Kohaliku halduse sovetiseerimine Eestis 1940–1950

Date

2009-10-21T11:43:22Z

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Käesolev uurimus on valla tasandi poliitiliste institutsioonide ja laiemalt kohalikku haldust teostava poliitilise süsteemi ajalugu. Töö käsitleb kohaliku halduse sovetiseerimisega kaasnenud protsesse institutsioonide, organisatsioonide ja ametnike tegevuse kirjeldamise, analüüsimise ja selgitamise kaudu. Töö keskmes on Eesti kohaliku halduse põhiüksus vald ja selle võimuasutuste (täitevkomitee, parteiorganid) kujunemine, funktsioonid, tegevus ja kaadrid. Aastatel 1940–1941 algas vallahalduse mitme-etapiline unifitseerimine sovetliku süsteemiga, mis jäi sõja tõttu pooleli. Esimeste sõjajärgsete aastate (1944–1947) vallahaldust iseloomustas võimusegadus ehk kampaanialik tegutsemine, selgelt määratlemata ülesanded ja pädevuspiiride ebaselgus ning kaadrite ebastabiilsus. Kümnendi viimastel aastatel võimusegadus taandus ja tekkis bürokraatlik rutiin, aga kaadrid jäid ebastabiilseks ning nende usaldusväärsus võimude silmis küsitavaks. Vald oli unifitseeritud sovetlikus süsteemis võõrkeha, mis tuli likvideerida esimesel võimalusel. Vajadus tagada halduse toimimine, kontroll maal toimuva üle ja riiklike kohustuste täitmine elanikkonna poolt tegi selle võimalikuks alles 1950. aastal, mil läbiviidud haldusreform tähistab Eesti haldussüsteemi unifitseerimise lõpuleviimist.
This dissertation is the history of political institutions at the rural municipal level and more broadly of the political system that carried out local administration. The dissertation examines processes that accompanied the sovietisation of local administration through the description, analysis and explanation of the activities of institutions, organisations and officials. The rural municipality as the basic unit of local administration in Estonia and the evolution, functions, activities and cadres of its institutions of power (the executive committee, Party organs) are at the centre of this study. The multi-stage unification of rural municipal administration with the Soviet system began in 1940–1941 and was interrupted by the war. Rural municipal administration during the early post-war years (1944–1947) was characterised by confusion in the institutions of power, in other words, action by way of various campaigns, assignments that were not clearly defined, vagueness in limits of jurisdiction, and a high turnover rate in personnel. The confusion in the institutions of power receded towards the end of the decade and a bureaucratic routine took shape, but turnover remained high in personnel and the reliability of cadres remained questionable in the eyes of the authorities. The rural municipality was a foreign body in the unified Soviet system and had to be liquidated at the first opportunity. The need to ensure the functioning of administration, control over what takes place in the countryside, and the fulfilment of state obligations by the population did not permit this until 1950. The administrative reform implemented in that year marks the completion of the unification of Estonia’s administrative system.

Description

Keywords

Citation