Browsing by Author "Oja, Marek, juhendaja"
Now showing 1 - 5 of 5
Results Per Page
Sort Options
Item AdherenceFromOMOP: tarkvarapakett sekundaarse ravijärgimuse mõõtmiseks OMOP andmeformaadis terviseandmetel(Tartu Ülikool, 2023) Holm, Johannes; Kolde, Raivo, juhendaja; Oja, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutRavijärgimus on kontseptsioon, mis näitab, kui korralikult inimene tarvitab temale määratud ravimeid. Eriti oluline on järgimus krooniliste haiguste korral, kus ravi tulemuslikkus sõltub suuresti tarvitamise järjepidevusest ja püsivusest. Madal populatsiooni üldine ravijärgimus on multidimensionaalne probleem, mis mõjutab suurel määral nii rahvatervist kui ka globaalset majandust. Probleemi lahendamiseks on eelnevalt vajalik standardiseerida ravijärgimuse mõõtmine, mis võimaldaks tuvastada probleemi suurust ning mõõta lahenduse mõju. Metoodikaid ravijärgimuse mõõtmiseks on erinevaid, kuid arvestades terviseandmete digitaliseerimise aktuaalsust viimase kümnendi jooksul, võiks suure valimi järgimuse mõõtmiseks rakendada sekundaarset andmebaasianalüüsi kasutades standardiseeritud elektroonilisi tervishoiu andmeid. Üks terviseandmete standard on OMOP (ingl Observational Medical Outcomes Partnership) ühtne andmemudel, mille globaalne lai levik aitab erinevatel institutsioonidel lihtsamini koostöös uurimusi läbi viia. Käesoleva töö põhiline eesmärk oli luua tarkvara pakett, mis võimaldab mõõta valimi ravijärgimust, kasutades OMOP standardiseeritud terviseandmeid. Sekundaarne töö eesmärk oli kasutada loodud paketti, et leida ravijärgimuse hetkeolukord Eestis, kasutades juhuvalimiga saadud 10% Eesti populatsiooni retseptide väljaostu kirjeid aastatest 2016-2019. Sekundaarsest eesmärgist lähtuvalt võrreldi järgimust soo, vanuserühmade ja tarvitatud ravimrühmade kaupa. Kõik vaadeldud tunnused mängisid statistiliselt olulist rolli ravijärgimuse määramisel. Naiste ravijärgimus oli statistiliselt kõrgem ning vanus mõjus järgimusele samuti positiivselt ja seda kuni väga kõrge eani. Ühtlasi vaadeldi paketi võimaluste näitlikustamiseks lühikese vaatlusperioodi jooksul ravijärgimuse muutust ajas ning võrreldi depressiooni diagnoosiga ning ilma diagnoosita inimeste ravijärgimust. Loodud pakett on funktsionaalne ning loob eeldused edasiseks ravijärgimuse uurimiseks Tartu Ülikooli terviseinformaatika töörühmas ning loodetavasti leiab tulevikus rakendust ka teiste institutsioonide OMOP andmetel.Item Eesnäärmevähi ravitrajektoorid Eestis 2012.–2019. a tervisedokumentide põhjal(Tartu Ülikool, 2022) Kannus, Alari; Kolde, Raivo, juhendaja; Oja, Marek, juhendaja; Tamm, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutTöös kasutati Eesti terviseandmekogude (Haigekassa, retseptikeskus, terviseinfosüsteem) 10% juhuvalimi andmeid aastatest 2012-2019, et uurida eesnäärmevähi ravimeetodite kasutamist esmase diagnoosiga patsientide riskirühmades, meetodite kasutamise osakaalude ja järjestuse alusel moodustuvates ravitrajektoorides. Andmestik oli transformeeritud OHDSI OMOP ühtsele andmemudelile. Riskikohorte kirjeldavaks andmeanalüüsiks kasutati OHDSI Atlas veebitööriistu ja MS Excel statistika funktsioone. Andmestikust leiti 778 esmase diagnoosiga isikut. Riskirühmade ja staadiumi määramine oli võimalik 52% kaasatutest. Lokaalse ravi meetoditest kasutati kirurgilist ravi 46% ja kiiritusravi 37%. Hormoonravi kasutas 63% patsientidest ning nendest enamik kasutas ainult ühte ravimit, teises reas said hormoonravi 28% patsientidest. Rahvusvahelistele ravijuhenditele baseeruvad ravitrajektoorid on, kasutatud terviseandmekogude põhjal, samalaadsed ka Eestis.Item Emakakaela vähieelsete muutuste avastamine ja jälgimine Eestis aastatel 2012–2019(Tartu Ülikool, 2022) Mooses, Kerli; Kolde, Raivo, juhendaja; Oja, Marek, juhendaja; Tamm, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutEmakakaelavähk on üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid naistel, mis on varajase avastamise ja vaktsineerimisega olulisel määral välditav. Töö eesmärk oli hinnata emakakaela vähieelsete seisundite avastamisele suunatud uuringute kasutamist Eestis ning nende vastavust ravijuhendile. Analüüsist selgus, et 21–65-aastastest naistest on aastatel 2012–2019 teinud vähemalt ühe PAP või HPV testi 85,1%. Samas 13,7%-l naistest oli kahe PAP testi vaheline aeg üle soovitusliku 3,5 aasta. Võrreldes ravijuhendi 2. versiooniga (2012–2014) vähenes ravijuhendi 3. versiooni perioodil (2016–2019) oluliselt PAP testide arv 16–44-aastaste ja 55–65-aastaste seas ning suurenes HPV testide arv üle 30-aastaste seas (p < 0,05). HPV suhtes testitud 21–24-aastaste ja 25–29-aastaste naiste seas oli nii eelneva PAP testita naisi (vastavalt 5,1% ja 7,7%) kui ka naisi, kelle eelnev PAP testi tulemus ei vajanud ravijuhendi kohaselt järgnevat HPV testi (vastavalt 46,4% ja 47,3%). HSILi diagnoosiga naistest 74,4%-le teostati kolposkoopia kaheteist kuu jooksul peal HSIL diagnoosi saamist. Kokkuvõtlikult võib hinnata, et kuigi esineb mõningast liigtestimist, on üldiselt ravijuhendi järgimine Eestis hea. Emakakaelavähi ennetuse seisukohalt on kindlasti oluline pöörata enam tähelepanu naistele, kes ei käi üldse või käivad ebaregulaarselt kontrollis.Item Punase fosfoori K2SiF6 : Mn4+ luminestsentsomaduste uurimine(Tartu Ülikool, 2019) Märtens, Mihkel; Kirm, Marko, juhendaja; Oja, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituutItem Ravijärgimus metoprolooli kasutavate kõrgvererõhktõve pat-sientide hulgas kasutades Retseptikeskuse retseptide andmeid(Tartu Ülikool, 2022) Kuusik, Ulvi; Oja, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutRavi tulemuslikkus sõltub sellest, kuidas patsient jälgib raviskeemi- tarvitab ravimeid ja jälgib arsti poolt antud soovitusi. Eriti oluline on see krooniliste haiguste puhul, kus ravi-meid tuleb võtta pikaajaliselt. Käesolevas töös uuriti kõrgvererõhktõve patsientide ravijär-gimust Retseptikeskuse 2012- 2019 aasta retseptide andmete põhjal analüüsides metopro-looli retseptide väljaostmise määrasid. Valimis oli 7631 patsienti, kellele oli I10 diagnoosiga metoprolooli välja kirjutatud, neist 66 % olid naised ja 34% mehed. Töö tulemustest selgus, et hea ravijärgimusega patsientide ehk ravijärgijate osakaal on 63,6%. Ravijärgimust mõju-tavate tegurite uurimisel võeti aluseks WHO raamistik, mis jaotab tegurid viide valdkonda: sotsiaalmajanduslikud, arstiabi osutajatest ja meditsiinisüsteemist lähtuvad tegurid, haigus-seisundi iseloomuga seotud tegurid, ravimeetodi iseloomuga seotud tegurid ja konkreetse patsiendiga seotud tegurid. Tulemustest selgus, et vanus mõjutab ravijärgimust positiivselt, samas seos muutub kõrges vanuses - üle 80 aastate patsientide ravijärgimus on madalam kui 61- 80 aastaste patsientide ravijärgimus. Naiste ravijärgimus oli statistiliselt oluliselt parem meeste ravijärgimusest. Ravi kestus mõjutas ravijärgimust positiivselt. Statistiliselt oluline seos leiti nii ravi pikkusega (kestus kuudes) kui ka retseptide arvuga. Patsiendi diagnooside arv ei mõjutanud antud uuringus ravijärgimust. Ravijärgimus sõltub retseptile märgitud diagnoosist. Statistiliselt oluline erinevus leiti ravijärgimuses kahe grupi vahel, neil patsien-tidel, kellel on diagnoositud ainult tüsistusteta kõrgvererõhktõbi (I10) on metoprolooli väl-jaostumäärade põhjal madalam ravijärgimus kui neil, kellel on I10 diagnoos muutunud I11 diagnoosiks ja tekkinud tüsistused. Patsientidel, kelle ravijärgimus on kõigi teiste toimeai-nete puhul parem, on väljaostumäär kõrgem ka toimeaine metoprolooli puhul.