Representatiivsete proovide võtmine reostunud pinnase kuhjadest
| dc.contributor.advisor | Hellat, Karin, juhendaja | |
| dc.contributor.advisor | Tenno, Taavo, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Ojala, Olav | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond | et |
| dc.date.accessioned | 2017-09-06T09:41:40Z | |
| dc.date.available | 2017-09-06T09:41:40Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Töö keskendub representatiivsete proovide võtmisele reostunud pinnase kuhjadest. Töö esimeses pooles antakse ülevaade proovivõtu teoreetilistest alustest. Käsitletakse pinnase partii mõõtmelisust ja heterogeensust ning kirjeldatakse proovivõtul tekkivaid võimalikke proovivõtu vigu. Samuti kirjeldatakse erinevaid viise, mida saab kasutada proovi massi vähendamiseks. Töö raames viidi läbi patendi teemauuring, et saada ülevaadet leiutistest, mida saaks rakendada proovide võtmisel saastunud pinnase kuhjadest. Uuringuga leiti viis sellekohast leiutist ning nende rakendatavust on töös võrreldud. Töö raames viidi läbi ka akrediteeringu-uuring, et tuvastada, millised Eestis tegutsevad asutused ja ettevõtted omavad akrediteeringut pinnaseproovide võtmiseks ja analüüsimiseks. Leiti kolm ettevõtet akrediteeringuga naftasaaduste sisalduse määramiseks pinnases ja neist ühel on ka akrediteering pinnaseproovide võtmiseks, kuid akrediteeritud meetod ei hõlma proovivõttu pinnasekuhjadest. Proovivõtu teoorias toodud praktilisi võtteid katsetati võrdleval proovivõtmisel saastunud pinnase töötlemise väljakul ja jääkreostuse likvideerimistöö objektil. Proove võeti kokku neljast pinnasekuhjast erinevatel meetoditel ning proovi massi vähendamiseks kasutati samuti erinevaid võtteid. Saadud proovides määrati akrediteeritud laborites naftasaaduste sisaldused ning saadud tulemusi on analüüsitud ning nende põhjal on antud hinnanguid kasutatud proovivõtu meetodite kohta. Töös on antud ka praktilised soovitused representatiivseks proovivõtuks pinnasekuhjadest. Töö eesmärk kirjeldada representatiivse proovivõtu metoodika reostunud pinnase kuhjadest proovide võtmiseks on täidetud. Kuna katsetulemused ei kinnitanud esimese auna puhul olulist erinevust representatiivse ja vähem representatiivse proovivõtu metoodika vahel, siis on antud töö baasil võimalik edasi uurida proovivõtu vigade ilmnemist suurema arvu proovivõtu puhul. Samuti on võimalik katseliselt kindlaks teha, kui kaua püsivad läbisegatud aunas 0D partii omadused ehk millise aja möödudes ei anna auna pinnalt proovide võtmine enam usaldusväärseid tulemusi. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/57735 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.title | Representatiivsete proovide võtmine reostunud pinnase kuhjadest | et |
| dc.type | Thesis | et |