ehitusdokumentatsiooni kvaliteedist ning seadusandlikest nõuetest kinni pidamisest.
Uurimuslikus osas on loodud alus lõputöö lisaks oleva palkmaja tellija käsiraamatu käsikirja koostamiseks.
Lõputöö tuumiku moodustab töö lisana koostatud “Palkmaja tellija käsiraamatu käsikiri”, mille põhjal koostatav käsiraamat on mõeldud tellija juhendamiseks palkmaja ehitamise protessis, alates kavandamise faasist kuni tööde vastuvõtmiseni ja selle koostamisel on arvestatud sellega, et ka erialaste teadmisteta inimene mõistaks juhendi abil palkmaja ehitamiseks vajalike tegevuste põhjus-tagarärg seoseid ning orienteeruks valikuvõimalustes. Käsikirja koostamisel on arvestatud ka sellega, et loodav juhendamaterjal pakuks tuge arhitektidele, inseneridele ja omanikujärelevalve teostajatele ning oleks läbi teadlike osapoolte olemasolu enesearengu motivaatoriks palkmajehitajale.
Oma ülesehituselt ja sisult vastab käsikiri küsimustele “mida teha” ja “miks teha” ning ei vastata küsimusele “kuidas teha”. Seeläbi on teadlikult jäetud ehitajale valikuvabadus parimate töövõtete ja metoodika valikul ning välja töötamisel soovitud tulemuseni jõudmisel.
Käsikiri väärtustab Eesti kultuuriruumile omapärast arhitektuuripärandit, sellega harmoniseeruvaid töövõtteid ning ennast aastasadade jooksud praktikas tõestanud konstruktsioonilahendusi ning materjalikasutust.
Tagamaks käsikirja põhjal koostatava käsiraamatu asjakohasust ja laiemat ühiskondlikku heakskiitu, vajavad mitmed teemade käsitlused lisaks käsikirja koostaja isiklikule seisukohale ning tõlgendustele ka erialaekspertide kaasamist. Oma valmisolekut selleks on lõputöö autorile kinnitanud juba mitmed üldtunnustatud eksperdid
2017-06-19T13:25:54Z
2017-06-19T13:25:54Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56812
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568222021-04-30T11:54:13Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T13:51:18Z
urn:hdl:10062/56822
Keskpaiga talu suitsusauna ehitamine Ruhnus
Kuldkepp, Janno
Pihel, Laur, juhendaja
Ansper, Andres, juhendaja
Smitt, Katri, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
suitsusaunad
talurahvaarhitektuur
ehitus
Ruhnu
Janno Kuldkepi diplomitöö „Keskpaiga talu suitsusauna ehitmine Ruhnus“ kirjeldab erinevates etappides kalasabatappidega palksauna ehitamist nii tehnilise kui ka korraldusliku poole pealt. Ruhnu saare klimaatilised tingimused ja tihedalttäis ehitatud sumbküla soodustavad endeemilist puidukahjurite levikut, mistõttu on töös rõhku pandud hoolikale ja põhjendatud materjalivalikule. Ruhnu ehitustraditsioone iseloomustavad mitmed eripärad, mis on inspireerinud ka antud sauna ehitust. Teisalt on traditsioonidele eistatud ka maitsekaid väljakutseid – eenduvad kalasabatapid nurkseotistena ja sama stiiliga lahendatud räpnaauk ja sarikaotsad. Lõputöö sisaldab lisades ka muinsuskitsega kooskõlastatud projekti
2017-06-19T13:51:18Z
2017-06-19T13:51:18Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56822
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/565992021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-09T14:03:24Z
urn:hdl:10062/56599
Kanepibetoonsegude tutvustus ja katsetamine Eesti kliimas
Pau, Markus
Pihel, Laur, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
üliõpilastööd
ehitusmaterjalid
kanepibetoon
betoon
katsenäidised
2017-06-09T14:03:24Z
2017-06-09T14:03:24Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56599
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/640812019-06-10T09:26:42Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-06-07T13:45:15Z
urn:hdl:10062/64081
Jürise talu sauna taastamine
Eensaar, Mart
Välja, Leele, juhendaja
Rennu, Madis, juhendaja
Pihel, Laur, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
talurahvaarhitektuur
saunad
suitsusaunad
soome saunad
taastamine
Mart Eensaare lõputöö eesmärgiks oli taastada Jürise talu saun, mis asub Viljandimaal, Tömbi külas. Sauna teeb eriliseks nurgauks, mis on iseloomulik pigem omaaegsetele ärihoonetele alevites ja linnades. Ülesandeks oli restaureerida saun traditsioonilisi ehitusvõtteid ja peamiselt looduslikke ehitusmaterjale kasutades, samuti koguda andmeid sauna kui ka terve talu kohta pärijate ning lähedaste käest.
Autor annab lühikese ülevaate Jürise talu ajaloolisest taustast, kirjeldab sauna taastamiseelset seisukorda ning keskendub põhjalikumalt järgnenud taastamistöödele. Töös toob välja ka mõned näited nurgauksega hoonetest Viljandimaa suurematest asulatest.
Lõpptulemusena sai endine suitsusaun taastatud soome saunana, kuid säilitades põhijoontes varasemale sarnase ilme ning sulandudes ülejäänud taluhoonete hulka.
2019-06-07T13:45:15Z
2019-06-07T13:45:15Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64081
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530662021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2016-08-17T11:46:32Z
urn:hdl:10062/53066
Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna - Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani, Suure-Jaani põlled ja tanud
Kuus, Triin
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
rahvarõivad
põlled
tanud
Viljandimaa
Lõputöö Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna - Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani, Suure-Jaani põlled ja tanud eesmärgiks on anda ülevaade Põhja-Viljandimaa tanudest, tuues välja nende sarnasusi ja erinevusi, millistest materjalidest ja kuidas nad on valmistatud. Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna põlledest on tehtud põhjalik uurimus juba varasemalt seminaritöö käigus. Antud töö uurimuslik osa annab ülevaate Eesti tanudest, tavalistest lihtsalõikelistest tanudest. Selgitatud on tanu osad ja mõisted. Väike kokkuvõte on tanu tähtsusest meie rahvakommetes. Eraldi peatükk kajastab Põhja-Viljandimaa tanude iseloomulikke tunnuseid Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani ja Suure-Jaani kihelkondades. Töö teine pool koosneb nelja kihelkonna tanude ja põllede valmistamise kirjeldusest.
Lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli igast neljast kihelkonnast teostada üks põll ja üks tanu, mis kuuluvad ajaliselt ühte perioodi ja seetõttu on ühe tervikliku komplekti osad. Minu sooviks oli nende esemete valmistamise protsess praktiliselt ise läbi teha, et saada reaalne kogemus. Praktilise tööna valminud komplekte valmistades püüdsin saavutada museaalidele võimalikult sarnase tulemuse.
2016-08-17T11:46:32Z
2016-08-17T11:46:32Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53066
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568182021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T13:37:07Z
urn:hdl:10062/56818
Laane-Suki talu veranda taastamine
Uibo, Eik Erich
Tammekivi, Tarmo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
talurahvaarhitektuur
puitehitised
verandad
restaureerimine
Vardja (Viljandimaa)
Lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli taastada Viljandimaal asuv, üle 100 aasta vanune veranda. Kirjaliku osa eesmärk oli analüüsida ja põhjendada taastamistööde kulgu, võrreldes seda algse tegevuskava ja kulukohtade analüüsiga, mis olid koostatud autori seminaritöös “Hetkeolukorra kaardistamine Laane-Suki veranda taastamiseks”. Uurimistöös mängis rolli ka olukord, kus taastaja valdab küll tööks vajalikku oskusteavet, kuid tal puudub eelnev praktiline sarnase töö kogemus.
Uurimisobjektiks oli Viljandimaal Varda külas Laane-Suki talus asuva peahoone veranda, mis oli amortiseerunud - sokkel ja põrand vajunud, puitkonstruktsioon mädanenud ja neelukoht lasi läbi.
Tulemusena sai taastatud sokliosa ja betoonpõrand ning valmistatud puitkonstruktsiooni koopa. Kirjaliku osana analüüsiti prognoositud ja tegelike tulemusi ning tehti nende põhjal järeldused. Taastatud veranda pakub kultuurilis-kunstilist väärtust Laane-Suki talukompleksile ning tellija jäi rahule. Taastamistööde käigus tekkinud kitsaskohad olid eelkõige kasuks konstruktiiv-kriitiliseks enesepeegelduseks, kuid loodetavasti on see ka abistavaks informatsiooniks ka teistele
2017-06-19T13:37:07Z
2017-06-19T13:37:07Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56818
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901942023-11-30T08:53:54Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T11:26:32Z
urn:hdl:10062/90194
Roogkatused ja nende hooldus
Paas, Katrin
Välja, Leele, juhendaja
Lukas, Dan, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2023-06-05T11:26:32Z
2023-06-05T11:26:32Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90194
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638092021-04-30T08:50:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-05-21T09:23:10Z
urn:hdl:10062/63809
Vändra mustrid: vaibad ja tekstiilpaneelid Vändra raamatukokku
Antson, Inna
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Vändra raamatukogu
vaibakunst
kangakudumine
mustrid
Vändra kihelkond
2019-05-21T09:23:10Z
2019-05-21T09:23:10Z
2008
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63809
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/259562021-04-30T08:50:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-06-28T10:49:32Z
urn:hdl:10062/25956
Virumaa naiste rahvariideseelikute mustrid, tehnoloogiad ja funktsioonid XVIII – XX sajandi esimesel poolel
Loite, Kersti
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Virumaa
etnograafilised allikad
rahvarõivad
seelikud
rõivakomplektid
rõivaste konstrueerimine
katsenäidised
Uurimistöösse on koondatud info erinevates muuseumides ja erakogudes olevatest Virumaa üheteistkümne kihelkonna (Haljala, Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Iisaku, Jõhvi, Lüganuse, Vaivara) naiste rahvariideseelikutest ajavahemikus XVIII-XX sajandi esimene pool. 110 erinevast seelikust või riidekatkest on tehtud pildid ning neid on kirjeldatud tehnoloogiast, värvilahendusest ja ajastust lähtuvalt.
Saadud materjali on vaadeldud ja analüüsitud erinevatest aspektidest lähtuvalt ning on välja toodud iseloomulikud jooned, eripärad ning tunnused. Uuritakse ühelt poolt seelikukangast, selle tehnoloogiat, kirjakorda, värvilahendusi ja tüpoloogiat. Teiselt poolt seelikute lõiget, tegumoodi, kandmisviisi.
Uurimuse tulemus annab kaardistatud ülevaate erinevatest naiste rahvariideseelikutest ja seelikukangastest, mida kanti Virumaal XVIII-XX sajandi esimeses pooles ning toob unustusehõlma vajunud seelikumustrid taas kasutusele.
2012-06-28T10:49:32Z
2012-06-28T10:49:32Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25956
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530572021-04-30T10:49:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2016-08-17T11:11:43Z
urn:hdl:10062/53057
Kaisuloomade kokkutulek : uurimus Eesti ajakirjades "Taluperenaine" ja "Eesti Naine" 1931-1940 aastatel avaldatud tekstiilsetest mänguasjadest
Teder, Inga
Kütt, Christi, juhendaja
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
mänguasjad
ajalugu
mänguasjade valmistamine
Minu lõputöö keskseks probleemiks on see, et vanad lõiked ja juhendid ei ole tänapäevaselt kasutatavad. Minu eesmärgiks on vanadest ajakirjadest mänguasjalõigete kogumine, lõigete küsitavuse kontrollimine ja nende kasutatavaks muutmine ning lõplikku valikusse jäänud mänguasjade praktiline läbivalmistamine.
Võrdlesin ajakirjades pakutud mänguasju Tartu Mänguasjamuuseumi kogude ning arhiivfotode põhjal. Uurisin, kas leidub ka reaalseid viiteid sarnastele mänguasjadele? Kas mõni fotol näha olev mänguasi või muuseumieksponaat on natukenegi sarnane minu uuritavates vanades ajakirjades õmblemiseks pakutavaga? Kas võiks oletada, et keegi nende lõigete järgi kunagi mänguasju ka valmistas?
Kokku panin metoodilise õppematerjali, kus vanadest ajakirjadest kogutud mänguasjade lõiked, mis on minu poolt täiendatud ja parandatud ning juurde andsin samm-sammulised metoodilised juhendid koos abistavate fotodega. Nende lõigete järgi õmblesin ka seeria omanimelistest mänguasjadest.
2016-08-17T11:11:43Z
2016-08-17T11:11:43Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53057
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530582021-04-30T10:49:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2016-08-17T11:15:15Z
urn:hdl:10062/53058
Muhu rahvarõivaseelikute kudumise ajalooline tehnoloogia ja selle kohandamine kaasajal
Marks, Margot
Matsin, Ave, juhendaja
Västrik, Veinika, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
rahvarõivad
seelikud
kangakudumine
moekunst
Muhu
Lõputöö praktilise osa eesmärgina valmisid kolm Muhu rahvarõivaseelikut, mis esindavad ajalooliselt erinevaid tehnoloogilisi arenguetappe.
Eeltööna uurisin läbi lisaks seminaritöös käsitletule kõik Muhu Muuseumis leiduvad 40 seelikut.
Nende mustreid analüüsides selgus, et kõik pikitriibulised seelikud olid liigitatavad varem seminaritöös esitatud tehnoloogilistesse arenguetappidesse ( 2-, 4-, 8- ja 12- niiepuuga kootud kangad).
Kogemustega kangakudujana otsisin võimalusi, kuidas mõningaid ajaloolisi aeganõudvaid tööetappe lihtsustada ja kiirendada. Selleks asendasin käsitsi kirja korjamise niiepuude ja tallalaudade lisamisega. Seeliku kokkuõmblemise ajal tehtava kurrutamise asemel mõtlesin välja , kuidas kurruniite juba kangasse nii koe- kui lõimesuunas sisse kududa. Kõik uuenduslikud töövõtted õigustasid ennast ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata.
2016-08-17T11:15:15Z
2016-08-17T11:15:15Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53058
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/743702021-09-30T10:23:34Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2021-09-30T09:43:13Z
urn:hdl:10062/74370
Soome-ugri kaitsemaagilistest uskumustest inspireeritud ehtekollektsioon
Palu, Maarja
Ikkonen, Indrek, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Maarja Palu lõputöö on autori esimene mahukam loominguline eneseväljendus. Töö eesmärk oli luua suured, lavaliselt efektsed ja silmapaistvad, ent lihtsa ja minimalistliku lahendusega ehted. Seni väiksemate ehete valmistamise järel oli selle lavakollektsiooni loomine hea võimalus teha vormilt suurejoonelisemaid ehteid. Kollektsiooni inspiratsioon pärineb setode, maride, udmurtide ja mordvalaste ehetest.
Töö kirjalik osa jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses annab autor ülevaate teoreetilistest lähtekohtadest, mis toetavad valminud kollektsiooni kontseptsiooni. Töö keskmes on fertiilses eas naine, sest hõbeehete kaitsemaagiline funktsioon oli tihedalt seotud naise viljakusega. Lisaks ehetele antakse ülevaade uskumusest punase värvi kaitsesse. Teine peatükk keskendub loov-praktilise töö kujunemise ja valmimise protsessile. Esmalt seletatakse põhjalikumalt lahti kollektsiooni idee ja inspiratsiooniallikad. Seejärel antakse ülevaade praktilise töö protsessidest, mille käigus valmis kuus ehet
2021-09-30T09:43:13Z
2021-09-30T09:43:13Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/74370
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901792023-06-05T20:40:07Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T10:00:29Z
urn:hdl:10062/90179
Hõbedast ja messingist graveeritud ning valatud malendite komplekt
Evert, Gert
Reino, Mart, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2023-06-05T10:00:29Z
2023-06-05T10:00:29Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90179
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901742023-06-08T08:41:51Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T08:47:51Z
urn:hdl:10062/90174
Lahtkraed Eesti muuseumides ja omaloominguline kraede kollektsioon
Sarapik-Kivi, Triin
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
lahtkraed
Antud loov-praktilise töö teemaks on Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses rõivastuse
juures kasutusel olnud lahtkraed. Eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eesti muuseumides olevate
lahtkraede, nende lõikeliste- ja tehnoloogiliste lahendustega ning praktilise tööna esitada
nähtust inspireeritud omaloominguline kraede kollektsioon. Töös antakse ülevaade lahtkraede
tegumoest, kandmistavadest ja nende kohta rahvasuus kasutusel olnud nimetustest.
Detailsemalt vaadeldakse muuseumiesemeid, mis enim mõjutasid ning inspireerisid praktilise
töö kavandamisel ning kokkuvõtteks esitletakse valminud kraede kollektsioon, mis koosneb
kuuest käsitööna valminud kraest.
Märksõnad: lahtkrae, krae, petus, rants, särk, moe ajalugu
2023-06-05T08:47:51Z
2023-06-05T08:47:51Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90174
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638052021-04-30T08:50:30Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-05-21T09:05:41Z
urn:hdl:10062/63805
Rekonstruktsioon Paistu vaipseelikust
Kaljus, Astri
Matsin, Ave, juhendaja
Rammo, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rõivastus
seelikud
rekonstruktsioon (aj.)
arheoloogilised leiud
kangakudumine
Paistu
Lõuna-Eesti
2019-05-21T09:05:41Z
2019-05-21T09:05:41Z
2008
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63805
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/530602021-04-30T10:49:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2016-08-17T11:26:32Z
urn:hdl:10062/53060
Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine
Jaanus, Marja-Leena
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
kõlad
kõlapaelad
sõnavara
oskuskeel
terminid
Marja-Leena Jaanuse lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) eesmärk on tutvustada ja analüüsida oskussõnavara väljaselgitamise, korrastamise ja arendamise ning kinnitamise protsessi, pakkudes seeläbi üht võimalust, kuidas erialast oskus-keelt arendada. Lõputöö on seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015) edasiarendus.
Lõputöö esimene peatükk annab ülevaate kõlatehnikat puudutavatest kirjutistest, eeskätt üliõpilaste töödest. Teine peatükk on metoodikast, kolmas oskuskeeleõpetusest, mille toel erialakeelt arendada. Neljas peatükk tutvustab kõlatehnika ja käsitöö struktuuri, kus erandlikult on tähistatud kursiivkirjas kõik terminoloogiakomisjonis kinnitatud oskussõnad, et jälgida terminite mõju erialases tekstis. Viies peatükk tutvustab oskuskeele ja üldkeele erinevusi ja oskussõnavara arendamist üldiselt ning kuuendas peatükis on kõlatehnika oskussõnavara korrastamise ja arendamise töö tulemused.
Lõputöö praktilise osana valmis seminaritöös esitatud suulise keele näidetele lisaks 20 kirjaliku teksti põhjal koostatud 389-st kõlatehnika oskuskeelendist koosnev loend (lisa 2) ja 75 terminikaarti (lisa 3). Igal terminil on ühtse vormiga 13-st infoväljast koosnev infokaart, kuhu on kantud: termini kohta teada olevad andmed (termin, muutevormid, sünonüümid, võõr- ja murdekeelsed vasted ja valdkonna), koostatud definitsioon, lisatud selgitused, näitelaused (suulistest ja kirjalikest allikatest) ning lisandunud märkused ja terminoloogia-komisjoni otsus. 75-st terminiettepanekust kinnitas käsitöö terminite komisjon 55, viis lükkas tagasi ja 15 suunas järgmisele koosolekule arutamiseks.
2016-08-17T11:26:32Z
2016-08-17T11:26:32Z
2016
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/53060
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901872023-06-05T20:40:47Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T10:56:08Z
urn:hdl:10062/90187
Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt
Kandimaa, Reet
Rammo, Riina, juhendaja
Ikkonen, Indrek, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
muinasehted
Loov-praktilise lõputöö „Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt“ käigus valmis ehtekomplekt „Kummardus päikesele“. See koosneb hõbedast valmistatud kaelavõrust, kõrvarõngastest ja sõrmusest, mis on dekoreeritud granulatsioonitehnikas sümbolitega. Komplekt lähtub ideest, et päike oli muinas-eestlaste jaoks viljakuse ja elu kestvuse tagaja ning põllutööd ja rituaalid olid seotud päikese liikumisega. Seetõttu on muinasehetel palju päikese (ring, rist, kodarring, svastika) ning viljakuse (romb, kolmnurk) sümboleid. Kaelavõru algidee pärineb muinasaegsest trapetsripatsitega kaelavõrust. Selle üheksa trapetsikujulist ripatsit moodustavad päikesekiirte kujundi. Igal ripatsil on üks granuleeritud sümbol – ring, romb, rist, kolmnurk –, mis tähistavad päikest, viljakust, maad, taevast, allilma. Kokku kujutab kaelaehe inimese elukaart sünnist surmani. Kaelaehte keskmist ripatsit, kõrvarõngaid ja sõrmust kaunistav päikeseketta kujund sümboliseerib päikest seniidis ja inimese elu kõrgaega.
2023-06-05T10:56:08Z
2023-06-05T10:56:08Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90187
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604342019-02-07T01:42:35Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2018-06-07T13:13:44Z
urn:hdl:10062/60434
Ruhnus ja Saaremaal kantud liistikud ja abud 19.- 20. sajandil Saaremaa Muuseumi esemekogu põhjal. Tänapäevaste liistikute kollektsioon
Treiberg, Vaike
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rahvarõivad
naisterõivad
Saaremaa
Ruhnu
19.-20. saj.
rõivaste konstrueerimine
rõivakomplektid
Käesoleva lõputöö teemaks on Ruhnus ja Saaremaal kantud liistikud ja abud 19.- 20. sajandil. See on koostatud Saaremaa Muuseumi esemekogu põhjal.
Antud lõputöö uurimisprobleemiks on milliseid liistikud kanti Ruhnus ja Saaremaal 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Töö eesmärk on anda uuritaval perioodil Ruhnus ja Saaremaal kantud liistikutest ülevaade, joonistada üles sealsete liistikute lõiked ja iseloomustada valmistamistehnoloogiat. Käesolev töö otsib vastuseid järgmistele küsimustele: millal sai liistik seal rahvarõivakomplekti osaks? Kas Ruhnus ja Saaremaal kantud liistikutel esines sarnaseid jooni mandril kantud liistikutega? Millised moevoolud mõjutasid uuritavas piirkonnas kantud liistikute üldilmet ja lõikelisi iseärasusi?
Lõputöö praktilise osana valmis kollektsioon tänapäevasel moel kantavatest, kaasaegsetest ostukangastest valmistatud liistikutest, mille inspiratsiooniallikaks olid Ruhnu liistikud ja Saaremaa abud.
2018-06-07T13:13:44Z
2018-06-07T13:13:44Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60434
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/187712021-04-30T08:50:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2011-10-07T09:08:15Z
urn:hdl:10062/18771
Vana palkhoone ehituslik taaskasutus Arumetsa talu elamu näitel
Leiaru, Ivo
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Metslang, Joosep, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
palkehitised
talurahvaarhitektuur
teisaldamine
taastamine
taaskasutus
üliõpilastööd
Fotofailide vaatamiseks vajalik tarkvara: Adobe Reader 9.0 või uuem versioon
2011-10-07T09:08:15Z
2011-10-07T09:08:15Z
2011
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/18771
et
restrictedAccess
oai:dspace.ut.ee:10062/568282021-04-30T11:54:14Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T14:08:33Z
urn:hdl:10062/56828
Kompostitava kuivkäimla projekteerimine ja ehitus
Tätte, Oliver
Tobreluts, Peep, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
käimlad
kuivkäimlad
projekteerimine
ehitus
kompostimine
Lõputöö raames ehitas autor kompostiva kuivkäimla mudeli „prototüübi“, et seda katsetada ja edasi arendada eesmärgiga jõuda tulevikus müüdava tooteni. Lõputöö sisaldab endas kompostivat välikäimlat puudutavat teavet, käimla projekti ja käimla ehitusprotsessi kirjeldust koos illustreerivate jooniste ja piltidega ehitatud mudelist. Tööd võib kasutada kompostiva välikäimla ehitamise juhendina oma tarbeks kompostiva välikäimla ehitamisel.
During the completion of this thesis, the author built a composting outhouse model aiming to test it and develop it into a product that can be sold in the future. The thesis consists of information about the composting outhouse, the project for the outhouse and description of the building process with illustrating figures and images of the built model. The work can be used as a guide to building one’s own composting toilet
2017-06-19T14:08:33Z
2017-06-19T14:08:33Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56828
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901732023-06-08T08:55:06Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T08:38:19Z
urn:hdl:10062/90173
Naha väärindamine trükitud nahkteki tehnikas
Ütt, Piret-Oliivia
Rajando, Kristina, juhendaja
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
naha töötlemine
trükimustrid
Töös annab autor ülevaate Norra tekitegemise ajaloost, meistritest, nende oskustest
ja traditsioonilistest tekivalmistamisvõtetest. Võrreldakse sarnasusi ka Eestis tehtud nahatööga.
Tehnoloogia väljatöötamisel lähtutakse nahatrüki ja tekkide valmistamise tehnika tuntuima
taaselustaja Britt Solheimi raamatust “Skinnfeller du kan lage selv ” (Nahktekid, mida võid ise
valmistada ). Võrdlemaks, kas midagi sarnast võiks olla ka Eestis tehtud, vaadeldakse esemeid,
mis leiti otsingusõnaga “nahk” Muuseumide Infosüsteemis MuIS (https://www.muis.ee/ ) - alla
1500 vaste – on olemas 1 Viljandis valmistatud tekk. Kontrollimaks enda järeldust nahktekkide
puudumise kohta Eestis luges autor ka etnograafilist arhiivi ning Ilmari Mannineni “Eesti
rahvarõivaste ajalugu” ja Helene Kuma monograafiat “Eesti rahvavaibad.” Norra
nahktekitegijaid kõrvutatakse Eesti gildides ja tsunftides tegutsevate ametimeestega.
Lõputöö praktilises osas töötatakse läbi Norra traditsioonilised tekiõmblemise ja -
trükkimise töövõtted.
2023-06-05T08:38:19Z
2023-06-05T08:38:19Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90173
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/679422020-06-17T07:05:05Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2020-06-16T08:32:43Z
urn:hdl:10062/67942
Käsitöömeister Virve Valtmann-Valdsoni jälgedes. Hääbepistes teki tikkimine
Murs, Lilia
Kütt, Christi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Valtmann-Valdson, Virve
käsitöömeistrid
tikkimine
tekid
Käesolev lõputöö on järg autori 2020. aasta seminaritööle „Käsitöömeister Virve Valtmann-Valdson: looming, käsitöine pärand ja pedagoogiline aspekt“. Seminaritöös uuris ja kirjeldas autor meistrile omaseid töövõtteid rahvariiete tikkimisel, avas ja peegeldas tema isiksust ja hoiakuid ning kajastas tema tööd pedagoogina.
Lõputöö eesmärk on uurida seminaritööst välja jäänud osa: kirjeldada käsitöömeister Virve Valtmann-Valdsoni tikkimistehnikat ja nõuandeid villaste lõngadega tikkimisel ning kajastada tema koostööd moekunstnik Aldo Järvsooga. Autor soovis ka ise meistrilt just tema töövõtteid õppida. Praktilise töö käigus valmis hääbepistes tikitud tekk, mille valmimise protsessi ja sealt saadud kogemusi autor töö kirjalikus osas kirjeldab.
Kirjalik osa jaguneb kolme peatükki. Esimeses peatükis kirjutab autor meistri soovitustest ja nõuannetest villaste lõngadega tikkimisel ja kajastab tema koostööd moekunstnik Aldo Järvsooga. Teises peatükis keskendub praktilise töö – tikitud vaiba valmimise protsessikirjeldusele. Kolmandasse peatükki koondab arutelu ja järeldused kogu õppeprotsessist.
Diplomitöö praktilist ja uurimuslikku osa toetavates lisades on fotod Virve tikitud pidulikest rõivastest ja autori praktilise tööna tikitud tekist.
2020-06-16T08:32:43Z
2020-06-16T08:32:43Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67942
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568322021-04-30T11:54:14Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T14:27:04Z
urn:hdl:10062/56832
Damaskuse mustritest inspireeritud nahkkotid
Sats, Ramona
Tuum, Kirsti, juhendaja
Edussaar-Harak, Egge, juhendaja
Freiberg, Mikk, konsultant
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
nahakunst
kotid
damaskuse teras
Loov-praktiline lõputööks on damaskuse terase mustritest inspireeritud dekoratsiooniga nakkkotid. Autori eesmärk oli luua damaskuse terase mustritest inspireeritud uued mustrid, mis annaksid edasi sellise terase kihilist koostist. Kahekihilisest materjalist valmistatud nahast kottide dekoreerimisel lähtutakse väänatud damaskuse, loomulikul teel ehk autoritehnikas tekkinud damaskuse ning tempeldamaskuse mustrist
2017-06-19T14:27:04Z
2017-06-19T14:27:04Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56832
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423712021-04-30T10:30:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-30T12:00:18Z
urn:hdl:10062/42371
Bosnia tehnikas heegeldatud kindad Eesti Rahva Muuseumi kogus
Talviste, Sigrid
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
Eesti Rahva Muuseum
heegeldamine
kindad
mustrid
museaalid
Töö eesmärgiks oli kaardistada Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid Bosnia tehnikas heegeldatud kindaid, kirjeldada neile iseloomulikke tunnuseid, valmistamise tehnoloogiaid, töövahendeid ja materjale.
Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses osas antakse lühiülevaade Bosnia tehnikas heegeldamise ajaloost maailmas ja tutvustatakse ERM-i tekstiilikogudes leiduvaid kindaid. Teises peatükis peatutakse Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste töövõtetel, kasutatud materjalidel ja töövahenditel. Kolmandas osas kirjeldatakse sõrm- ja labakinnaste valmistamise tehnoloogiat.
Lisades on toodud ERMi tekstiilikogudes olevate Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste andmed, esemekogu numbrid, fotod ja legendid.
Koostatud on nii laba- kui sõrmkinnaste valmistamise tehnoloogiline juhendmaterjal, mis on esitatud töökirjelduste, jooniste ja videotena.
Uurimuse tulemuseks on kaardistaud ülevaade unustusehõlma vajunud tehnikast.
2014-06-30T12:00:18Z
2014-06-30T12:00:18Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42371
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604302019-02-07T01:41:39Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2018-06-07T12:54:52Z
urn:hdl:10062/60430
Eestirootsi meeste rõivastus 19.-20.sajandil. Nulljäägiliste lõigetega ülerõivaste kollektsioon
Raamat, Kaili
Tomberg, Riina, juhendaja
Amur, Triin, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
eestirootsi
rõivastus
meesterõivad
19.-20. saj.
rõivaste konstrueerimine
rõivakomplektid
Diplomitöö „Eestirootsi meeste rõivastus 19.-20.sajandil. Nulljäägiliste lõigetega ülerõivaste kollektsioon.“ Praktilise osa eesmärgiks oli valmistada nulljäägi kontseptsiooni põhimõttel unisex ülerõivaste kollektsioon. Inspiratsiooniallikana on kasutatud Ruhnu hülgeküti umbkuue lõikelisi vammuseid. Kollektsiooni kavandamisele eelnes töö esemetega Eesti Rahva Muuseumis ning Soome Rahvusmuuseumis ning tutvumine kirjandusallikatega
Töö kirjalik osa koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis antakse lühiülevaade eestirootslaste ajaloost, elatusaladest ja meeste rõivastusest 19. ja 20. sajandil. Teine peatükk keskendub nulljäägidisainile, milles selgitatakse viimase olemust, tehakse kokkuvõtte ajaloost ning suuna kitsaskohtadest. Lisaks on toodud näiteid nulljäägidisainiga tegelevate disainerite töödest.
Kolmas peatükk annab ülevaate esemekollektsioonist, lõputöö loov-praktilisest osast. Kirjeldatakse nelja kuue kavandamise ja teostamise protsesse. Töös on esitatud lõikejoonised, fotomaterjal Ruhnu kuubedest ja valminud esemekollektsioonist.
2018-06-07T12:54:52Z
2018-06-07T12:54:52Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60430
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568302021-04-30T11:54:14Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T14:18:07Z
urn:hdl:10062/56830
Tuulekukk
Lendok, Matis
Niitvägi, Väino, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
tuulelipud
ajalugu
metallikunst
sepistamine
eesti
Lõputöö „Tuulekukk“ annab ülevaate tuulelippude ajaloost ja kasutamisest. Lisaks on töös kirjeldatud Eesti kirikutel leiduvaid tornikaunistusi.
Töö on jaotatud neljaks peatükkiks. Esimene annab ülevaate tuulelippude ajaloost. Teises peatükis on kirjeldatud tuulelippude tööpõhimõte ja sellest lähtuvalt antakse ülevaade nende tüüpidest. Kolmandas peatükis kaardistatakse Eesti kirikutel olevaid tornikaunistusi. Viimases peatükis kirjeldatakse Pärnusse Väike - Kuke tänavale majale mõeldud tuulekuke valmimist
2017-06-19T14:18:07Z
2017-06-19T14:18:07Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56830
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/824182022-06-09T11:30:22Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2022-06-09T11:29:28Z
urn:hdl:10062/82418
Lääne-Eesti saarte meestevatid 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni ja nendest inspireeritud käsitöö kangast mantlite kollektsioon
Peedosaar, Taive
Kaljus, Astri, juhendaja
Tuulik, Diana, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
meesterõivad
rahvarõivad
pealisrõivad
kangakudumine
Lääne-Eesti saarestik
rõivaste konstrueerimine
moestilistika
2022-06-09T11:29:28Z
2022-06-09T11:29:28Z
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82418
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604322019-02-07T01:42:04Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2018-06-07T13:04:46Z
urn:hdl:10062/60432
Saaremaa kampsunitest inspireeritud teksasjakkide kollektsioon VAMPSIK
Talts, Linda
Tomberg, Riina, juhendaja
Libe, Kristina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rahvarõivad
kampsunid
pealisrõivad
Saaremaa
rõivaste konstrueerimine
rõivakomplektid
Käesolev diplomitöö Saaremaa kampsunitest inspireeritud teksasjakkide kollektsioon VAMPSIK teemavalik tuleneb huvist taaskasutusliku moedisaini ja etnograafilise allikmaterjali kasutamise vastu tänapäevases moes.
Töö eesmärgiks oli luua kaasaegne ja jätkusuutlik moekollektsioon, rakendades teadmisi pärimuslikust ainest ning kasutada originaalesemete lõikelisi lahendusi uues võtmes. Selleks tutvusin erinevate kampsunite lõikeliste lahendustega, vaatlesin lähemalt kahte Saarema Muuseumi kogudes olevat kampsunit ja Eesti Rahva Muuseumis ühte kampsunit. Soovisin tuua jakkide valmistamisel juurde uuendusliku elemendina teksariide, vanasti kasutatava villase kanga asemele. Lähtuvalt materjalivalikust ja originaalesemete lõikelistest lahendustest kavandasin ning modelleerisin kolm erineva tegumoega jakki naistele.
Diplomitöö koosneb uurimuslikust ja praktilisest osast. Esimeses peatükis on antud referatiivne ülevaade Saarema kampsunitest, nende sarnasustest ja erinevustest. Samuti on kirjeldatud Jämaja ja Mustjala naise rahvarõivakomplekti. Kirjeldatud on ka SMis ja ERMis uuritud kolme Saaremaa kampsunit, kasutades kvalitatiivset uurimise meetodit. Teises peatükis on lühidalt välja toodud teksariide ajalugu. Töö kolmas peatükk kirjeldab praktilise osa ideed, kavandamise ja teostamise protsesse. Praktilise osana valmis naiste ülerõivaste kollektsioon, mis koosneb kolmest teksasjakist. Kollektsioon sai inspiratsiooni Saaremaa kampsunitest ja teksakangast.
Töö lisades on välja toodud põhjalikumalt uuritud Jämaja ja Mustjala kihelkonna kampsunitest fotod, mis pärinevad Eesti Muuseumide Veebivärava veebilehelt. Lisatud on ka fotod kavanditest, tööprotsessidest, lõigete modelleerimisest ning fotod valmis esemetest.
Töö valmimisel sain teha väga erinevaid ülesandeid alates kavandamisest kuni rõivaste valmis õmblemiseni välja. Oma rõivastega soovisin luua mõnusat igapäevariietust, mida võib kanda ka tennistega. Lisaks tahtsin, et rõivastel oleksid taskud ja mugav kinnitus. Tänu tootmisjääkide kasutamisele, mis hoidsid ühe toote hinda väga madalana, sain oma töös kasutada piisavalt keerukaid ja ajamahukaid õmblustehnoloogilisi võtteid. Edaspidi soovin kindlasti jätkata tootmisjääkide kasutamis ning luua erinevaid moekollektsioone inspireerituna rahvarõivastest.
2018-06-07T13:04:46Z
2018-06-07T13:04:46Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60432
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568252021-04-30T11:54:13Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T13:56:37Z
urn:hdl:10062/56825
Savihoone renoveerimisjuhendi koostamine
Tominga, Malvo
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Kikas, Marko, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
saviehitised
renoveerimine
juhendid
Palkhoonete kõrval on Eesti taluehituses olnud populaarsed ka savist hooned, seda eriti Lõuna-Eesti savistel maadel. Enamik savihooneid on aga tänaseks halvas seisus. Teadmised savihoonete ehitamisest on vähenenud ning eriti kriitiliseks teeb nende hoonete säilimise just omanike teadmatus hoonete oskuslikuks renoveerimiseks. Puudu on eestkätt eestikeelsest kirjandusest savihoonete renoveerimise kohta ning paljud võõrkeelsed infoallikad ei käsitle jällegi Eestile omaseid ehitusvõtteid.
Selle töö eesmärgiks oli koostada savihoone renoveerimise juhend savihoonete omanikele, mida oleks vajaduse korral võimalik väikse kohendamisega trükki lasta, et tekitada savihoonete tänastele ja tulevastele omanikele kergelt arusaadav materjal. Savihoone renoveerimise juhend on abiks savihoone omanikule, et mõista hoone renoveerimise alustalasid ning tekitada paremat arusaama renoveerimistöödest enne ehitajaga dialoogi astumist.
Uurimistöö metoodika seisnes kirjanduse analüüsis, kohtvaatlustes ja osalusvaatlustes. Valdkonna tundma õppimiseks töötas autor läbi seni avaldatud eestikeelse kirjanduse, mis õpetas savihooneid ehitama ja tutvus seni tehtud uurimistöödega. Autor korraldas avalikkusele suunatud savihoonete nõupäeva, kus vaatles saviehituse meistrit hoone analüüsi läbi viimas. Saadud tulemuste põhjal koostas inventeerimisankeedi ning viis selle abil läbi välitööd Viljandi- ja Tartumaal. Autor osales ka savihoone renoveerimise protsessis.
Lõputöö tulemuseks on savihoone renoveerimise juhendi käsikiri, mis on vähese toimetamise ning kohendamisega võimalik trükki lasta. Selleks on olemas kokkulepe nii SA Eesti Vabaõhumuuseumi kui ka Saviukumaja OÜ-ga
2017-06-19T13:56:37Z
2017-06-19T13:56:37Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56825
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423642021-04-30T10:30:24Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-30T11:41:21Z
urn:hdl:10062/42364
Viljandimaa tuniistekid 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani
Häkkinen Tank, Sigrid
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
heegeldamine
tekid
voodikatted
Viljandimaa
19. saj. 2. pool
20. saj. 1. pool
Käesolevas töös on vaatluse alla võetud Viljandimaal tuniistehnikas valmistatud tekid.
Töös on kasutatud 30 tekki- Eesti Rahva Muuseumis 12, Eesti Rahva Muuseumi Heimtali Muuseumis 7, Eesti Vabaõhu Muuseumis 5, Viljandi Muuseumis 2 tekki ja 1 tekikatked ning eraisikute kogudest 3 tekki. Säilinud tekke on Halliste, Helme, Karksi, Paistu, Pärsti, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkondadest.
Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade Viljandimaal valmistatud tuniistekkidest, nende kaunistusviisidest (tikandid, tuniistehnikas pinnakaunistusvõtted, servakaunistused ning ühendused), suurustest ja kompositsioonilistest lahendustest.
Lõputöö praktilise osana valmis tuniistehnikas heegeldatud voodikate, mis on kaunistatud lilltikandiga. Eesmärgiks oli teki valmistamisel kasutada tuniistehnika tehnoloogilisi ja kaunistuslikke võtteid, mida on kasutatud Viljandimaal etnograafiliste tuniistekkide valmistamisel. Tikandis on kasutatud mähk- ja varspistet. Voodikatte materjaliks on punane ja must kolmekordne villane lõng.
2014-06-30T11:41:21Z
2014-06-30T11:41:21Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42364
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/416682021-04-30T10:01:56Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-10T11:17:50Z
urn:hdl:10062/41668
XIX sajandi labakindad Suure-Jaani kihelkonnast. Tehnoloogilised võtted ja kudumine
Saaremets, Merike
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
Suure-Jaani
kindad
silmuskudumine
museaalid
Töö kirjeldab Suure-Jaani kihelkonna ajaloolisi labakindaid muuseumides leiduvate säilikute põhjal. Esimene osa annab ülevaate varem ilmunud andmestikust, kinnaste muutumisest XIX-XX sajandi vahetusel, tutvustab kinnaste kirjeldamisel vajalikke termineid ja tehnilisi võtteid. Teine osa tutvustab seitsme paari kirikinnaste läbikudumist vanade eeskujude järgi. Analüüsitud on vanade töövõtete sobitamist tänapäevase materjali ja kandjaga
2014-06-10T11:17:50Z
2014-06-10T11:17:50Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/41668
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/638112021-04-30T08:50:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-05-21T09:26:28Z
urn:hdl:10062/63811
Traditsiooniliste võtetega valmistatud lambanahkne kasukas
Uus, Made
Matsin, Ave, juhendaja
Rajando, Kristina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
pealisrõivad
kasukad
köösneritööd
parkimine (nahk)
nahkrõivad
2019-05-21T09:26:28Z
2019-05-21T09:26:28Z
2010
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/63811
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604252021-04-30T11:54:15Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2018-06-07T12:23:21Z
urn:hdl:10062/60425
Sitiksallid - Põhja-Viljandimaa 19. sajandi koekirjalistest õlakatetest inspireeritud sallide kollektsioon
Kuusemets, Kati
Kütt, Christi, juhendaja
Suurkask, Merle, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rõivastus
rahvarõivad
aksessuaarid
sõbad
ajalugu
sallid
stilisatsioon
kangakudumine
Viljandimaa
Lõputöö teemaks oli sallikollektsiooni loomine Põhja-Viljandimaa 19. sajandi koekirjaliste õlakatete ainetel. Töö tulemusel valmis kolm villast kangastelgedel kootud koekirjadega, mis pärinevad autentsetelt etnograafilistelt õlakatetelt. Kollektsiooni nimeks sai Sitiksallid – Põhja-Viljandimaa õlakatetel ja eesti tekkidel ühe levinuma traditsioonilise koemustri, „sitikakirja” järgi.
Sitiksallid on luksuslikud, originaalkavanditel põhinevad käsitsi valmistatud naturaalsest materjalist sallid, mida saab kanda nii õla- kui ka kaelasallidena. Sallide loomisel on inspiratsiooniallikaks olnud Põhja-Viljandimaa õlakatetelt võetud üle mitmeid iseloomulikke tunnuseid nagu sallide koosnemine kahest eraldi kootud kangapaanist, traditsioonilised koekirjade tüübid jm. Kollektsioon kannab tugevat tunnetuslikku ja visuaalset sidet minevikuga, ent sobib funktsionaalsuse ja disaini poolest ka nüüdisaja inimestele.
2018-06-07T12:23:21Z
2018-06-07T12:23:21Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60425
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
embargoedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/673022021-04-30T08:50:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2020-03-27T08:29:08Z
urn:hdl:10062/67302
Mulgiainelised vilditud sisustustekstiilid Männiku metsatallu
Ojamaa, Grete
Jõeste, Kristi, juhendaja
Kallam, Liisa, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Männiku metsatalu
mulgi
Lõputöö probleemipüstitus on järgnev: kuidas ühendada võõrapäraseid traditsioone
kodumaistega? Vastuseks pakun endapoolse lahenduse mulgiaineliste vildist sisustustekstiilide
näol. Lähteülesandeks on OÜ Männiku Metsatalu poolt esitatud tellimus sisustada majutust
pakkuv ait mulgiaineliste tekstiilidega, eeskätt vooditekkidega. Minu teemast lähtuvalt teostan
lõputöö mahtu arvestades ühe sviidi magamistoa vooditele katted ja elutoa seinale vaiba.
Lõputöö praktiline eesmärk on valmistada kaks voodikatet ja üks seinavaip Männiku
Metsatalu 2011. aastal valmiva traditsioonilise palkaida ühte talupojasviiti kahest.
2020-03-27T08:29:08Z
2020-03-27T08:29:08Z
2010
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67302
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/257942021-04-30T08:50:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-06-12T11:22:15Z
urn:hdl:10062/25794
Tõru onn. Puuonni projekteerimine Männiku metsatallu
Ilves, Heigo
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
üliõpilastööd
lõputööd
Lõputöö eesmärk oli puuonni projekteerimine Männiku metsatallu nii, et see sobiks hästi keskkonda. Lõputöö tulemusena valmis nõuetele vastav arhitektuurne eelprojekt, millega on võimalik taotleda ehitusluba ja mille koostamisega on seotud projekteerimise ja rahvusliku ehituse töövõtted ning materjalid. Uurimustöö tulemusena on lõputöös olulist infot puu otsa projekteerimise ja ehituseks kasutatavate töövõtete kohta. Lõputöö esimeses osas on välja toodud põhilised punktid paikvaatlusest kuni viimase, projekti konstruktsiooni aluseks oleva eskiisini, sisaldades kulgu eri etappide vahel. Teises osas on kirjeldatud puuonni olemust, tema kasutusviise ja omadusi ning põhikonstruktsioone. Kolmandas osas on antud üldiseid näpunäiteid puuonni püstitamiseks õige puu valikust õigete kinnitusvahendite valimiseni. Töö viimases osas on lähtuvalt puuonni ehitamisest välja toodud esmased puude lõikamise põhipunktid. Lõputöös on antud ülevaade projekteerimise käigust ja lõplikust lahendusest. Samuti on peatükkides ja lisades erinevaid soovitusi puu otsa ehitamise, erinevate kinnitusvahendite, okste kärpimise ja arhitektuursete lahenduste kohta.
2012-06-12T11:22:15Z
2012-06-12T11:22:15Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25794
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/315052021-04-30T10:01:56Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2013-06-27T08:22:57Z
urn:hdl:10062/31505
Hoonete energiaarvutused tarkvara EnergyPlus abil
Smolin, Ivar
Valner, Rene, juhendaja
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
lõputööd
Käesolev töö püüab leida vastust küsimusele, kas tarkvara EnergyPlus on sobilik
hoonete energiaarvutuste läbiviimiseks seaduses sätestatud viisil. Selleks hinnatakse tarkvara
EnergyPlus vastavust seaduses esitatud nõuetele, luuakse selle jaoks hoone mudel, mille
aluseks võetakse 2010. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis valminud uuringus Energiatõhususe
miinimumnõuete tõendamise ja selle kontrolli võimekuse tõstmine kasutatud büroohoone
andmed, ja võrreldakse selle mudeli põhjal tehtud energiaarvutuste tulemust eelnimetatud
uuringus kasutatud teiste tarkvarade tulemusega.
2013-06-27T08:22:57Z
2013-06-27T08:22:57Z
2013
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/31505
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/679402020-06-17T07:05:38Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2020-06-16T08:15:45Z
urn:hdl:10062/67940
Drellkirjas kootud Jüri kihelkonna ja Kihnu rahvarõivastest inspireeritud rõivakollektsioon
Kroonmäe, Karmen
Kaljus, Astri, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rõivakomplektid
rõivaste konstrueerimine
rahvarõivad
kangakudumine
Lõputöö teemaks oli rõivakollektsiooni loomine, mis oli inspireeritud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Jüris ja 18. sajandil Kihnus kantud drelltehnikas kootud rahvarõivastest. Praktilise töö tulemusena oli kootud kangastelgedel kolme erineva drellkanga mustriga kangast, millest valmistati esemed. Kollektsiooni kuuluvad pikk ja lühike meeste vest ehk prusslapp ja naiste vestkleit. Kollektsioon on loodud eesmärgiga, et ühel esemel on erinevad kandmisvõimalused.
Töö teoreetilise osa eesmärgiks oli töötada välja kangamustrite kirjeldus koos kudumisskeemidega. Selleks vaatlesin esimeses peatükis kollektsiooni inspiratsiooniallikaid – drelltehnikas Jüri kihelkonna rahvarõivaste ja Kihnu seelikute kangaid.
Teises peatükis andsin ülevaate töövahenditest – arvatavatest Eestis kasutatud žakaar- ja damasttelgedest, mida drelltehnika kudumisel ajalooliselt kasutati. Samuti kirjeldasin käesoleva kollektsiooni loomisel kasutatud arvutitelgi ning analüüsisin nende omadusi drellkangaste kudumisel. Kokkuvõttes andsin ülevaate töö olulisematest tulemustest.
Lisadesse oli koondatud kollektsiooni loomiseks kasutatud mustrikavandid ja kangarakendused ning fotod tööproovidest ja valmis esemetest.
2020-06-16T08:15:45Z
2020-06-16T08:15:45Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/67940
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/275692021-04-30T10:01:56Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-10-17T07:45:02Z
urn:hdl:10062/27569
Juurdelõikuse ja rätsepatöö arengust Eestis. Laste rahvarõivaste lõiked ja valmistamisõpetus
Vaabla, Janne
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
õmblemine
ajalugu
eesti
20. saj. algus
19. saj. lõpp
rõivaste konstrueerimine
rõivakomplektid
rahvarõivad
lasterõivad
katsenäidised
Diplomitöö lõppeesmärk on laste rahvarõivaste lõigete valmistamine. Eesmärgi saavutamiseks on põhjalikult uuritud rõivaste valmistamise ja juurdelõikuse ajalugu Eestis. Uurimustöös kasutatud kirjalike allikate põhjal on autor välja selgitanud, et sajandite vältel väljakujunenud kultuurilis-esteetilised tõekspidamised, käsitöö oskuste areng ja tööstuslikud revolutsioonid, on mõjutanud meie esivanemate kantavat rõivastust ning selle valmistamist.
Käesoleva ajani kestavad vaidlused, kuidas valmistada ja kanda rahvarõivaid.
Autori lõputööna teostatud laste rahvarõivaste lõiked on valminud kasutades nii pliiatsi ja joonlauaga paberil konstrueerimist-modelleerimist, kui ka digitaalse tehnika abi.
Lisana on koostatud rahvarõivaste õmblemise juhend spetsiaalselt lõikelehtedel antud rõivagruppidele.
Lõigete projekteerimise käigus on valminud kaks eksperimentaal-kollektsiooni lasterõivastest. Esimene koosneb autentsetest rahvarõivastest, teise kollektsiooni moodustavad rõivad, mille õmblemisel on kasutatud rahvarõivaste lõikeid, kuid materjalidena teksa- ja puuvillasegu kangaid.
2012-10-17T07:45:02Z
2012-10-17T07:45:02Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/27569
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/472202021-04-30T10:30:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2015-06-17T11:42:05Z
urn:hdl:10062/47220
Muhu punutud toolipõhjadest inspireeritud multifunktsionaalsete istmete komplekt
Pedak, Enelin
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
muhu
toolid
mustrid
mööblikunst
tarbekunst
disain
Lõputöö Muhu punutud toolipõhjadest inspireeritud multifunktsionaalsete istmete komplekt uurib inspiratsiooniallikana Eesti Vabaõhumuuseumis olevaid Muhu punutud põhjadega toole. Uurimisel pöörasin tähelepanu toolipõhjade mustritele. Jälgisin vitste punumise tehnilisi võtteid ning lõime ja sissekoe vahekorda. Minu lõputöö praktilise osa käigus valmis multifunktsionaalsete istmete komplekti esimene prototüüp, mille ühel küljel asuv arvutitelgedel kootud kangas on inspireeritud Muhu punutud toolipõhjadest. Minu eesmärgiks on ühendada puit ja tekstiil üheks multifunktsonaalseks tootearenduslikuks mööbliesemeks, mis on sobilik nii modernsesse kui traditsioonilisse ruumi.
Lõputöö kirjalik osa koosneb kahest peatükist. Esimeses käsitlen tooli levikut ja funktsiooni Eesti aladel ning kirjeldan Muhu toolide eripärasid. Lisaks selgitan punutud toolipõhjade ja Muhu tekstiilesemete seost. Uurisin inspiratsiooniallikana SA Eesti Vabaõhumuuseumi esemekogus 12 punutud põhjadega tooli. Teises peatükis kirjeldan Muhu punutud toolipõhjadest inspireeritud multifunktsionaalsete istmete komplekti ideed ja tööprotsessi.
2015-06-17T11:42:05Z
2015-06-17T11:42:05Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47220
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604332019-02-07T01:42:17Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2018-06-07T13:09:21Z
urn:hdl:10062/60433
Peipsi läänekaldal elanud vanausuliste meestesärgid 20. sajandi esimesel poolel ja nende valmistamine tänapäeval
Renser, Mari-Liis
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
vanausulised
rõivastus
meesterõivad
särgid
rahvarõivad
Peipsimaa
20. saj. 1. pool
rõivaste konstrueerimine
Antud töö eesmärgiks on kaardistada ja kirjeldada praegu Eestis olevad säilinud särgid ning määratleda, milliseid materjale, tehnoloogilisi võtteid, lõikeid ja mustreid on kasutatud Eesti aladel elanud vene vanausuliste meestesärkide valmistamiseks ja milline on enamlevinud särgitüüp?
Praktilise osana valmis vanausuliste meestesärk Iisaku muuseumi eseme AF 526 eeskujul.
Töö koosneb kolmest peatükist, millest esimeses antakse ülevaade vanausuliste ajaloost Eestis, teine peatükk kirjeldab vanausuliste meestesärke suuliste ja esemeliste allikate põhjal ja sisaldab ka vanemat fotomaterjali. Kolmandas peatükis saab lugeda kuidas valmis lõputöö praktiline osa.
Töö lisades on ära toodud fotod muuseumiesemetest ja valmistatud särgi lõikejoonised ning tikkimismuster.
2018-06-07T13:09:21Z
2018-06-07T13:09:21Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60433
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568312021-04-30T11:54:14Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T14:23:02Z
urn:hdl:10062/56831
Karpluku valmistamine Ketta talu talliluku eeskujul
Salumaa, Paul
Niitvägi, Väino, juhendaja
Freiberg, Mikk, juhendaja
Salumaa, Mart, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
lukud
ajalugu
sepistamine
lukksepatööd
Paul Salumaa valmistas 19. sajandil toodetud karpluku eeskujul uue luku. Eeskujuna kasutatud lukk pärineb Otepää vallas Mägestiku külas asuva Ketta talu rehielamu talliukselt, mis on tõenäoliselt pärit 1887. aastast.
Lõputöö põhieesmärk oli praktilise töö käigus uurida, kuidas valmistada 19. sajandist pärineva karpluku eeskujul toimiv lukk ning kuidas analoogsel tehnoloogial valmistada täiustatud lukk.
Valminud lukurekonstruktsioon on eeskujuga sarnane mõõtmetelt ning mehhanismilt, kuid mitmetes osades ka täiustatud töökindlamaks või vajadusel kaasaegselt lahendatud
2017-06-19T14:23:02Z
2017-06-19T14:23:02Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56831
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/260432021-04-30T10:01:55Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-07-11T07:37:03Z
urn:hdl:10062/26043
Muhu lilltikand. 20. sajandi esimese perioodi Muhu lilltikandist inspireeritud tootearendus sääristele
Rei, Iriina
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Muhu
etnograafilised allikad
tikandid
20. saj. 1. pool
rõivakomplektid
masinkudumine
tikkimine
sukad-sokid
katsenäidised
Lõputöö „Muhu lilltikand. 20. sajandi esimese perioodi Muhu lilltikandist inspireeritud tootearendus sääristele“ koosneb uurimuslikust ja praktilisest osast, mis on koostatud 2012. aastal.
Töö koosneb 59 leheküljest, millest 25 lehekülge sisaldab teoreetilist materjali, 10 lehekülge praktilist osa, kaks lehekülge kasutatud materjalide loetelu ning 22 lehekülge Lisasid. Lisa üks sisaldab legende ja fotosid Eesti Rahva Muuseumi, Muhu Muuseumi ja Saaremaa Muuseumi arhiivmaterjalidest. Lisas kaks asuvad sääriste kavandid.
Teoreetilise osa eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida Muhu 19. sajandi viimase veerandi ja 20. sajandi lilltikandi ajalugu, et mõista paremini: 1. Lilltikandi kujunemist läbi tehnikate – ristpistetikand, lankimine ja roosimine ning läbi lilltikandi motiivide - juugendlik, naivistlik-dekoratiivne ja looduslähedane. 2. Lilltikandi kasutamist Muhu tekkidel, tanudel, siilikuaiadel, vattidel, sukkadel, pättidel ning missuguste mõjutustega jõudis see Muhusse.
Teise osa, praktilise osa, eesmärk oli kirjeldada ja analüüsida sääriste idee ja valmistamise protsessi, andes samas ülevaate tikkimiseks vajalikest materjalidest, töövahenditest ning mustri esemele kandmisest. Praktilise osana valmisid kuus paari masinal kootud ja hiljem värvitud ja vanutatud säärist, millel oli kasutatud Muhu 20. sajandi esimese perioodi lilltikandit, mis on langitud (mähk- ja madalpistes tikitud) ning tikandit iseloomustavad stiliseeritud taimemotiivid. See tikand erineb hilisemast – tänapäeval kõige enam tuntud lilltikandist – sellepoolest, et tikand on küllaltki suurte ent lihtsate motiividega, vabalt kulgev ja tikand on hõre.
2012-07-11T07:37:03Z
2012-07-11T07:37:03Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/26043
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/645722019-06-26T06:43:54Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-06-26T06:42:33Z
urn:hdl:10062/64572
Portatiivne väliääs : loov-praktiline lõputöö
Luke, Lauri
Reino, Mart, juhendaja
Freiberg, Mikk, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Lauri Luke lõputöö „Portatiivne väliääs“ eesmärgiks on tutvustada väliääse, valmistada
terasplekist kompaktne, vastupidav ning lihtsalt transporditav väliääs ning anda juhised
algajale sepale samasuguse ehitamiseks.
Loov-praktiline lõputöö jaguneb kaheks - teoreetiliseks ja praktiliseks osaks.
Esimene peatükk kirjeldab erinevate väliääside ehitust, materjale ja valmistamisviise.
Juttu tuleb nii vanadest kui ka uutest ääsidest. Eraldi vaadeldakse militaarotstarbelisi ning algajate
seppade isevalmistatud väliääse. Teine peatükk käsitleb väliääsi kavandamist ja valmistamist,
vajaminevaid materjale ja tööriistu, tööohutust ning töö käigus
omandatud kogemusi.
See töö annab hulga näiteid juba valminud ääsidest ning täpsed juhised samasuguse
valmistamiseks nagu seda tegi autor.
2019-06-26T06:42:33Z
2019-06-26T06:42:33Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64572
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/470102021-04-30T10:30:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2015-06-12T11:09:54Z
urn:hdl:10062/47010
Malmisulatusahju ehitamine ja proovivalu teostamine
Otsa, Siim
Reino, Mart, juhendaja
Varkki, Harvi, konsultant
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
üliõpilastööd
valu (tehn.)
malm
sulatusahjud
2015-06-12T11:09:54Z
2015-06-12T11:09:54Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47010
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/645772019-06-26T07:18:42Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-06-26T07:17:33Z
urn:hdl:10062/64577
Koogi talu suitsusaun-suveköök : loov-praktiline lõputöö
Kesküla, Kristiina
Välja, Leele, juhendaja
Pihel, Laur, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
2019-06-26T07:17:33Z
2019-06-26T07:17:33Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64577
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/416722021-04-30T10:01:56Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-10T12:21:28Z
urn:hdl:10062/41672
Rahvusliku Ehituse Seltsi suitsusauna ehitustööde jätkamine
Kõva, Artur
Ansper, Andres, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
üliõpilastööd
ehitustööd
suitsusaunad
palkehitised
Loov-praktiline lõputöö kirjeldab taaskasutatud palgist postnurkkonstruktsioonis palksauna sünnilugu Loodi puutöömõisas. Üliõpilane viis lõpule (väljaarvatud keris jm sisustus) rahvusliku ehituse õppekava korralise praktika käigus pooleli jäänud ehitustööd, kõrvaldades muuhulgas esmasel püstitamisel tehtud tehnilised vead.
Autor annab ülevaate tööde planeerimisest ja teostamisest, ette tulnud probleemidest ja lahendustest. Käsitlemist leiavad vanamaterjali ja taaskasutuse teema, töökorralduslikud küsimused null-eelarve korral jne. Isiklikule kogemusele ja kättesaadavale kirjandusele täienduseks viis autor läbi intervjuusid ehitusliku taaskasutuse teemadel eesmärgiga luua avaramat pilti selle valdkonna arendus- ja ettevõtlusperspektiividest. Ehitustöid ja uurimust läbi viies on autor vabas vormis päevikusse üles kirjutanud välitöömärkmeid. Töö on illustreeritud fotode ja joonistega, mis aitavad teksti paremini mõista ja annavad ettekujutuse praktilises osas tehtud töödest.
2014-06-10T12:21:28Z
2014-06-10T12:21:28Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/41672
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/723222021-06-10T12:26:27Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2021-06-10T12:06:27Z
urn:hdl:10062/72322
Tori kihelkonna meeste nahkpükste rekonstrueerimine ERM-i A 563:998 näitel
Albert, Piret
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
püksid
nahkrõivad
meesterõivad
museaalid
rekonstrueerimine
Lõputöö „Tori kihelkonna meeste nahkpükste rekonstrueerimine ERM-i A 563:998 näitel“ eesmägiks oli tuvustada meeste rahvarõivakomplekti juurde kuuluvaid nahast põlvpükse.
Töö käigus otsiti vastust küsimusele, kas Eestis kütitud ja pargitud kitsenahk sobib tänapäeval pükste valmistamiseks. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene annab lühiülevaade pükste ajaloost ning teine ERM-i muuseumi kogus leiduvatest nahkpükstest tuginedes etnograafilisele arhiivile ja tulmeraamatu legendidele. Kolmas praktiline osa käsitleb tööprotsessi nahkpükste valmimise kohta etappide kaupa ning lõikelisi kohandusi, mis on sisse viidud seoses nahamaterjali ja püksikandja mõõtudega. Rekonstruktsiooni käigus valmisid Tori kihelkonna nahkpüksid, mis on õmmeldud museaali eeskujul käsitsi ja mille valmistamiseks kasutati jahimeestelt saadud Eestis pargitud nahku.
2021-06-10T12:06:27Z
2021-06-10T12:06:27Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/72322
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/744112021-09-30T10:20:49Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2021-09-30T10:19:43Z
urn:hdl:10062/74411
20 m² suuruse tüüpsauna põhiplaani ja välisilmete kavandamine
Nõmmik, Martin
Välja, Leele, juhendaja
Pihel, Laur, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
2021-09-30T10:19:43Z
2021-09-30T10:19:43Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/74411
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/824142022-06-09T11:23:34Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2022-06-09T11:23:01Z
urn:hdl:10062/82414
Harjumaa 18. - 19. sajandi telgedel kootud täis- ja poolvillased rõivakangad Eesti Rahva Muuseumi kogudes
Eenmäe, Iris
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
kangakudumine
tekstiilid
rõivastus
rahvarõivad
villane riie
museaalid
18.-19. saj.
Harjumaa
2022-06-09T11:23:01Z
2022-06-09T11:23:01Z
2022
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/82414
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/472232021-04-30T10:30:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2015-06-17T11:55:21Z
urn:hdl:10062/47223
Tömbi ninaga ja kurrutatud pasteldest inspireeritud jalavarjud
Viin, Kadri
Kütt, Christi, juhendaja
Rajando, Kristina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
eesti
pastlad
jalatsid
disain
tootedisain
Lõputöö "Tömbi ninaga ja kurrutatud pasteldest inspireeritud jalavarjud" eesmärgiks oli luua kaasaegseid jalatseid, millel on seoseid nende ajalooga. Töö koosneb kahest osast.
Töö esimeses pooles on lühidalt tutvustatud Eestis kasutusel olnud pastlatüüpe, sama sai põhjalikumalt uuritud 2013. aastal kaitstud seminaritöös. Pikemalt on kirjeldatud nendest kahe, tömbi ninaga ja kurrutatud pastelde, valmistamist. Viimast on tehtud läbi muuseumitest kogutud andmete ning oma kogemuste kaudu, mis on omandatud ise pastlaid valmistades. Samuti on antud ülevaate kasutusel olnud materjalidest ning hooldusest. Kirjeldatud sai ka pastlapaelte valmistamise võimalused ning nende sidumisviisid.
Töö teises pooles on kirjeldatud praktilise töö kavandamist ja valmistamist. Kaasaegsete jalatsite tehnoloogia erinevusest hoolimata on siiski mitmed kavandatud detaid lahendatud läbi eelnevalt saadud teadmiste ja kogemuste pastelde valmistamise kohta. Samuti sai jalanõud kavandatud selliselt, et olulist osa mängivad ka paelad ning nende sidumisviisid. Tööle on lisatud ka toetavad materjalid, milleks on lõiked, kavandid, tööproovid, tabelid ja fotod.
Kogu praktilise töö valmistamise juures oli oluline osa koostööl ettevõttega RV Ortopeedia OÜ. Peale abi ja vahendite, mis puudu olid, tuli kindlasti koostööd tehes juurde suhtlemis- ja eneseväljendusoskust. Saadud kogemusega sai rohkem tundma õpitud nii ennast kui ka teisi inimesi.
Antud töö oli ühest küljest kokkuvõte erialalt saadud teadmistest ja oskustest, kuid teisalt võimalus õppida midagi uut. See andis kindlasti juurde julgust, millega edaspidigi luua midagi sellist, mis esmapilgul raske või isegi võimatu näib.
2015-06-17T11:55:21Z
2015-06-17T11:55:21Z
2015
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/47223
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/259492021-04-30T08:50:31Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-06-28T05:54:03Z
urn:hdl:10062/25949
Eesti etnograafilised lahttaskud. Tänapäevased taskud
Karu, Gerly
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
eesti
taskud
sallid
etnograafilised allikad
galanterii
rõivakomplektid
katsenäidised
maketid
CD-ROMid
Käesolev töö on põhjalikum ülevaade naiste lahttaskutest. Töö uurimusobjektiks on Eestis kasutuses olnud naiste lahttaskud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Uurimise eesmärgiks on kaardistada ja kirjeldada Eesti muuseumides olevad naiste lahttaskud, uurida nende kasutusala, kaunistusviise ja tehnikaid, ning otsida vastus küsimustele, kas lahttaskuid kasutati kõikjal Eestis ja kas need erinesid piirkonniti.
Lõputöö praktiline eesmärk on uuritud materjali põhjal koostada trükise makett, mis eelnevale lisaks sisaldaks ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite valmistatud taskute fotosid ja graafilisi kavandeid. Trükis ilmub RKO (rahvusliku käsitöö osakond) Rahvusliku Käsitöö sarjas, mille ülesandeks on tutvustada Eesti rikkalikku tekstiilipärandit praktilises võtmes. Raamatu eesmärk oleks julgustada ja inspireerida tegema oma rahvusliku või – miks mitte – igapäevase rõivastuse juurde sobivaid taskuid.
Isiklik huvi selle väikese aksessuaari vastu kasvas praktilisest vajadusest, kuhu panna oma võtmed ja mobiiltelefon, kui käekotti ei taha/ei saa kaasa võtta. Teiseks eesmärgiks ongi välja pakkuda lahendus probleemile – kuidas kaasajastada lahttaskut. See on minu nägemus taskust kui kaunistuslikust ja vajalikust aksessuaarist. Otsustasin teha taskud salli otstesse, andes sellega tavalisele kaelasoojendavale sallile ühe lisafunktsiooni.
2012-06-28T05:54:03Z
2012-06-28T05:54:03Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25949
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/604232019-02-07T01:40:19Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2018-06-07T12:11:58Z
urn:hdl:10062/60423
Naiste töörõivad XIX saj. ja nendest inspireeritud taaskasutatud kangastest loodud suviste kleitide kollektsioon
Alla, Helve
Tomberg, Riina, juhendaja
Libe, Kristina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rõivastus
ajalugu
19. saj.
stilisatsioon
naisterõivad
kleidid
rõivaste konstrueerimine
rõivakomplektid
Lõputöö XIX sajandi naiste töörõivastest koosneb sellealase informatsiooni koondamisest ja praktilisest tööst. Inspireerituna loetud materjalidest, ERMI kogudes nähtud etnograafilistest särkidest ja linasest pihtsärgist, valmis loov-praktilise tööna etnograafiliste elementidega kollektsioon neljast kleidist ja ühest suvemantlist.
Kleidid on õmmeldud taaskasutust leidnud linastest kangastest ja sobivad inimestele, kes hindavad looduslähedust, eelistavad naturaalseid värve ja oskavad väärtustada kasutatud materjale. Tuginedes kleitide kavandamisel etnograafilistele särkidele, kus särgi õmblemisel kasutati kahte või isegi kolme kangast, kasutasin sama võtet ka kleitide kavandamisel. Kangad eristusid nii struktuurilt kui ka värvitooni poolest. Kleitide alumine osa (ehk alane) sai kavandatud jämedamast ja robustsemast kangast. Etnograafilistest elementidest on kasutatud veel kaenlalappi, nööbi nöörkinnist ja mantli alaosa kurrutamist.
Pidasin oluliseks luua kollektsioon kasutatud kangamaterjalidest, mis oli ühtlasi väljakutse, kuid lisas kogu protsessile ka põnevust. Lõputöö praktilise osa üheks eesmärgiks sai taaskasutuse väärtustamine ja vastandumine kiirmoele.
2018-06-07T12:11:58Z
2018-06-07T12:11:58Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/60423
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/620702021-04-30T11:54:15Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2018-09-20T09:26:23Z
urn:hdl:10062/62070
Panustehnika ja selle eksperimentaalsed katsed
Altmets, Alo-Allar
Jets, Indrek, juhendaja
Manglus, Eilve
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2018-09-20T09:26:23Z
2018-09-20T09:26:23Z
2018
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/62070
est
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/259542021-04-30T08:50:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-06-28T10:43:33Z
urn:hdl:10062/25954
Läänemaa silmkoelised sõrmkindad 19. sajandist kuni 1940. aastateni
Vainu, Liivi
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Läänemaa
etnograafilised allikad
rahvarõivad
19. saj.
20. saj. 1. pool
silmuskudumine
kindakirjad
katsenäidised
maketid
Lõputöö uurimuse eesmärgiks on tutvustada Läänemaa sõrmkinnaste (19. saj. kuni 1940. a), valmistamise tehnoloogiat, mustreid ning funktsioone. Samuti kirjeldatakse Läänemaal kantud rõivaid, et mõista sõrmkinnaste värvikasutust ning seda kas kootud kindapaar kuulub ka ajastult õige komplekti juurde.
Uurimise tulemusena selgus, et Läänemaal valmistati geomeetrilise kirjaga kirisõrmkindaid, pitsilise koega ja roositud sõrmkindaid, mis olid kasutusel enam-vähem ühel ajal. Kirisõrmkindad jagunesid omakorda kaheks: punasepõhjalised nn. pulmakindad, pidulikeks toiminguteks, need olid suurema mustriga ja värvikasutuselt rikkamad ning väikese geomeetrilise mustriga, kahe- või kolmevärvilised sõrmkindad, mida kanti kirikus või argipäeval.
Läänemaa sõrmkindad kootakse ringselt viie vardaga vardaga (nr 1.25 – 1.5) ja villase lõngaga nr 8/2, kasutades erksaid värvitoone. Silmuste loomiseks sobivad nii ristipidine kui silmuseline loodus. Sõrmkinnaste randmeosad võib kududa soonik-, pitsilises- või lapilises koes. Peale randmeosa kudumist järgneb labaosa kudumine, kirjates, vikeldades või roosides, sõltuvalt sellest, milliseid kindaid soovitakse saada. Sõrmed kootakse parempidikoes, ühevärvilisest lõngast, kahandused tehakse sujuvalt või spiraalselt.
Lõputöö praktilise osana valmisid viis paari koopiasõrmkindad ning viis paari Läänemaa ainelisi sõrmkindaid, mille juurde kuulub ka kindaraamatu makett. Koopiasõrmkindaid võib valmistada täpselt originaali järgides, kus kootakse maha täpselt rida rea haaval. Selline moodus sobib, kui kinnas on kandjale paras. Teine võimalus on kududa originaalilähedased kindad, kasutades samu mustreid, kuid kohandades silmuste arvu vastavalt vajadusele.
Läänemaa aineliste sõrmkinnaste kavandamisel olid üheks eeskujuks vanad pulmakindad ja põimevaibad. Kinnaste kujundamisel peeti silmas traditsioonilist mustrite paigutust, värvi- ja materjalivalikut ning mugavust. Sõrmkinnaste juurde kuulub kindavihiku makett, koos mustrite ja kudumisjuhistega. Samuti antakse seal lühiülevaade Läänemaa sõrmkinnastest.
2012-06-28T10:43:33Z
2012-06-28T10:43:33Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25954
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/743692021-09-30T10:24:09Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2021-09-30T09:37:08Z
urn:hdl:10062/74369
Peaehe "Minu pärimuslikud filtrid"
Saar, Kristiina
Ikkonen, Indrek, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Kristiina Saare loov-praktilise lõputöö „Minu pärimuslikud filtrid“ eesmärgiks oli valmistada kontseptuaalne peaehe, mis kirjeldaks autori õpingud Viljandi kultuuriakadeemias veedetud nelja aasata jooksul. Need filtrid lasevad endast läbi koolis omandatud pärimuskultuurilisi teadmisi, mis edaspidi hakkavad autori maailmapilti ja loomingut mõjutama.
Töös on ühendatud kaasaegne vorm traditsionaalse filigraan tehnoloogiaga, luues koos ühtse terviku. Peaehe koosneb viiest filigraandetailist – kaks kõrvaelementi, kaks prilliklaasi ja mikrofon. Detailid on omavahel ühendatud nii, et kogu ehe asetub justkui kiivrina kandjale pähe. Ehe sobitub täpselt autori peakuju ja näojoontega, sest see peegeldab just autori enda erialast arengut. Peaehe on valmistatud 925 prooviga hõbedast.
Töö kirjalik osa annab ülevaate ehte kavandamise tagamaadest ja valmimise protsessist
2021-09-30T09:37:08Z
2021-09-30T09:37:08Z
2021
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/74369
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901962023-08-24T12:44:25Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T11:54:21Z
urn:hdl:10062/90196
Koolituse juhendamine traditsioonilise pruss-sõrestik konstruktsiooni ehitamise talgutel
Vahtramäe, Märt
Tammekivi, Tarmo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
koolituse juhendamine
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida, mis tingimustel on võimalik korraldada talguid, et seal valmistada juhendaja abiga traditsiooniline pruss-sõrestik konstruktsioon. Uurimistöös saavad vastuse järgmised uurimisküsimused:
milliste keskkonnatingimustega, materjali varumisega, toitlustusega ja osalejate vilumusega peaksin arvestama, mis võimaldaks segamatult ja tõhusalt koolitust läbi viia ja
mis oleks koolitusobjekti optimaalne maht/suurus (sh tapilahendused ja ehituskvaliteedi määratlemine), mis võimaldaks 2 päevaga detailid valmis lõigata ja läbi viia testpüstitamise?
Uurimuse metoodika käsitleb kirjanduse analüüsi, olemasolevate hoonete vaatlemist. Uurimistöö tulemusena selgus, et talgud, kus toimub traditsioonilise pruss-sõrestiku koolitus, saab edukalt läbi viia, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad. Etteantud kahe päevaga jõudsid osalejad konstruktsiooni püstitamiseni.
2023-06-05T11:54:21Z
2023-06-05T11:54:21Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90196
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423692021-04-30T10:30:24Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-30T11:56:06Z
urn:hdl:10062/42369
Trükitud sitsikangas kui moekaup 1850-1920 ja selle kasutus lapitekkides
Laansalu, Liina
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
kangad
puuvillane riie
riidetrükk
lapitööd
lapitehnika
museaalid
Hiiumaa
19. saj. lõpp
20. saj. algus
naisterõivad
rõivaste konstrueerimine
rõivakomplektid
stilisatsioon
Lõputöö Trükitud sitsikangas kui moekaup 1850-1920 ja selle kasutus lapitekkides uurimuslik pool on osaliselt jätk eelmise aasta seminaritööle. Kajastasin Hiiumaa muuseumis olevate erilisemate lapitekkide tehnikaid ning seal kasutatavaid sitsimaterjale. Tegin viimaste kohta ajastute kaupa Euroopas moes olnud mustrite ülevaate, et vaadelda millised kangad jõudsid meile ning kuidas seda kasutati kasutati lapitekkides. Püüan siduda seda teemat, eriti Hiiumaal, Rootsi mõjutustega.
Praktilise tööna õmblesin naisterõivaste kollektsiooni. Ideed ja sitsikangaste mustriäidiseid annab edasi lapiseelik ning ajastut toetab linnamoeline jakk. Enamus komplektidest on värvide järgi liigitatud, kuid lõiked on kõigil samad.
2014-06-30T11:56:06Z
2014-06-30T11:56:06Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42369
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423572021-04-30T10:30:24Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-30T11:15:22Z
urn:hdl:10062/42357
Muhu naiste silmkoeliste vattide kaunistusvõtted. Ülevaade Eesti muuseumikogude põhjal. Kollektsioon Muhu naiste silmkoelistest vattidest
Oidekivi, Alliki
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
Muhu
naisterõivad
rahvarõivad
pealisrõivad
kudumid
museaalid
stilisatsioon
rõivakomplektid
Lõputöö „Muhu naiste silmkoeliste vattide kaunistusvõtted. Uurimus Eesti muuseumkogude põhjal. Kollektsioon Muhu naise silmkoelistest vattidest“ annab ülevaate 19. Saj. lõpus – 20. Saj. alguses Muhu naise rahvarõivakomplekti ühest esemest – nipiga vatist. Töö on valminud Eesti muuseumites hoitavate esemete (25 tk.) ja erakogudest pärit esemete (8tk.) põhjal ja kirjeldab kampsunite värvi, lõiget, kudumistehnikaid ja kaunistamist. Vaatluse põhjal on üles joonistatud muuseumiesemete kaunistuste tikandijoonised, heegelskeemid ja kudumismustrid.
Töö praktilise osana on kavandatud seitsmest esemest koosnev kollektsioon, millest valmis viis. Need on kavandatud tähistamaks tänase Muhu naise elus olulisi sündmusi. See osa põhjendab tehtud valikuid, kirjeldab tööd tehes ette tulnud probleeme ja nende lahendusi. Vati erinevate osade kudumise kohta on lisaks antud põhimõttelised skeemid.
2014-06-30T11:15:22Z
2014-06-30T11:15:22Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42357
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568212021-04-30T10:49:33Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T13:45:00Z
urn:hdl:10062/56821
Selgise talu suitsusaun
Reimets, Gert
Parts, Priit-Kalev, juhendaja
Kleimann, Kalev, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
suitsusaunad
ehitus
palkehitised
Lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli ehitada valmis kahekojaline rõhtpalkhoone - seltskonna suitsusaun. Kriteeriumiteks ehitusel olid kohaliku männipalgi kasutamine, kauakestva vundamendilahenduse väljatöötamine ning materjalide taaskasutus. Töös käsitletakse vundamendi, palktarindi, vaheseina, uste, akende ja katuse ehitust. Samuti viidatakse töös autori seminaritööle Hino talu suitsusauna kerise rekonstrueerimine, mille põhjal ehitatakse ka Selgise talu suitsukeris.
Kirjaliku töö eesmärgiks on kirjeldada, analüüsida ja põhjendada ehitustöö käigus vastu võetud otsuseid, samuti välja tuua probleeme ja neile leitud lahendusi teatud töö etappidel. Kirjalik osa peatub kõigil eelmainitutel praktilises osas läbitehtud tööetappidel.
Antud töö tulemusena valmis Tartumaale, Selgise tallu kahekojaline rõhtpalkhoone – seltskonna suitsusaun. Samuti valmis kogu protsessi kirjeldav ja põhjendav lõputöö kirjalik osa
2017-06-19T13:45:00Z
2017-06-19T13:45:00Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56821
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/640392019-06-10T14:13:22Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-06-07T09:19:25Z
urn:hdl:10062/64039
Trükimustrilised põlled Kihnu traditsioonilises rõivastuses. Põlle- ja rätikukangaste kaasaegsete prototüüpide loomine
Pukk, Mari
Jõeste, Kristi, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
Kihnu
rõivastus
põlled
riidetrükk
Käesolev lõputöö on järg autori 2015. aasta seminaritööle „Trükimustrilised pearätikud Kihnu traditsioonilises rõivastuses“, jätkates Kihnu naise rahvarõivakomplekti üksikosade käsitlemist, eesmärgiga täiendada ja talletada kirjalikku informatsiooni Kihnu naiserõivaste elujõulisest traditsioonist, selle kujunemisest, arengust ja hetkeseisust ning sidudes uurimuse töö loov-praktilise osaga.
Töö koosneb kahest peatükist. Esimene, uurimuslik osa põhineb peamiselt autori välitöö materjalidel, kirjeldades Kihnu naiste püsivat põllekandmise traditsiooni, põlle seotust ülejäänud rõivastusega, suhtumist esemesse, tõekspidamisi, kogukonnasiseseid reegleid, osa rituaalides ning põllemoe muutumist ajas.
Lõputöö praktilise osana valmis minikollektsioon Kihnu rõivastusega sobitatavaid puuvillaseid trükikangaid, mis on teostatud kaasaegse digitrükitehnoloogiaga. Kirjaliku töö teine peatükk annab ülevaate praktilise töö valmimisest.
Töö lisadena on illustreeriva materjalina ära toodud fotovalik põlledest kihnlaste erakogudest ning valminud kaasaegsetest kangaprototüüpidest.
2019-06-07T09:19:25Z
2019-06-07T09:19:25Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64039
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/259572021-04-30T08:50:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2012-06-28T10:53:30Z
urn:hdl:10062/25957
Masintikandite iseloom Muhu argitanudel - tüpoloogia ja värvikombinatsioon ning masintikandiga kujundatud autorikollektsioon
Kosseson, Ilme
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
lõputööd
Muhu
etnograafilised allikad
rahvarõivad
tanud
mustrid
tikandid
masintikandid
rõivakomplektid
rõivaste konstrueerimine
kleidid
pealisrõivad
kingad
katsenäidised
Lõputöö koosneb kahest osast. Töö uurimuslik osa on valminud 2011.a seminaritööna, teemal „Masintikandite iseloom Muhu argitanudel – tüpoloogia ja värvikombinatsioonid“, kus käsitlesin põhjalikult masintikandit Muhu argitanude näitel. Teoreetiline osa jaguneb kaheksasse põhilisse peatükki, millest kuues esimeses käsitlen põhjalikult Muhu tikandit üldiselt, argitanude masintikandite tüpoloogiat ja kõnealuse tikandiga kaunistatud tekstiile. Seitsmendas kirjeldasin masintikandiga samaaegselt moes olnud kaunistusvõtteid mind huvitanud tekstiilidel, lisades juurde märkused mind inspireerinud esemetest. Kaheksas peatükk on pühendatud minu kollektsiooni praktilisele osale.
Töö praktilise osana valmistasin autorikollektsiooni sajandivanuse kaunistusvõtetega, tikituna kaasaegsel tikkimismasinal (Brother PR-600II). Sain inspiratsiooni Muhus 19.-20 sajandivahetusel kasutusel olnud masintikandi kaunistusvõtetest ja mustritest, mis tikiti õmblusmasinaga rõivale. Valimisse kuulus kokku 77 eset. Kollektsiooni kuuluvad 2 jakki, 7 kleiti ja 7 paari kingi.
Osutus õigeks töö hüpoteesis väidetu: õmblusmasinaga tikkimine sai alguse mõnest üksikust õmblusmasinast. Selline kaunistusvõte oli moes ja kasutusel seoses tehnika arenguga ning kadus unustusse peamiselt samadel põhjustel.
Uurimistöö käigus selgus, et muhu argitanudel on kasutatud geomeetrilisi kujundeid, mis on rangelt kaitsemaagilise tähendusega ja edasi antud põlvest põlve. Tikandit on kasutatud nii rõivastuses, jalanõudel, kui sisustustekstiilidel. Masintikand oli Muhus aja märk, mille on kasutusele toonud ja kasutuselt viinud mood.
Kaasaegse tikkimismasinaga otse tootele tikkimise võimalused on piiratud. Seega on töö osavust ja teadmisi nõudev ka kaasaegsel masinal ning üksiku eseme valmistamine kallis, samas on tulemus isikupärane ja uudne.
Arvan, et taolise masintikandi kasutusele võtmine rikastaks rahvuslikult stiliseeritud rõivaste kaunistamise võtteid. Samas oleksid muhu masintikandite mustrid tänases päevas värske, huvitav ja paljude võimalustega disainielement. Omaaegse kaunistusvõtte õpetamine tänapäeva koolides, kasutades kaasaegset riist- ja tarkvara, võimaldaks sirguval põlvkonnal omaks võtta esivanemate kultuuripärandit ja tagaks taas käsitööoskuste järjepidevuse.
2012-06-28T10:53:30Z
2012-06-28T10:53:30Z
2012
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/25957
et
restrictedAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/423582021-04-30T10:30:24Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2014-06-30T11:22:47Z
urn:hdl:10062/42358
Mustjala kirikinnastest inspireeritud silmkoeline rõivakollektsioon
Suurna, Maren
Tomberg, Riina, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
üliõpilastööd
Mustjala
Saaremaa
kindakirjad
kudumid
masinkudumine
stilisatsioon
rõivaste konstrueerimine
Lõputöö kirjalik osa koosneb kahest peatükist. Esimeses käsitlen Mustjala kirikindaid, andes ülevaate sealsetest kirikinnaste tüüpidest, kinnaste mustrite muutumisest ning toon välja kinnaste sarnasused ja paikkondliku omapära. Tegemist on inspiratsiooniallika uurimisega, mitte iseseisva teoreetilise uurimusega. Teises peatükis esitan tootearendusliku silmkoelise rõivakollektsiooni kavandamise ja valmistamise protsessikirjelduse.
Soovisin oma lõputöö teemat ühendada kodusaarega ning kuna Mustjala on võrratute kindamustrite poolest üks rikkalikumaid piirkondi Saaremaal, tundus valik igati põhjendatud.
2014-06-30T11:22:47Z
2014-06-30T11:22:47Z
2014
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/42358
et
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/565942021-04-30T10:49:32Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-09T12:54:56Z
urn:hdl:10062/56594
Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiad
Ikkonen, Indrek
Manglus, Eilve, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
üliõpilastööd
juveliirikunst
ehtekunst
filigraan
eesti
Indrek Ikkoneni lõputöö „Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiad“ eesmärgiks on filigraani ja traatpõime valmistamisega seotud metoodilise materjali koostamine. Kuigi Eesti ehtekunstis on filigraani viljeletud üle kaheksakümne aasta, pole varem ilmunud ühtegi trükitud metoodilist käsitlust selle tehnoloogilistest eripäradest.
Töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse filigraani ajalugu maailmas ja Eestis ning eraldi tuuakse välja mõisted filigraan, kantill, eesti filigraan ja traatpõime.
Teises peatükis käsitletakse filigraanitööks vajaliku materjali valmistamist. Tutvustatakse tööriistu ning abivahendeid, mis on valikud filigraanelementide vormimiseks.
Kolmandas peatükis antakse ülevaade eesti filigraanis kasutatavate motiivide elementidest ning nende valmistamist. Eristatakse kolm suuremat elementide rühma ning kirjeldatakse nende valmistamist ja võimalikke variatsioone.
Töö praktilise osana valmis üle kuuekümne mustri elemendi näidise, mis on esitatud töö lisades metoodilistel kaartidel
2017-06-09T12:54:56Z
2017-06-09T12:54:56Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56594
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/568272021-04-30T11:54:14Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2017-06-19T14:04:23Z
urn:hdl:10062/56827
Arvi talu sauna puitkonstruktsioonide ehitus
Aron, Marko
Tammekivi, Tarmo, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
saunad
ehitus
puitkonstruktsioonid
Hiiumaa
Lääne-Eesti
2017-06-19T14:04:23Z
2017-06-19T14:04:23Z
2017
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/56827
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/641062019-06-10T08:41:22Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2019-06-10T08:33:56Z
urn:hdl:10062/64106
Meeste vestid Kuusalu naaberkihelkondades 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Kahe erineva lõikega vesti valmistamine Kuusalu kihelkonna mehe piduliku rahvarõivakomplekti juurde
Truus, Gitta
Raud, Inna, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
rahvarõivad
meesterõivad
Kuusalu kihelkond
19. saj
vestid
20. saj. algus
Lõputöö ,,Meeste vestid Kuusalu naaberkihelkondades 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Kahe erineva lõikega vesti valmistamine Kuusalu kihelkonna mehe piduliku rahvarõivakomplekti juurde eesmärk oli uurida, millised võisid olla meeste vestid Kuusalus naaberkihelkondadest leitud esemetele toetudes.
Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ajaloolise ülevaate vestide tekkimisest meeste rõivastusse ja sulandumisest rahvarõivastesse ning lühikirjelduse Soome rahvarõivavestidest, teine peatükk tutvustab muuseumides uuritud esemeid, kolmas peatükk kirjeldab praktilise töö teostamise protsessi ja vestide lõpliku hinna kujunemist. Töö sisaldab arvutiprogrammiga Kaledo Style tehtud jooniseid ja fotosid muuseumiesemetest ning praktilise töö juures vajalikke mustri- ja lõikejooniseid.
Lõputöö praktilises osas oli eesmärk käsitsi kududa vestikangad ja õmmelda kaks erinevat vesti Kuusalu mehe rahvarõivakomplektile.
2019-06-10T08:33:56Z
2019-06-10T08:33:56Z
2019
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/64106
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/680122020-06-19T07:04:36Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2020-06-17T08:53:13Z
urn:hdl:10062/68012
Tsässona kavandamine ja ehitamine Kikkasepa tallu
Lepik, Joonatan
Välja, Leele, juhendaja
Raudoja, Ahto, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
üliõpilastööd
talurahvaarhitektuur
palkehitised
ehitustööd
kabelid
tsässonad
Setumaa
Loov-praktilises lõputöös annan ülevaate tsässonate ajaloolisest taustast, kirjeldan Setomaa tsässonaid ehituslikust vaatenurgast ning kirjeldan lõputöö praktilise osa valmimis protsessi. Tsässon on õigeusu kabel, kus külarahvas käis palvetamas, teenistust peeti seal ainult mõned korrad aastas. Setomaa Tsässonad on harilikult väiksed rõhtpalkhooned, nad on üheruumilised, kus sees on ikooniriiul. Vähem on tehtud kivitsässonaid. Enda uurimistöös kirjutan lähemalt: kuidas toimus tsässonate ehitamine ning milliseid arhitektuurseid ja ehituslikke aspekte jälgiti. Eraldi toon välja taasiseseisvunud Eestis ehitatud tsässonad ning kirjeldan nendes esinevaid tüüpvigu, mida soovitan palkehituses vältida. Olemasolevaid tsässonaid uurides kavandasin uue tsässona, mille soovis tellija (Väino Niitvägi) enda talumaale Võrumaal ehitada. Eeskujuks võtsin enne 20. sajandit palkidest ehitatud tsässonad. Töö lõpuosas kirjeldan praktilise töö protsessi otsast lõpuni ning annan juhiseid ja nõuandeid järgnevatele tsässonate ehitajatele.
2020-06-17T08:53:13Z
2020-06-17T08:53:13Z
2020
Thesis
http://hdl.handle.net/10062/68012
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
openAccess
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
oai:dspace.ut.ee:10062/901702023-06-08T08:58:34Zcom_10062_17563com_10062_6535com_10062_5654col_10062_17564
2023-06-05T07:53:21Z
urn:hdl:10062/90170
Traditsiooniliste võtetega valmistatud seto naistekasukas
Koppelmann, Ene
Uus, Made, juhendaja
Matsin, Ave, juhendaja
Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava
Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks on kaardistada ja kirjeldada praegu Eesti muuseumites olevad Seto kasukad ning leida nende ühised jooned. See töö rikastab rahvarõivamaastikku, avades veidi ühe kogukonna materjalipärandit ning tutvustades neid laiemale publikule. Tõstatatakse küsimus - milliseid materjale ja tehnoloogilisi võtteid on kasutatud Seto kasukate juures?
Lõputöö praktilise osana valmib lambanahkne kasukas, mis järgib Seto kasukate juures kasutatud töövõtteid ja üldilmet. Tuleb siiski silmas pidada, et eesmärgiks ei ole teha Seto rahvarõivaste juurde kuuluv kasukas, vaid igatalviselt kantav rõivaese.
Antud töö jaguneb kaheks osaks - esimene osa on uurimuslik, mis annab põgusa ülevaate Seto piirkonnast, keskendub muuseumites olevate kasukate kirjeldamisele ja
analüüsile ning teine osa on Seto kasuka läbitegemise dokumentatsioon.
2023-06-05T07:53:21Z
2023-06-05T07:53:21Z
2023
Thesis
https://hdl.handle.net/10062/90170
est
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
openAccess
Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
didl///col_10062_17564/100