Browsing by Author "Volt, Marek, juhendaja"
Now showing 1 - 5 of 5
Results Per Page
Sort Options
Item David Hume'i maitsestandard kunstiteoste hindamisel(Tartu Ülikool, 2014) Soikmets, Triinu; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Praktilise filosoofia õppetoolKäesolevas töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja kuidas saab Hume’i maitsestandardi abil hinnata kunstiteoseid. Standard lahendaks Hume’i silmis paradoksi: kuigi inimeste maitsed on erinevad, on siiski selge, et üks kunstiteos on parem kui teine. Töö teema valikus lähtusin soovist leida seletusi sellele, kui põhjendatud on teoste headuse hindamine igapäevases kunstipraktikas.Item F. M. Christensen’s critique of "sexual harassment"(Tartu Ülikool, 2018) Dreilikh, Daria; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThe topic of this thesis is based on the extraordinary view of F.M. Christensen that the notion of sexual harassment must be eliminated. This thesis includes three parts. To examine this concept the author decided to analyze other philosopher’s points of view. Thus, in the first part definitions of sexual harassment by Catherine MacKinnon, Anita Superson, John Hughes and Larry May, Edmund Wall, Nancy Davis and F.M. Christensen are analyzed. An analysis based on Margaret Crouch revealed, inter alia, that the weakness of their views is based on the fact that most of them are feministic and related to harm only towards women. At the end of each paragraph the author gives analysis of the view accompanying with her examples and opinion. In the second part the author describes Christensen’s point of view and expresses her own opinion about his theory. Christensen denies that sexual harassment is violation, discrimination and serious societal problem. He claims that sexual harassment is too far-fetched notion which does not bring real harm as murder does, for instance. Christensen argues that sexual harassment discriminates women, because he considers this position egoistic. The third part is dedicated to distinctions between views of mentioned philosophers. The author tries to find the arguments of Crouch, Cornell, Superson and MacKinnon on Christensen’s views. This paper ends with conclusion where the author to a considerable extent expresses her agreement with Christensen.Item Institutsionaalne kunstiteooria ja Wollheimi dilemma(Tartu Ülikool, 2015) Adamson, Angela; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool.Filosoofia ja semiootika instituutSelle bakalaureusetöö eesmärk on uurida Dickie institutsionaalset kunstiteooriat ning Wollheimi kriitika põhjal sõnastatud n.ö Wollheimi dilemmat. Wollheim küsib, kas kunsti staatus omistatakse artefaktidele mingitest põhjendustest lähtuvalt või sellised põhjendused puuduvad. Vastavate põhjenduste olemasolu viiks tema järgi järelduseni, et institustiooni osalus definitsioonis on üleliigne ning teooria lakkaks olemast institutsionaalne. Põhjenduste puudumine paneks kahtluse alla staatuse tähtsuse, mis muudaks aga teooria arusaamatuks ja kasutuks ning teooriat ei saaks enam nimetada kunstiteooriaks. Töös on kriitiliselt analüüsitud nii Wollheimi dilemmat kui ka Dickie vastuväiteid. Spetsiifilisemalt on uuritud neid institutsionaalse teooria mõisteid ja seisukohti, millest dilemma lähtub ning küsimuse all on ka Wollheimi kriitika õigustatus. Töös tahan näidata, et dilemma ei suuda intitutsionaalset kunstiteooriat kummutada, kuid tõstatab olulisi küsimusi Dickie teooria kohta. Tõin välja kaks võimalikku käsitlust dilemma lahendamiseks.Item Noël Carrolli sisupõhise esteetilise kogemuse definitsiooni kaitse(Tartu Ülikool, 2019) Bachmann, Siim; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva töö eesmärk oli kaitsta esteetilise kogemuse sisupõhist definitsiooni. Ma analüüsisin erinevaid esteetilise kogemuse teooriaid ning seejärel ka kritiseerisin neid, et leida milline neist kõige vastuvõetavam on. Esteetilise kogemuse teooriaid oli kokku kolm: tundepõhine, väärtusepõhine ja sisupõhine ning ma kaitsesin neist viimast. Leidsin, et mitte ükski neist teooriatest ei suutnud rahuldavalt Carrolli sisupõhist teooriat ümber lükata ning mu analüüsi kohaselt olid nii tundepõhine kui ka väärtusepõhine teooria esteetilise kogemuse defineerimiseks ebasobivad. Esteetiline kogemus on see, millega me igapäevaselt kokku puutume, seega see peab olema ühiselt mõistetav, selge ning ka tavamõistuslikult vastuvõetav. Sisupõhine teooria on küll tugev, kuid siiski puudustega. Töö lõppjärelduses tõin välja sisupõhise teooria kaks põhiprobleemi. Esimeseks, moraalsuse objektiivse käsituse põhjendamatus. Teiseks, kunstidefinitsiooni puudus. Minu arvates peaks sisupõhise teooria mõisteid rohkem lahti seletama ning vajadusel ka edasi arendama.Item Paternalism spordis: vanemate autonoomiast ja lapse õigusest “avatud tulevikule(Tartu Ülikool, 2013) Tilga, Henri; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond