Juhuvalim

iDevice ikoon

Juhuvalim koostatakse lihtsa või süstemaatilise juhusliku valiku teel.

Lihtne juhuvalim saadakse, kui kindlaksmääratud mahuga populatsioonist eraldatakse liikmeid lihtsa juhusliku valiku teel ja seejuures on igal populatsiooni liikmel võrdne võimalus (tõenäosus) saada valimisse võetud.

Lihtsa juhuvalimi koostamisel lähtutakse populatsiooni nimekirjast, mida nimetatakse valikuraamiks (sampling frame) ehk valikufreimiks. Valikufreimi kvaliteedist, selle täielikkusest sõltub valimi kvaliteet. See on nimekiri, mis sisaldab populatsiooni kõiki liikmeid. Valikufreimina kasutatakse näiteks rahvastikuregistrit, mingi piirkonna elanike tegelikku nimekirja, mingi kooli kogu õpilaskonna nimekirja jne.

Kui populatsiooni liikmed on nummerdatud ja määratud sobiv valimi maht, siis valimi koostamiseks valitakse nimekirjast liikmeid mõne formaalse juhuslikkuse meetodiga. Näiteks kasutatakse juhuslike arvude tabelit. Sellise tabeli võib koostada EXCEL´i juhuarvude generaatori abil, kasutades funktsiooni RANDBETWEEN. Juhuslike arvude tabeli või arvuti juhuslike arvude generaatori abil leitakse soovitud valimi mahule vastav arv juhuarve, mis määravad ära valimisse valitavate üldkogumi liikmete järjekorranumbrid. Isikud, kelle järjekorranumber ühtib genereeritud juhuarvuga, võetakse valimisse (tabel 1). Sellisel viisil on täidetud metoodiline nõue - populatsiooni igal liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse.

Lihtsat juhuslikku valikut ei saa teha ilma piisavalt täpse populatsiooni nimekirjata. Sageli on sellise nimekirja koostamine problemaatiline ja kulukas, mistõttu lihtne juhuvalim osutub mõnikord ebaefektiivseks. Lisaks on lihtne juhuslik valik ka aeganõudev. Seetõttu otsitakse lihtsa juhusliku valiku alternatiive, selle süstematiseeritumaid ja kombineeritud viise.

Tabel 1. Näide lihtsa juhuvalimi moodustamisest
 
Lihtne juhuslik valik Ühes koolis uuriti õpilaste arusaamu koolivägivallast. Nimekirjas oli 900 õpilast, millest tuli uurimiseks moodustada 500 õpilasega juhuvalim. Juhuslikkuse kindlustamiseks kasutati juhuslike arvude generaatorit, mille abil tekitati 500 juhuslikku arvu vahemikus 1 - 900. Saadud juhuslikud arvud tähistasid valimisse võetavate õpilaste järjekorranumbrit üldnimekirjas.

Lihtsat juhuslikku valikut ei saa teha ilma piisavalt täpse populatsiooni nimekirjata. Sageli on sellise nimekirja koostamine problemaatiline ja kulukas, mistõttu lihtne juhuvalim osutub mõnikord ebaefektiivseks. Lisaks on lihtne juhuslik valik ka aeganõudev. Seetõttu otsitakse lihtsa juhusliku valiku alternatiive, selle süstematiseeritumaid ja kombineeritud viise.

Süstemaatiline juhuvalim saadakse, kui liikmed populatsioonist valitakse süstemaatilise juhusliku valiku teel, s.o valik toimub kindlate intervallide järel (tabel 2). Populatsiooni täpne maht ei pea olema teada, s.t ei eeldata valikufreimi olemasolu. Kui näiteks soovitakse uurida inimeste suhtumist pärimuskultuuri tänavaküsitluse teel, siis pole võimalik küsitletavaid eelnevalt nimekirja alusel nummerdada. Valiku juhuslikkuse kindlustamiseks võiks pärast esimest küsitlemist küsitleda näiteks iga seitsmendat vastutulijat. Selline süstemaatiline valimine välistab subjektiivse valimise mingite muude mõjutuste ajendil. Süstemaatilise juhuvaliku eeliseks on võimalus valimit koostada populatsioonist, mille täpne suurus ei ole teada ja mille liikmed ei ole individuaalselt kindlaks tehtud.

Tabel 2. Näide süstemaatilise juhuvalimi moodustamisest
 
Süstemaatiline juhuslik valik Ühe linna elanikkonna kultuuritarbimise uurimiseks valiti küsitlemiseks inimesi, kes elasid majades, mille number oli 7 või lõppes 7-ga.


Uuri lihtsa juhuvalimi näidet tabelis 1.
Mis oli valimi koostamise valikufreimiks?