Indiviid, mälu ja loovus. Ksenia Müürsepa mõttemaailm folkloristi pilgu läbi
Date
2007-09-27T08:40:10Z
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
Väitekiri koosneb teoreetilisest sissejuhatusest ja neljast artiklist. Teoreetilise sissejuhatuse
esimene osa käsitleb folkloristide ja Ksenia Müürsepa (1911-2004) kohtumisi aastatel
2001-2003 ning nende kohtumiste tähendusi kummalegi osapoolele. Samuti sisaldab
sissejuhatuse esimene osa lühikokkuvõtteid Ksenia Müürsepa elust ja indiviidile
keskenduvatest käsitlustest folkloristika ajaloos.
Sissejuhatuse teises osas on tutvustatud töö autorit uurimuse metodoloogia
väljatöötamisel mõjutanud lähenemisi. Esiteks on käsitletud välitööde rolli
ümbermõtestamist folkloristikas ja dialoogilist metodoloogiat, teiseks esituse
(performance) uurimist ning kolmandaks lähenemist, mis vastandab suulist ja kirjalikku
kultuuri ja kommunikatsiooni. Sissejuhatuse kolmandas osas on esitatud artiklite
põhiseisukohad ning täiendvaid kommentaare artiklite teoreetilise tausta kohta.
I artiklis “Ja seal oll’ suur madu...” Püha Jüri legend setu naise Ksenja Müürsepa
vaimses universumis on võrreldud ühe ja sellesama legendi varieerumist erinevatel
esituskordadel. Selgub, et varieerumine on väga ulatuslik ja selle üheks põhjuseks on
asjaolu, et Ksenia Müürsepp rääkis seda alati küsitlejate algatusel. Ennekõike just
intervjueerijate küsimuste mõjul muutis lugu esituste käigus oma kohta Ksenia mentaalses
maailmas: kui esimesel esituskorral oli see Ksenia jaoks tõestisündinud lugu, siis viimasel
esituskorral väitis ta, et see on midagi muinasjutulaadset.
II artiklis The Self-Conception of the Setu Woman Ksenia Müürsepp tõstatatakse
indiviidi enesemõistmise teema ja analüüsitakse intervjuulõiku, mis on haruldane selle
poolest, et Ksenia Müürsepp ei räägi selles mitte elust minevikus ega edasta minevikus
kuuldud lugusid, vaid teeb otsesõnu juttu oma elust Tartu linnakorteris. Artiklis on
katsetatud kognitiivse semantika ja kognitiivse antropoloogia meetodite kasutamist ning
järeldatud, et kultuurimudelid, mida Ksenia elu erinevatel etappidel enesemõistmiseks
kasutas, olid erinevad.
III artikkel Cultural Differences in Life-Story Narration jätkab enesemõistmise
teemat, ent seda tehakse elulugude analüüsi kaudu. Artiklis väidetakse, et eri kultuurid
pakuvad oma elust rääkimiseks erinevaid vahendeid, sõltuvalt sellest, kas tegemist on
suulise kultuuri või kirjakultuuriga ning kas vastavas ühiskonnas prevalveerib
individualistlik enesemõistmine või kollektiivsemalt määratletud mina-käsitus.
IV artiklis Püha Ksenia legend setu naise Ksenia Müürsepa vaimses universumis on
käsitletud Ksenia Müürsepa jutustatud legendi, milles on ühendatud neljakümne Sebastia
usukannataja legendi süžee ja ettekujutus pühast Kseniast kui legendi peategelasest.
Järeldatakse, et legend täitis Ksenia Müürsepa mentaalses maailmas tähtsat rolli. See oli
tema silmis tõestisündinud lugu, milles tegutses suurim võimalik kangelane – ristiusu
(õigeusu) eest ja paganluse vastu võitlev püha Ksenia – tegelaskuju, kes võimaldas
teadvustamatut samastumist.