Browsing by Author "Vilson, Maili, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 24
Results Per Page
Sort Options
Item Autoritaarsete režiimide lagunemine araabia kevade eel: Tuneesia ja Egiptuse võrdlus(Tartu Ülikool, 2013) Hein, Heili; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutItem China’s influence on the quality of democracy in Georgia(Tartu Ülikool, 2020) Dzamukashvili, Soso; Zubek, Marcin, juhendaja; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutDespite the Georgian Dream’s democratic agenda to change Saakashvili’s authoritarian regime and its success in achieving the closest-ever relations with the European Union, the democratic quality in Georgia witnessed a decrease during the six-year period between 2013 and 2019. Georgia thus failed to make a historical move and deliver a genuine democratic system. Simultaneously, China – an external actor promoting authoritarianism – emerged in the region and since 2013 substantially strengthened relations with Georgia. The current scholarship fails to systematically and theoretically explain the Chinese impact on the democratic quality in Georgia. Hence, the aim of the following case study is to fill the existing research gap and analyse how China has affected the quality of democracy in Georgia during the 2013-2019 period. The study is framed under the combined theoretical framework of the neo-Institutionalism and modified Linkage and Leverage analytical model. The dependent variable of the research is the degree of democracy and the independent variable – the degree of leverage. The study assesses the degrees of economic, political, and normative leverage to evaluate China’s impact on democracy in Georgia. Additionally, the analysis evaluates the European Union’s as well as Russian leverages to Georgia to avoid merely looking at correlation and instead to be able to demonstrate the causality between the democratic quality in Georgia and China’s leverage to Georgia. The research employs secondary statistical data collection and directed (deductive) qualitative content analysis to identify specific data and themes for the assessment of economic, political and normative leverages of China, the European Union and Russia to Georgia. The research results show that the Chinese leverage to Georgia has been low throughout the entire 2013-2019 period and has remained considerably lower than that of the European Union. The study reveals that China’s mechanisms of autocracy promotion in Georgia, i.e. socialisation and soft power, have not influenced the quality of democracy in Georgia during the period between the years 2013 and 2019. Thus, China has had no impact (or minimal) on the quality of democracy in Georgia.Item Demokraatia konsolideerimine: Armeenia ja Gruusia viimase kahe parlamendivalimise järel(Tartu Ülikool, 2014) Lill, Mari; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutItem Eesti koolinoorte hinnangud tervisliku toitumise kampaaniatele Mindspace mudeli elementide lõikes(Tartu Ülikool, 2020) Otsa, Kadi; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem The effects of ingroup love - outgroup hate: 2005 London terrorist attacks(Tartu Ülikool, 2019) Laumets, Laura; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutWestern Europe in the 21st century has seen a terrifying rise of terrorist attacks, many of which are claimed to be Islamist by the perpetrators and extreme Islamist organizations. Nevertheless, the damage of none of these attacks is comparable to the damage done through 9/11 terrorist attacks in the USA in 2001. The reasons of the so called ‘Islamist’ terrorist attacks have been discussed by several authors. Nevertheless, the author of current thesis is not aware of any previous research that has tried to capture the social ingroups and outgroups and the intergroup relations regarding Muslims in the political discourses. The aim of the thesis was to show the discourses regarding Muslims and Islam in the British parliamentary debates post 9/11 terrorist attacks. The author wanted to point out potential social ingroups and outgroups deriving from these discourses to see if the intergroup relations were constructed in a way that would have an impact on triggering the 7/7 terrorist attacks in London, United Kingdom in 2005. The main research question was: which social ingroups and outgroups regarding Muslims and Islam derived from the British parliamentary debates from 9/11 until 7/7 and how were the intergroup relations constructed? To answer the main research question, the author of the thesis conducted a critical discourse analysis on five British parliamentary debates from 2001-2005. The coverage of Muslims and Islam in these debates was viewed through several theoretical explanations of ingroup and outgroup formation and intergroup relations. The analysis revealed that Islam and the majority of Muslims were portrayed in a rather positive manner in the British parliamentary debates. Although it was clear that Muslims are perceived as an outgroup in British society, the will to help and integrate Muslim community was evident. The intergroup relations in the parliamentary discourses were not constructed in a way that would have an impact on triggering the 7/7 terrorist attacks. The thesis contributes to the wider research of ingroup and outgroup formation and intergroup relations. Likewise, it contributes to the research of possible triggers for radicalism and terrorist movements.Item Estonian and Lithuanian energy security: a change in threat perceptions in relation to Russian natural gas imports from 2009-2020(Tartu Ülikool, 2022) Parmar, Roopa; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondItem Euroopa Liidu ja Aafrika liidu sõjaliste välismissioonide võrdlus: EUROR Chad/RCA ja AMISOM aastatel 2007-2009(Tartu Ülikool, 2015) Mere, Maarja; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutItem Euroopa Liidu ühtsuse probleem Hollandi kahepoolsete investeerimislepingute näitel(Tartu Ülikool, 2016) Kaldmaa, Kristjan; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Hollandi Kuningriigi ja teiste EL riikide vahel sõlmituid BIT-lepingute vaidluste tulemusi, selleks, et teada saada vaidluste vastuolu seoses Euroopa Liidu põhimõtete ja eesmärkidega. Eesmärk põhines asjaolule, et Holland on kõige aktiivsem BIT-lepingute kasutaja Euroopa Liidus ning investorid algatavad kõige rohkem vaidluseid teiste liikmesriikide vastu, mis lähevad vastuollu õiguslike ja solidaarsuse põhimõtetega. Töös kasutatud empiirilised andmed pärinevad UNCTAD-i, Maailmapanga ja CIA Maailma Faktiraamatust. Lisaks on andmeid kasutatud SOMO väljaannetest. Bakalaureusetöö on jagatud kaheks osaks. Esimene osa pakkus ülevaate BIT-lepingute olemusest ja ajaloost. Täiendavalt toodi välja BIT-lepingute negatiivne mõju Euroopa Liidu ühtsusele. Lisaks toodi välja BIT lepinguid kaitsvad liikmesriigid ELis, milleks on Lääne-Euroopa riigid. Teoreetiline osa näitab, et BIT-lepingud ELi siseselt põhjustavad vastuolusid ja õiguslikke probleeme liidus. Euroopa Komisjoni eesmärk on liikmesriikide vahel kehtivad BIT lepingud kaotada. Teine osa analüüsis Hollandi ärikliimat, mis seletab Hollandi investorite poolt algatatud vaidluste hulka. Uuritavad on 20 vaidlust seoses Hollandi BIT-lepingutega ELis. Nende põhjal sai järeldada, et vaidlused lähevad vastuollu ELi põhimõtete ning eesmärkidega. Eelkõige selgus, et Hollandi investorid lähevad meelega mööda ELi õigussüsteemist, et kaitsta oma isiklikke huvisid ning sellega rikutakse ühtsuse põhimõtteid. Välja on toodud võimalikud lahendused, kuidas EL saaks oma investeerimisstruktuuri tõhustada, seda näiteks lepitaja ametikohtade loomisega. Asjaolu kinnitab vaidluste ülevaate tulemus, mis näitab, et kolmandik Hollandi kaasusest lahendati kahepoolsel kokkuleppel enne arbitraaži lõpplahendit. Bakalaureusetöö põhjal võib väita, et Holland läheb BIT-lepinguid liikmesriikidega omades vastuollu Euroopa Liidus kehtivate põhimõtete ja eesmärkidega. Hollandi Kuningriik kaitseb BIT lepinguid Euroopa Liidus ehk riigi isiklikud huvid ületavad ELi ühtseid põhimõtted ning takistab sellega ühtse investeerimiskliima loomist liidus.Item The framing of information warfare: a comparative analysis of Estonian and Irish online news media in 2014-2017(Tartu Ülikool, 2018) Massa, Liis; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutIn recent years, information warfare has become one of the top priorities on the international security agenda. The significant rise of the respective threats originates from 2014, when Russia’s invasion and annexation of Crimea as well as Daesh’s extensive engagement in conventional and unconventional warfare caused the escalation of information war to an unprecedented scale. The severe threats of information warfare were recognised by the EU, NATO, and the Member States who have been developing defence mechanisms while emphasising the importance of social freedoms. Therefore, debates on the threats of information warfare in media, with a particular focus on digital media, have gained momentum. In turn, information warfare has also become a highly topical matter in media. Therefore, the thesis studies the framing of information warfare in Estonian and Irish online news media in 2014-2017 and interprets the differences and similarities in the media frames. The thesis employs articles on information warfare published in the three most visited Estonian and Irish online news media and applies the method of qualitative framing analysis. Three frames are identified in the media coverage of both countries: Russia-West confrontation frame, national security frame, and truth frame for Estonia, and national security frame, Russia-West confrontation frame, and technology and extremism frame for Ireland. The comparative analysis finds that the media frames reflect the different historical backgrounds of the countries, as the Estonian media frames tend to be politically more motivated to reinforce the hostility of Russia and call the Western democracies for unity. The second main difference in the frames is the coverage on extremism, principally on the example of Daesh, which was largely neglected in Estonian media for the perceived distance, but more covered in Irish media for relative closeness through the impact on the UK. Nevertheless, above all, the frames emphasised the common values and principles of the two countries.Item Hispaania ühtsuse säilitamine Kataloonia ja Baskimaa iseseisvuspüüdluste kontekstis(Tartu Ülikool, 2016) Vaas, Thor; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem Normative power Europe? The effect of EU human rights practice on the external perceptions of the EU in Turkey and Jordan(Tartu Ülikool, 2021) Laumets, Laura; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis Master’s thesis examines the effect of European Union’s (EU) human rights practice on the external perceptions of the EU. More specifically, it focuses on the consistency between EU human rights rhetoric and practice and explores how the possible inconsistencies affect the external image of the Union as a normative model on human rights. Previous research on Normative Power Europe (NPE) and external perceptions of the EU has shown that there are specific expectations to the foreign policy conduct of a normative actor. However, it has also been highlighted that the importance of a link between normative power and external perceptions has been underestimated in the literature thus far. Therefore, the thesis aims to investigate this link by focusing on the example of EU human rights consistency in its treatment of refugees and other migrants throughout its hotspot approach and to explore the effects of the human rights consistency on the external perceptions of the Union in regard of being a normative model on human rights and migration. To study this, the thesis first examines the human rights rhetoric of the EU and compares it to the human rights practice in the hotspot first reception facilities of migrants in Italy and Greece. The study then moves on to investigate the external perceptions of the EU as a normative actor on human rights and migration in Turkey and Jordan based on the statements of political elite and interviews with representatives of the civil society. The findings show that there are various inconsistencies between the EU’s rhetoric and practice in terms of human rights in the hotspots. Furthermore, these inconsistencies have negatively affected the external perceptions of the EU as a model on human rights and migration in Turkey and Jordan. Additionally, the study reveals that the external perceptions of the EU as a human rights protector in the world have suffered since 2015 as a response to the poor treatment of refugees within the territory of the Union.Item Pariisi terrorirünnakute mõju Prantsusmaa terrorismivastase võitluse poliitikale(Tartu Ülikool, 2017) Treial, Mart; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut• Antud töö uurimisteemaks on Prantsusmaa reageerimine 2015. aasta novembris Pariisis ja 2016. aasta juulis toimunud ohvriterohketele terrorirünnakutele ning reaktsiooni võrdlemine riigi varasema praktikaga. Pean teemat oluliseks, sest terrorism on 21. sajandi läänemaailmas suurim julgeolekuoht ning Prantsusmaad peetakse terrorismivastase võitluse (vähemalt Euroopa) lipulaevaks. • Antud töö eesmärk on uurida, kuidas mõjutasid Pariisis (ja Nice'is) aset leidnud terrorirünnakud Prantsusmaa terrorismivastase võitluse poliitikat. • Uurimistulemused: Kokkuvõtvalt võib öelda, et Prantsusmaa reageeris Pariisi ja Nice’i tragöödiatele täie tõsidusega ning mitmekesistas oma terrorismivastase võitluse meetmete arsenali pehme jõu meetoditega, aga tugevdas samal ajal ka kõva jõu meetodeid. • Teemat võiks edasi uurida, sest terrorismiprobleem on Prantsusmaal (ja maailma laiemalt) endiselt aktuaalne ning pisemaid terroriakte on toime pandud antud töös kirjeldatud karmidest meetmetest hoolimata. Seega võib arvata, et Prantsusmaa terrorismivastase võitluse poliitika areneb lähiaastatel veelgi. Märksõnad: terrorism, Prantsusmaa, terrorismivastane võitlus, terrorismivastase võitluse poliitika.Item Parlamentaarne diplomaatia Euroopa Liidu välispoliitikas: ALDE tegevus Ukraina konflikti puhul(Tartu Ülikool, 2019) Numa, Anett; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem Pehme jõud ja avalik diplomaatia Vene Föderatsiooni instrumentidena selle välispoliitikas Prantsusmaa suunal(Tartu Ülikool, 2018) Päi, Vootele; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem Sektantlus Šotimaa jalgpallis ja selle kujutamine meedias: The Scotland Herald 2012-2018 näitel(Tartu Ülikool, 2021) Mark, Karl Joosep; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutSektantluse probleem avaldub Šotimaa ühiskonnas väga erinevates valdkondades ning selle tõsidust peetakse šotlaste seas kõige suuremaks jalgpallis, kus usulistest erinevustest tingituna on vaenulik käitumine ja vägivallajuhtumid peaaegu alati sektantliku alatooniga. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida sektantlust Šotimaa jalgpallimaastikul ja selle kujutamist Šoti meedias. Töö empiirilises osas on analüüsitud The Scotland Heraldi uudisteportaali artikleid, mis on ilmunud vahemikus 2012-2018. Töös kasutati analüüsimeetoditena nii kontentanalüüsi kui ka kvalitatiivset sisuanalüüsis. Analüüsi käigus prooviti leida vastust järgnevatele küsimustele: kuidas kujutatakse sektantluse probleemi jalgpallikultuuris Šoti meedias, kuidas kujutatakse Šoti valitsust jalgpallis esineva sektantluse valguses ning kas ja missuguseid lahendusi sektantluse lahendamiseks nähakse. Töö käigus selgus, et sektantluse probleemi hinnati artiklites enamasti suurena. Kui perioodi alguses kujutati artiklites sektantlust peamiselt jalgpalliklubi toetajate vaheliste solvangute, vaenulikkuse ja vägivallajuhtumite kaudu, siis ajapikku langes sektantlike intsidentide kajastamine märgatavalt ning esile tõusis poleemika eespool mainitud seaduse üle. Valitsuse poolt kehtestatud seadust võeti vastu negatiivselt ning sellest tulenevalt oli ka valitsuse kuvand artiklites enamasti negatiivne. Artiklites osutus jalgpalliklubidele ja jalgpalliliidule suurema vastutuse panemine kõige populaarsemaks lahenduseks probleemile. Töös tuli välja ka Šoti kahe mõjukaima partei lähenemine antud probleemile, kus Šoti Rahvuslik partei proovis reguleerida neid kohti, kus probleem enamasti väljendus ning Šoti Leiboristlik partei toetas holistilist lähenemist, milleks oli sihipärane haridustöö ja kogukondadele suunatud programmid.Item Sõjaliste võitlejate värbamine uue meedia kaudu Islamiriigi näitel(Tartu Ülikool, 2016) Rästas, Kristina; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutAntud töö eesmärk oli uurida, kuidas Islamiriik saab uut meediat kasutada instrumendina uute liikmete värbamiseks. Mitmekümnete internetis leiduvate ISISe videote seast sai välja valitud neli, mis sisaldasid konkreetset kutset liitumiseks. Valitud videod olid kõik leitavad uue meedia kanalitest ning levinud laiema publiku ette sotsiaalmeedia kaudu. Analüüsi võimaldavaks faktoriks oli inglise keel või ingliskeelne kirjalik tõlge. Videote kogupikkus varieerus 5-13 minuti vahel. Uurimuse läbi viimiseks kasutasin ma antud töös kvalitatiivset sisuanalüüsi, täpsemalt videoanalüüsi, kombineerides omavahel juhtumipõhise ja juhtumiülese analüüsi. Tervikvideo erinevate aspektide vaatlemiseks jaotasin ma vaatlusobjektid kolme kategooriasse: tekstiline analüüs, visuaalne analüüs ja heli analüüs. Tulemustest selgus, et peamised argumendid liitumiseks olid soov end Allahile tõestada, elada Koraani seaduste järgi, aidata oma õdesid-vendi raskes võitluses vaenlaste vastu ning maksta kätte selle ebaõigluse eest, mida moslemid on siiani pidanud taluma. Videod olid suunatud eelkõige nende riikide moslemite poole, kust videos rääkijad ise olid tulnud (Prantsusmaa, Inglismaa jne), kuid mõnikord pöörduti ka laiema publiku poole (Euroopa, Ameerika). Kordagi ei toodud välja aspekte, mis tingimustel inimene ei sobiks Islamiriigiga liituma (kui tema kindel soov on Allah’t teenida). Otsesele pöördumisele aitas kaasa ka see, et näiteks Suurbritanniast tulnud mehed rääkisid videos inglise keeles ning Prantsusmaalt tulnud mehed prantsuse keeles. Samas olid olemas tõlked inglise keeles ning paaril korral ka araabia keeles, et laiem publik aru saaks. ISISe videod on silmapaistvad juba seetõttu, et need on enamasti filmitud professionaalselt ning väga hea kvaliteediga. Erandiks ei saa pidada ka antud töös analüüsitud videosid, mille puhul on näha, et tegemist ei ole amatöörvideotega. Kaamera töö ning montaaž on professionaalselt tehtud. Kolm videot neljast olid filmitud looduses, neljas keset linnaliiklust, kuna video peategelased olid ametilt liikluspolitseinikud. Kõigis videotes leidus viiteid Koraanile ning kõige üldisem eesmärk oli alati Allah’i nimel tegutsemine. Samas videote toon oli erinev. No life without Jihad jättis sõbralikult kutsuva mulje, kuid Join the ranks oli raevukam ning pigem süüdistav. Videote eriilmelisus võib olla taotuslik, kuid veenvaid argumente, mis potentsiaalsetele liitujatele mõju võiksid avaldada, esitati neis kõigis. Saamaks paremat ja veel täpsemat ülevaadet videotest, peaks sarnast analüüsi tegema keegi, kes valdab hästi ka araabia keelt ning on lähemalt tuttav Koraaniga. See vähendaks infokadu ning võimaldaks veel täpsemat analüüsi. Lisaks annaks see võimaluse analüüsida ka täiesti araabiakeelseid värbamisvideosid ning neid võrrelda inglisekeelset tõlget sisaldavate videotega.Item Suurbritannia: asümmeetriline föderatsioon ning Šotimaa erakondade arvamus sellest(Tartu Ülikool, 2017) Pillmann, Hendrik; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem Terrorismi neljas laine Rapoporti laineteooria kontekstis aastatel 1970-2016(Tartu Ülikool, 2018) Aljas, Andreas; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutAntud uurimustöö eesmärgiks on uurida ja mõista, kuidas on terrorism viimastel kümnenditel arenenud. Selleks kasutatakse uurimustöös David C. Rapoporti terrorismi laineteooriat, mille kohaselt jaguneb terrorism neljaks eraldiseisvaks laineks. Antud uurimustöös keskendutakse viimasele ehk religioossele lainele ning uuritakse seda, kas antud laine on taandumas, nagu Rapoporti teooria ennustab. Lisaks võrreldakse religioosse ja mittereligioosse terrorismi erinevusi aktiivsuses, taktikas, sihtmärkides ning sihtregioonides ja -riikides neljanda laine kontekstis. Uurimistöös kasutatakse empiirilise allikana terrorismi ülemaailmset andmebaasi (Global Terrorism Database, GTD) ning uuritakse terrorirünnakuid, kus on vähemalt 25 hukkunut. Töö keskendub aastatele 1970-2016. Uurimustöös leitakse, et religioosne terrorism jõudis oma senisesse tippu 2014. aastal ning seetõttu ei saa öelda, et terrorismi religioosne laine näitaks lähiajal hääbumise märke. Lisaks on religioosne terrorism palju aktiivsem, kui mittereligioosne ning see tekitab oluliselt rohkem ohvreid. Terrorism puudutab kõige rohkem regioone ja riike mis on ebastabiilsed. Taktikaliselt kasutavad nii religioosne kui mittereligioosne terrorism konventsionaalseid meetodeid, kuid religioosses terrorismis on enesetapurünnakud enam levinud. Sihtmärkide valikul ohvriterohkes terrorismis suuri erinevusi ei ole.Item Terrorismivastase võitluse mõju demokraatia edendamisele Aafrikas: Keenia ja Uganda näitel(Tartu Ülikool, 2014) Käosaar, Kristel; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutItem Terroristlike organisatsioonide juhtimisstruktuuride seos nende efektiivsusega(Tartu Ülikool, 2020) Vaher, Vaiko; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutAntud töö eesmärgiks on uurida terroristlike organisatsioonide seost nende efektiivsusega. Omavahel võrreldakse turul põhinevat, mitmesuunalist, sõlmpunktil põhinevat ja bürokraatial põhinevat juhtimisstruktuuri. Vastavaid juhtimisstruktuure esindavad organisatsioonidena RIRA, RAF, ETA ja Hezbollah. Töö esimeses osas kirjeldatakse nelja erinevat juhtimisstruktuuri ning antakse ülevaade analüüsitavatest organisatsioonidest. Lisaks sellele kirjeldatakse kriteeriumeid, läbi mille on võimalik terroristlike organisatsioonide efektiivsust mõõta. Pärast kriteeriumide tutvustamist mõõdetakse nelja organisatsiooni tegevust läbi seitsme efektiivsust mõõtva kriteeriumi ning analüüsitakse saadud tulemusi ning selgitatakse välja kõige efektiivsemat juhtimisstruktuuri omav organisatsioon. Uurimistöö tulemusena selgub, et kõige efektiivsem terroristliku organisatsiooni juhtimisstruktuuri tüüp on bürokraatial põhinev, mida käesolevas töös esindab Hezbollah. Efektiivsuselt teisel kohal on sõlmpunktil põhinev ETA. Järgnevad turul põhinev RIRA ning mitmesuunalist juhtimisstruktuuri omav RAF. Sellisest tulemusest saab järeldada, et juhtimisstruktuuri efektiivsus sõltub tema hierarhilisusest. Saadud tulemus kinnitab ka varasemate sarnast teemat uurinud teadlaste leide.