Effects of specific inspiratory muscle warm-up on maximal inspiratory pressure, rowing performance, and VO kinetics
| dc.contributor.advisor | Mäestu, Jarek, juhendaja | |
| dc.contributor.advisor | Kivastik, Jana, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Arend, Mati | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond | et |
| dc.date.accessioned | 2022-07-19T13:30:29Z | |
| dc.date.available | 2022-07-19T13:30:29Z | |
| dc.date.issued | 2022-07-19 | |
| dc.description | Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone | et |
| dc.description.abstract | Võidu saavutamine tippspordis võib sõltuda mõnest kümnendiksekundist või sentimeetrist – otsustavaks teguriks võib saada treeningu professionaalne planeerimine pisiasjadeni, mis on vastavuses sportlase ja treeneri seatud eesmärkidega. Treenerid ja sportlased on pidevalt otsimas erinevaid võimalusi kehalise töövõime parandamiseks, mis võimaldavad treenida suurema mahu või intensiivsusega. Üheks täiendavaks treeningmeetodiks on pakutud spetsiifilist sissehingamiselihaste treeningvahendeid ning levinum vahend selleks on PowerBreathe®, mida käesolevas doktoritöös kasutati, et uurida kõrgel tasemel võistlevatel Eesti sõudjatel sissehingamislihaste väsimust, spetsiifilise sissehingamislihaste soojenduse mõju sooritusvõimele. Hingamislihaste treeningut on peamiselt kasutatud kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, astma ja ka südamehaigustega patsientidel. Mitmed uurimisrühmad on näidanud, et regulaarne sissehingamislihaste treening nelja kuni kaheksa nädala jooksul parandab ka hästitreenitud sportlastel sissehingamislihaste jõudu kuni 54% ja mõjub positiivselt sooritusvõimele nii jooksjatel, ratturitel kui ka sõudjatel. Vähem on aga uuritud ainult ühekordse sissehingamislihaste soojenduse kasutamist enne koormust ja selle mõju sõudjate sooritusvõimele. Varasemalt arvati, et hingamissüsteem ei ole kõrge intensiivsusega kehalisel tööl limiteerivaks teguriks, kuid üha enam teadusuuringuid tõestavad, et meie keha võime treenida kõrgetel intensiivsustel võib üsna olulisel määral olla limiteeritud hingamissüsteemi võimekusest. Maksimaalse intensiivsuse lähedastel koormustel suureneb sportlaste minutiventilatsioon, mis tähendab, et hingamislihased peavad kontraheeruma suurema jõuga ning kiiremini. Kokkuvõttes võib käesoleva doktoritöö uuringute põhjal öelda, et varasemalt kasutusel olnud spetsiifiline sissehingamislihaste soojendus intensiivsusel 40% maksimaalsest suuõõnerõhust sissehingamisel (MIP) ei parandanud sõudjate sooritusvõimet ega ka hapnikutarbimise dünaamikat. Käesoleva töö tulemusena avaldus, et hindamissüsteemi aktiveerimiseks võiks paremini sobida kõrgem intensiivsus 60% MIP, mis vajaks edasisi uuringuid nii sõudjatel kui ka teistel vastupidavusalade esindajatel. Spetsiifilise sissehingamislihaste treenimise, treening- ja võistluseelse sissehingamislihaste soojenduse ja treeningu või võistlusjärgse lõdvestuse lisamine olemasolevatele meetoditele oleks lisaväärtus hingamislihaste väsimuse edasi lükkamiseks, mis võiks aidata sooritusvõime paranemisele kaasa. | et |
| dc.description.abstract | In sport, technological and scientific support for athletes and coaches provide a range of options in search of improving physical performance and recovery. This has led to additional activities and strategies to well-known training methods such as resistance and cardiovascular training. One of the proposed additional training methods that has received attention for endurance athletes is the specific respiratory muscle training and warm-up prior to highly intensive activities (competitions). Inspiratory muscle training during longer period has been studied extensively on athletes and non-athletes and the results of two systematic reviews and meta-analysis indicate positive results on performance. However, less research focus has been on an acute inspiratory muscle warm-up prior to activity. Therefore, the overall purpose of the current thesis was to investigate the effect of specific inspiratory muscle warm up on different physiological and performance related variables of rowing ergometer performance. Our studies showed that the inspiratory muscles can fatigue already after 1000m rowing test and specific IM warm-up with 40% MIP caused an increase in breathing frequency and a tendency for higher ventilation, RER, and lower heart rate, but did not increase submaximal performance. Also, our studies showed that warm-up protocols with higher intensities of maximal inspiratory pressure increased inspiratory muscle strength, yet it seems to have no effect on VO2 kinetics. However, the IM warm-up seemed to have no negative effects on performance also. Therefore, coaches and endurance athletes may focus on inspiratory muscle warm-up at 40-60% MIP level to test for individual effects trainings and competition to better prepare the respiratory system. | en |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5508728 | et |
| dc.identifier.isbn | 978-9949-03-969-2 | |
| dc.identifier.isbn | 978-9949-03-970-8 (pdf) | |
| dc.identifier.issn | 1406-1058 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/83311 | |
| dc.language.iso | eng | et |
| dc.relation.ispartofseries | Dissertationes kinesiologiae Universitatis Tartuensis;55 | |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject | rowers | en |
| dc.subject | breathing | et |
| dc.subject | lactate | en |
| dc.subject | oxygen uptake | en |
| dc.subject | physical work capacity | en |
| dc.subject | physical load | en |
| dc.subject.other | dissertatsioonid | et |
| dc.subject.other | ETD | et |
| dc.subject.other | dissertations | et |
| dc.subject.other | väitekirjad | et |
| dc.subject.other | sõudjad | et |
| dc.subject.other | hingamine | et |
| dc.subject.other | laktaat | et |
| dc.subject.other | hapnikutarbimine | et |
| dc.subject.other | kehaline töövõime | et |
| dc.subject.other | füüsiline koormus | et |
| dc.title | Effects of specific inspiratory muscle warm-up on maximal inspiratory pressure, rowing performance, and VO kinetics | et |
| dc.title.alternative | Sissehingamislihaste soojenduse mõju sõudjate sooritusvõimele, hapnikutarbimisele ja maksimaalsele suuõõnerõhule sissehingamisel | et |
| dc.type | Thesis | et |