Seksuaalne ahistamine internetis Eesti noorte seas
Date
2020
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli Eesti noorte interneti vahendusel toimunud
seksuaalse ahistamise kogemuste uurimine ja peamiste riskitegurite väljaselgitamine. Töös
kasutasin „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu“ 2015. aastast pärit
andmeid. Valim sisaldas 16-19-aastast noort inimest Eesti koolidest. Ehkki andmed on juba
viis aastat vanad, ei ole neid väga põhjalikult analüüsitud. Pealegi ei ole Eestis seni uuemaid
nii suure esindusliku valimiga uuringuid korraldatud, kus oleks noorte interneti
väärkohtlemise teemat nii detailselt käsitletud.
Analüüsist selgus, et peamised 12 kuu jooksul seksuaalse ahistamise ohvriks langemise
riskitegurid on seotud kahe suurema dimensiooniga: noorte riskikäitumise ja
kodukeskkonnaga. Minu uuring näitas, et ahistamise ohvriks langevad suurema tõenäosusega
noored, kellel pole piisavalt toetavat kodukeskkonda ja kes ise kalduvad riskantselt käituma.
Suuremas ahistamise riskis on tüdrukud, vene kodukeelega noored, need, kelle vanemad on
vähe osavõtlikud ja iseseisvust piiravad. Samuti on ahistamise ohvriks tõenäoliselt noored,
kellel vähemalt üks vanematest töötab välismaal, kes on kogenud kodus vägivalda, kelle
vanemate vahel on vägivalda, ja noored, kes tarvitavad alkoholi, narkootikumid ning rikuvad
seadust.
Seda, kas käituda riskantselt (näiteks tarbida alkoholi ja narkootikume), saavad noored ise
valida, kuid kodukeskkonna tegurid ei sõltu neist. Näiteks noor ei ole võimeline muutma
perekonna majanduslikku olukorda ega mõjutama vanemate töörände valikut.
Riskikäitumisega võib olla seotud perekonnaga seotud teguritest – kehvadest perekondlikest
tingimustest pärit noored, kalduvad ka enam riskantselt käituma. Seega on eriti oluline
pöörata seksuaalse ahistamise puhul tähelepanu eelkõige perekonnaga seotud riskiteguritele.
Tehtud uurimustöö tulemused näitavad, et teemat on vaja veel uurida teiste nurkade alt,
kasutades teisi meetodeid (nt kvalitatiivset). Kindlasti pakuks huvi, kuidas noorte
iseloomujooned ja koolikeskkond on seotud seksuaalse küberahistamisega. Veel tasuks
uurida, kuivõrd noored on valmis kogetud ahistamisest teistele rääkima, abi otsima ja kelle
poole pöörduma. Välja tasuks selgitada ka, millised asjaolud võivad soodustada ahistamisega
seotud murest rääkimist ja mis seda takistab.