Рецепция творчества Федерико Гарсиа Лорки в русской культуре (1930–1960-е гг.)

Date

2011-07-27

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Väitekirjas käsitletakse F. García Lorca isiksuse ja loomingu retseptsiooni vene kultuuris 1930.-1960. aastatel. „Retsepsiooni“ all mõistame nii Lorka teoste tõlgendust publitsistikas, mälestustes ning uurimustes kui ka tema luuletuste tõlkeid vene keelde. Uurimistöö käigus näidatakse, kuidas on aja jooksul muutunud luuletaja kuju vastuvõtva kultuuri raames : 1930ndatel – 1940ndatel aa rangelt ideologiseeritud, omandas ta 1950. teisel poolel ning 1960ndatel aa reaalse isiku ja suure poeedi tunnused suurema tähtsuse vene uurijate, tõlkijate ja kirjanduskriitikute mahuka töö läbi. Suur huvi Lorca isiksuse ja loomingu vastu „sula“ perioodil tõestab, et see ei olnud enam tingitud vaid poliitilisest kontekstist. Alates luuletaja traagilisest surmast 1936. aastal ilmus Nõukogude Liidus igal kümnendil uusi venekeelseid Lorca loomingu tõlkeid. Kuna Lorca oli romansi vormi ja sisu uuendaja, siis olid ka tema loomingu tõlkijad Venemaal innovaatoriteks Hispaania romansside tõlkimisel vene keelde. Käesolevas väitekirjas käsitletud tekstide hulgas oli peamiseks uurimisobjektiks kõige kuulsam ja terviklikum Lorca luulekogu Romancero Gitano (Mustlasromansid). Enamus tõlkijaid tegelesid üksikute luuletuste tõlkimisega ning ainult Anatoly Geleskul oli see, kes tõlkis kogumiku Mustlasromansid vene keelde täielikult. Kuna enamus tõlkijatest olid luuletajad, annab see teksti käsitledes erilise vaatenurga. Kuni tänaseni on poeedi luuletusi tõlkinud 15 vene autorit, kellest igaüks annab uue vaatenurga F. García Lorca retseptsioonile Venemaal. Kaasaegsed tõlkijad lähtuvad oma tõlgetes juba vene kultuuris eksisteerivast tõlketraditsioonist.
The thesis researches the perception of F. García Lorca’s personality and works in Soviet Union in 1930-s — 1960-s. The study shows, how the image of the poet had been changing: strictly ideologized at first, he acquired then features of real person and great poet and assumed even greater importance due to laborious work of Russian researchers, translators, literary critics. Today’s deep interest in Lorca’s personality and works proves that it didn’t depend on politics. Beginning from the poet’s tragic death in 1936, new Russian translations in Soviet Union were appeared every decade. As Lorca was an innovator of form and content of a romance, so his translators in Russia were innovators of translation of Spanish romances to Russian language. Among the poems the object of the main investigatory interest in the thesis is the most famous and integral Lorca’s poetry collection Romancero Gitano (The Gipsy Ballads). Most of the translators translated single poems, and Anatoly Geleskul was one and only who fully translated Romancero Gitano into Russian. Most of the translators were poets what provides special view on text. Until today ballads have been translated by 15 Russian authors, everyone of them gives new look of Russian representation of F. García Lorca. Nowaday translators write their variants based on existing tradition.

Description

Keywords

kirjanikud, luuletajad, luule, Hispaania, retseptsioon, tõlkimine, Venemaa, 20. sajand, , writers, poets, poetry, Spain, reception, translating, Russia, 20th century

Citation