Tartu Hiinalinna piirkonna sotsiaalse keskkonna kuvand noorte seas
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Linnaosa geograafiline paiknemine ei soodusta lähemate aastate jooksul linnaosa arengut ega
Hiinalinna kuvandi paranemist. Nõukogude armee poolt põhjustatud reostuste tõttu on Hiinalinna
põhja piirkonda, kuhu olid majutatud endiste nõukogude armee sõdurite pered, uute äri ja elamu
ehituskombinatsioonide ehitamine hetkel välistatud sealse reostuspiirkonna tõttu. Lõuna poolt on
linnaosa juba hoonestatud, mis tähendab seda, et Jaamamõisa vana elamurajooni areng on hetkel
pidurdunud. Linnaosa arendamine külgedele ei kanna oma eesmärki, sest see on eraldatud uuest
elamurajoonist linnaliiklusteedega, mis jaotab Jaamamõisa linnaosa tajutavalt kaheks, uuritav
piirkond jääb uutest majadest tunduvalt eemale, seega ei aita taoline olukord elanikkonna
omavahelisele lõimumise protsessile kaasa.
Praegune olukord Hiinalinna rajoonis on läbi viidud uuringu põhjal kehv. Aastatepikkune
muutumatus linnaosa piirkonna füüsilises keskkonnas näitab, et linnavalitsus ei ole hetkel
motiveeritud ja inimestel puudub võimalus piirkonna arengusse piisavalt panustada seetõttu on oht,
et piirkond muutub puuduva hoolduse tõttu elamiskõlbmatuks ja paarikümne aasta pärast ootab
elamuid lammutamine. Üldise Jaamamõisa linnaosa demograafiline analüüs näitas, et elanikkond
on piirkonnas uuenenud enamjaolt uutesse majadesse kolimisest põhjustatud sisserände
tulemusena ja seega väheneb põliste hiinalinlaste arvelt, mis võib olla sellisel kujul Hiinalinna
piirkonna väljasuremise alguseks.
Läbi viidud uuringu raames selgus, et uuritava rajooni sotsiaalse keskkonna kuvand on paranemas
ja leidub noori, kes oleks nõus antud piirkonda arvestama oma elukohana, ent siiski on uuringu
tulemuste põhjal enamusel veel säilinud negatiivne seos piirkonnaga ning arvamus, et linnaosa
hetkeline sotsiaalne keskkond ei soodusta sealsete noorte arengut. Uuringu käigus selgus, et
uuritavas piirkonnas elavad noored hindavad sealset keskkonda positiivsemalt kui seda teevad
väljaspool linnaosa elavad noored. Samuti ilmnes, et negatiivne kuvand viimaste seas põhineb
peamiselt kuuldustel ja kuulujuttudel baseeruval eelarvamustel, mitte vahetul kogemusel.
Negatiivne meelestatus seisneb ka selles, et uuritava piirkonna välisilme on räämas ja mahajäetud.
Positiivsed küljed uuritava keskkonna puhul seisnesid selles, et kõnealuses keskkonnas elavatele
inimestele on võimaldatud hea ligipääs igapäevastele hüvedele, nimelt on läheduses bussijaamad
ning kauplused ja muu igapäevaeluks vajalik. Uuritavat elukeskkonda oleks võimalik parandada ja
arendada eelkõige seal elavate inimeste kogukondliku aktiivsuse ja panustamise tõstmise läbi.
Uuringu käigus ilmnes, et Hiinalinnas elavad noored tunnevad kogukondlikest ühendusest pigem
puudust.