Varjupaigasaajad kui tööjõud maapiirkonnas: ühe Šveitsi põllumajandusliku ettevõtte kogemus

Date

2016

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Kvalitatiivne uurimisviis ja poolstruktureeritud intervjuude meetod olid antud uurimuse korras põhjendatud, kuna koguti laiahaardelist informatsiooni intervjueeritavate tähendustest, hoiakutest ja motiividest. Kvalitatiivse sisuanalüüsi raames kategoriseeriti intervjuude ja privaatvestluse kaudu saadud empiirilist materjali ning vastati püstitatud uurimisküsimustele. Vastatavalt püstitatud uurimisküsimustele saadi andmeanalüüsi tulemuste arutelu käigus teada, et: 1. Ettevõtte omanikud põhjendavad varjupaigasaajate töölevõtmist selle kaudu, et otsiti viisi, kuidas vastata oma firma hooajaliselt muutuvale lihttööliste vajadusele. Varjupaigasaajate töölevõtmine on alternatiiviks külalistööliste värbamisele. Ettevõtte juht kirjeldab ka mõningat omapoolset vastutust pakkuda tööd inimestele, kes muidu elatuvad kohaliku maksumaksja rahast. 2. Ettevõtte kogemused töösuhete tasandil varjupaigasaajatega põhinevad 20 aastal, mille jooksul on järjest enam kasvanud nende osa töökollektiivist. Kohalikku piirkonda paigutatud pagulased ja täiendava kaitse saajad pöörduvad ise ettevõtte poole tööotsingutel. Enamasti töötatakse tähtajaliste lepingute alusel, kuid parimad töötajad nende seast leiavad ka aastaringset teenistusvõimalust. Ettevõtte juht leiab, et temale langeb vastutus varjupaigasaajaid ettevõttesse integreerida ning selleks püüab ta saavutada kõigi tööliste üksmeelset toetust enda visioonile. Ettevõte on varjupaigasaajate töölevõtmisel kogenud nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi ning selle arvelt on firma juht formeerinud oma organisatoorset praktikat ning kujundanud kindlaid veendumusi sellest, mis toimib ja ei toimi. 3. Varjupaigasaajast intervjueeritav andis enda selgituste pinnalt väärtuslikku informatsiooni oma kogemusest ja perspektiivist ettevõtte töölisena. Ta toonitas, et antud töö on temale oluline ning ta seob oma tuleviku väljavaateid töötamisega antud ettevõttes. Samuti avaldub tema kui piirkonda ümberpaigutatud varjupaigasaaja paradigma, et ta on sõltuv oma toast ühiselamus ning peab vajalikuks kohaliku keele parema taseme saavutamist. Samuti iseloomustab tema kogemus rahvuslike tugivõrgustike olulisust varjupaigasaajate puhul, tänu millele sai ta teavet võimalusest saada tööle antud ettevõttes. Antud kogemus on aidanud autoril mõista, et ka väikesel põllumajanduslikul ettevõttel on potentsiaal mängida tähtsat rolli pagulaste integratsioonis. Sellisele riigile nagu Eesti, millel on alles väga vähe kogemusi varjupaigasaajate integratsioonipraktikates, on säärasest informatsioonist, mida saab pakkuda põllumajanduslik väikeettevõtja Šveitsis kindlasti igati kasu. Siiski on antud töö raames kogutud empiirilistest ja teoreetilistest teadmistest veel vähe kindlate järelduste tegemiseks ja ülekantavate integratsioonimudelite kujundamiseks. Autori hinnangul on Eesti mastaabis tegu esimese akadeemilise tööga, kus on uuritud pagulaste integreerimist kohalikule tööturule maapiirkonnas lähtudes tööandja ja -võtja perpektiivist. Loodetavasti täiendatakse teaduslikku teadmist sellest teemast uute uurimistööde raames, milles oleks kaasatud rohkem osalejaid ning rakendatud veel teisigi uurimismeetodeid.

Description

Keywords

Citation