The impact of individual and organisational factors on academic performance in Estonian general educational schools
Date
2009-05-13T11:00:42Z
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
The success of schools is often measured in terms of their academic performance. The national examination results are an important indicator of school academic performance in Estonia. However, an overemphasis on ranking schools based on the national examination results and training pupils to achieve good results in these exams has caused dissatisfaction among many members of society. This encourages finding additional ways to improve school academic performance.
Therefore, the aim of this dissertation was to find out how individual and organisational factors are related to academic performance in Estonian schools. This knowledge can help school administrations and other interested parties to develop strategies for improving school academic performance.
In the theoretical part of the dissertation a framework was created that connects organisational level phenomena (organisational culture and organisational performance) with individual level phenomena (personality traits of organisational members and attitudes of leaders). The empirical analysis showed that the organisational culture of the school and the attitudes of the school administration are related to school academic performance, but this relationship depends on the size and location of schools. Additionally, the results indicate that the attitudes of the school administration and the personality of school members may indirectly contribute to academic performance in schools mediated through organisational culture, but these relationships also depend on the size and location of schools.
The study showed that it is not always necessary to over-concentrate on practicing for exams and tests in order to achieve better academic performance in schools. Instead, considering the personality traits of school members, the attitudes of school administrations and the specifics of organisational culture may open up new perspectives for improving academic performance in schools. Although the study was conducted using the example of Estonian schools, the results may be generalized for schools in other countries and other types of organisations. Hence, in the author’s opinion, the performance of organisations may be increased by considering the individuality of organisational members and also the specifics of organisational culture. Üldhariduskoolide edukust hinnatakse sageli nende õpisoorituse (ingl k academic performance) järgi. Üheks olulisemaks kooli õpisoorituse näitajaks Eestis on riigieksamitulemused. Samas on koolide riigieksamitulemuste põhjal pingeridadesse järjestamine ning liigne keskendumine riigieksamiteks harjutamisele põhjustanud paljude ühiskonnaliikmete hulgas rahulolematust. Seetõttu on mõistlik leida täiendavaid võimalusi koolide õpisoorituse edendamiseks. Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas individuaalsed ja organisatsioonilised tegurid on seotud õpisooritusega Eesti koolides. See teadmus aitab koolijuhtidel ja teistel huvigruppidel kujundada strateegiaid koolide õpisoorituse tõstmiseks.
Doktoritöö teoreetilises osas loodi teoreetiline raamistik organisatsiooni tasandi (organisatsioonikultuur ja organisatsiooni sooritus) ja indiviidi tasandi (koolijuhtide hoiakud ja koolitöötajate isiksuseomadused) nähtuste seostamiseks. Empiiriline uurimus näitas, et kooli organisatsioonikultuur ja koolijuhtide hoiakud on seotud kooli õpisooritusega, kuid see seos sõltub kooli suurusest ja asukohast. Lisaks on koolijuhtide hoiakud ja koolitöötajate isiksuseomadused seotud organisatsioonikultuuriga ning mõjutavad seetõttu kaudselt kooli õpisooritust, kuid ka see seos on sõltuvuses kooli suurusest ja asukohast.
Doktoritöö tulemused näitavad, et koolide kõrgema õpisoorituseni jõudmiseks ei ole tarvis liigselt keskenduda vaid eksamiteks ja testideks harjutamisele. Selle asemel tuleks arvesse võtta koolitöötajate isiksuseomaduste eripärasid, kujundada koolijuhtide hoiakuid ning organisatsioonikultuuri. Nimetatud valdkondade arendamine avab autori arvates uusi, seni kasutamata võimalusi koolide õpisoorituse edendamiseks. Kuigi uurimus viidi läbi Eesti koolide näitel, võivad saadud tulemused kehtida ka teiste riikide koolides ning võimalik, et ka teist tüüpi organisatsioonides. Autori arvates on seega võimalik organisatsioonide sooritust suurendada võttes arvesse organisatsioonikultuuri eripärasid ning organisatsiooniliikmete individuaalseid omadusi.