Uuritava juhitud valim

iDevice ikoon

Uuritava juhitud valim on lumepallivalimi edasiarendus. Uuritava juhitud valimi meetod on ahelvalim, mille puhul valitakse esmalt varjatud populatsioonist mittejuhuslikult esimesed isikud, nn „seemned", kes esindavad selle populatsiooni alagruppe. Esmalt väljavalituid motiveeritakse tasuga intervjuud andma ja endasarnaseid uurimisse värbama. Nn „seemned" värbavad endasarnaseid, kes moodustavad valimi esimese laine. Seejärel värbavad esimese lainega leitud isikud omakorda kindla arvu endasarnaseid, kes moodustavad teise laine (joonis 1). Protsess jätkub seni, kuni saavutatakse uurimismetoodikas kavandatud valimi moodustamise etappide läbimine.

Joonis 1. Uuritava juhitud valimi moodustumise ahel 

Kuna varjatud populatsiooni puhul puudub ettekujutus populatsiooni suurusest ja puudub kindel valimi raamistik, siis pole ka võimalik kasutada lihtsat juhuvalimit. Isegi mugavusvalimi kasutamine pole võimalik, sest osa populatsiooni alarühmadest võib jääda valimisse haaramata. Seetõttu, et valim hõlmaks varjatud ja raskesti kättesaadava populatsiooni võimalikult erinevaid esindajaid, tuleb minna seda teed, et kasutada ära sihtrühma liikmete vahelisi sidemeid.

Kuna mitmete ahelvalimite, näiteks lumepallivalimi puhul, on selgunud mitmed esindavuse probleemid, siis nende ületamiseks töötas Heckathorn (1997) välja uue lähenemise: uuritava juhitud valimi. Viimane erineb lumepallivalimist kahe tunnuse poolest. Esiteks, uuritava juhitud valimi puhul rakendatakse kahest motiveerivat süsteemi (peamine tasu intervjuu andmise eest ja teine tasu uute liikmete värbamise eest). Teiseks, uuritavatel ei paluta identifitseerida omasugust uurija jaoks, vaid palutakse omasugune värvata uurimusse.

Ahelvalimitest on uuritava juhitud valim osutunud hästi töötavaks just HIV epideemiaga ja seksuaalse ülekandega infektsioonidega seotud järelvalves, kus vajatakse rahva üldpopulatsioonist alampopulatsioonide väljaeraldamist, et mõista lokaalseid epideemiaid, välja selgitada äkiliselt esile kerkivaid uusi infektsiooniallikaid ja epideemia leviku käitumuslikke ning boiloogilisi faktoreid (Mills et al 2004; Magnani et al 2005).

Uuritava juhitud valimi koostamise meetodi juurde kuulub rida valikukriteeriume, mis annavadki lumepallivalimiga võrreldes suurema formaliseerituse ja kindlustavad esmase valimi võimaliku mõju minimiseerimise järgnevatele valimitele. Trummal jt (2007:7) kasutasid oma meestega seksivate meeste pilootuurimuses uuritava juhitud valimi koostamise meetodit koos 8 valikukriteeriumiga:

  • neil oli õigesti märgistatud uurimuse kupong;
  • nad olid vähemalt 18 aastat vanad;
  • nad elasid Tallinnas või Harjumaal;
  • nad olid viimase 6 kuu jooksul olnud oraalses või anaalses seksuaalvahekorras meesterahvaga;
  • nad olid võimelised andma informeeritud nõusoleku uuringus osalemiseks;
  • nad olid võimelised vastama küsimustele eesti või vene keeles;
  • nad nõustusid uurimuse protseduuridega, sh nõustusid andma vereproovi HIV-i, süüfilise ja B-hepatiidi suhtes testimiseks;
  • nad ei viibinud uurimuses osalemise ajal alkoholi ega uimastite mõju all.

Tabelis 10 on toodud näiteid varjatud populatsiooni korral uuritava juhitud valimi moodustamisest.

Tabel 10. Uuritava juhitud valimi moodustamise näited
 

Uuritava juhitud valimi koostamine

Illegaalsete narkootikumide tarvitajate uurimuses värvati 48 „seemet" neljast väikelinnast, igast linnast 12 isikut. Igal „seemnel" paluti värvata kolm endasarnast ja neil omakorda kolm endasarnast kuni värbamisaja ametliku lõpuni. Uuritava juhitud valimisse värvatud 621 isikut sõeluti läbi, mille tulemusena osutus kõlblikuks 439. (Rudolph et al 2011:282)

Uuriti nelja linna jazzmuusikuid, kes on süstivad narkomaanid. Iga linna kohta valiti 6 võtmemuusikut, kes olid valimi seemneks. Neile tutvustati uurimuse eesmärke ja intervjueeriti 114 küsimuse abil. Igale „seemnele" anti ülesanne värvata vähemalt 4 endasarnast jazzmuusikut. Uusi värvatuid intervjueeriti ja neile anti omakorda ülesanne värvata endasarnaseid. Selline protsess kestis senikaua, kuini saadi igast linnast 300 värvatut. Muusikuid tasustati nii intervjuu andmise eest kui ka värbamise eest. (Heckathorn & Jeffri 2001:317)