Kvootvalim

iDevice ikoon

Kvootvalim on soovitava struktuuriga valim, mis koostatakse taustandmete (näiteks vanus, sugu, elukoht, rahvus, haridus jne) põhjal nii, et määratakse kvoodid, kui palju objekte tuleb vaadeldavatest tunnusrühmadest valida. Kvoodid määratakse vastavalt populatsiooni struktuurile. Kui näiteks populatsioonis on 20-30 aastaseid mehi 10%, siis peab ka valimis olema nende osakaal 10%. Seda osakaalu silmas pidades arvutatakse valimi jaoks välja meestekvoot.

Kvootvalim võimaldab kombineerida valimit, mis peegeldab uuritava populatsiooni liikmete erinevate rühmade proportsioone. Kvootvalimi koostamine algab teatava maatriksi loomisega, kus on read ja veerud tunnuste ja kvootidega. Valimisse valitavate liikmete arv peab vastama kindlaksmääratud kvootidele. Järgnevalt on toodud näide kvootvalimist.

Näide kvootvalimi koostamisest.

Justiitsministeerium (2004) viis läbi korruptsiooniuuringu Eestis. Uuringu sihtrühmaks olid ettevõtete tippjuhid (direktorid, tegevjuhid, juhatajad, omanikud). Valimi moodustamisel pandi paika kvoodid ettevõtete suurusrühmadele (kuni 19, 20-49, 50-99 ja 100+ töötajat) ning tegevusaladele (vt tabel 8).

Tabel 8. Kvoodid ettevõtte suurusele (töötajate arv) ja tegevusalale 

Märkus: Kollasega märgitud lahtrites on maksimumkvoodid.

  • A põllumajandus, jahindus, metsamajandus
  • B kalandus
  • C mäetööstus
  • D töötlev tööstus
  • E energeetika, gaasi- ja veevarustus
  • F ehitus
  • G hulgi- ja jaekaubandus; remont
  • H hotellid ja restoranid
  • I veondus, laondus, side
  • J rahandus, kindlustus (finantsvahendus)
  • K kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus
  • L riigivalitsemine ja -kaitse, sotsiaalkindlustus
  • M haridus
  • N tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
  • O teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid