Herpesviirused 6 ja 7

iDevice ikoon Herpesviirused 6 ja 7
HHV-6, HHV-7

      HHV - Human herpesvirus


Need viirused põhjustavad levinud lastehaigust laste roseooli ehk kuuendat haigust ehk täppeksanteemi ehk kolmepäevapalavikku ehk exanthema subitumi.
Seos tekitajate ja haiguse vahel avastati alles 1998. a.

Allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:HHV-6_EM.jpg?uselang=et


iDevice ikoon Patogenees

HHV-6 ja HHV-7 replitseeruvad süljenäärmetes. Haiguse põdemise järgselt tekib eluaegne latentne infektsioon, viirus persisteerib T-rakkudes ja monotsüütides.

Infektsiooni kontrolli all hoidimises on peamine roll rakulisel immuunsusel. Viiruse reaktivatsiooni tõenäosus on suurem AIDS-i haigetel ja teistel lümfoproliferatiivseid või immunosupressiivseid haigusi põdevatel inimestel.


iDevice ikoon Kliiniline pilt

Haigust iseloomustab kiirelt tekkinud kõrge palavik, mis püsib paar päeva. Järgneb 24-48 h kestev generaliseerunud makulopapuloosne lööve. Lööbe põhjuseks võib olla nakatunud T-rakkude olemasolu või hilistüüpi ülitundlikkusreaktsiooni T-rakkude paiknemine nahas.

HHV-6 võib põhjustada ka mononukleoosi sündroomi ja lümfadenopaatiat ning osaleda AIDS-i patogeneesis. Seda viirust seostatakse ka sclerosis multiplex'iga, kroonilise väsimuse sündroomiga, mõningate kasvajaliste haigustega (lümfoom, leukeemia, ajukasvajad), silmanärvi põletikuga ja epilepsiaga. 

 Allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sestamalattia.JPG?uselang=et


iDevice ikoon Epidemioloogia

HHV-6 ja HHV-7 on laialt levinud, nad kanduvad inimeselt inimesele süljega.

Nakatumine toimub varajases eas, ligi 50% 2-aastastel ja üle 90% täiskasvanutel esineb seda viirust süljes.


iDevice ikoon Diagnostika

Võimalik on viiruse DNA määramine uriinis või liikvoris RT-PCR meetodil.

Määratakse ka antikehade (IgM, IgG) olemasolu vereseerumis IF-meetodil.


iDevice ikoon Ravi ja profülaktika

Spetsiifiline ravi puudub.

Nakatumise vältimine on raske viiruste laia leviku tõttu.