Tuulerõuge-vöötohatise viirus

iDevice ikoon Tuulerõuge-vöötohatise viirus
HHV-3 = VZV

      HHV - Human herpesvirus, VZV - Varicella-zoster virus

VZV tekitab järgmisi haigusi:

1. Tuulerõuged ehk varicella
2. Vöötohatis ehk herpes zoster

VZV-l ja HSV-l on mitmeid ühiseid omadusi:

1) võime tekitada korduvaid haigusepisoode;
2) võime põhjustada latentset infektsiooni neuronites;
3) rakulise immuunsuse tähtsus nakkuse kontrollimisel;
4) iseloomulike villisarnaste kahjustuste tekitamine;
5) tundlikkus viirusevastastele ravimitele.


Erinevalt HSV-st levib VZV hingamisteede kaudu.


iDevice ikoon Patogenees

VZV levib piisknakkusena ning primaarinfektsioon tekib hingamisteedes. Sealt levib viirus vere ja lümfisüsteemi kaudu retikuloendoteliaalsüsteemi rakkudesse. 11-13 päeva hiljem tekib sekundaarne vireemia, viirus levib üle kogu organismi, sealhulgas ka nahasse, mistõttu tekib lööbe ja palavikuga tuulerõugete kliiniline pilt. Enamasti põetakse tuulerõugeid lapseeas. Võrreldes lastega võib täiskasvanute üliaktiivne immuunvastus esmasele kokkupuutele viirusega põhjustada raskemaid rakukahjustusi ja tõsisemaid haigusnähte (eriti kopsudes).

Viirus säilib spinaalganglionites ja kraniaalnärvide ganglionites ning võib reaktiveeruda vanematel inimestel ja patsientidel, kellel on rakulise immuunsuse häired. See põhjustab villilise lööbe teket piki närvi kulgu ehk vöötohatist.

Vireemia tõkestamisel on olulised antikehad. Haiguse arengu ja paranemise seisukohast on kõige tähtsam rakuline immuunsus.


iDevice ikoon Kliiniline pilt

Tuulerõuged on üks lööbelistest lastenakkustest. Enamasti on tegemist sümptomaatilise, kuid kerge haigusega.

Enamasti eelneb kliinilistele nähtudele 14-päevane peiteperiood, mille järel tekib palavik ja makulopapuloosne lööve.

Mõne tunni jooksul tekib paapulist 2-4 mm läbimõõduga õhukese seinaga punaka põhjaga vill. 12 h jooksul muutub vill pustulaarseks, seejärel tekib koorik, mille järel tekivad kärnased haavakesed. Uusi ville tekib 3-5 päeva jooksul. Lööve sügeleb, soodustades bakteriaalsete superinfektsioonide ja armide teket. Limaskestade kahjustusi esineb suus, konjunktiivil, genitaalidel.

Primaarne infektsioon täiskasvanutel on raskem kui lastel. Osadel täiskasvanutel (20-30%) tekib interstitsiaalne pneumoonia, mis võib olla letaalne.


 

Vöötohatis on varasema VZV infektsiooni kordusepisood. Nahalööbele eelneb äge närvivalu. Lööve sarnaneb tuulerõugete lööbele, kuid piirdub sageli ühe dermatoomiga (roidevahe, kolmiknärv). Postherpeetiline neuralgia võib kesta aastaid.

Allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trigeminal_herpes_with_uveitis_and_keratitis.jpg?uselang=et

Allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Herpes_zoster_back.png?uselang=et

Nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidel ja vastsündinutel võib VZV põhjustada tõsist, progresseeruvat ja potentsiaalselt letaalset haigust. Viirus võib levida kopsudesse, ajju ja maksa. Selline tõsine haiguspilt võib tekkida nii esmasel haigestumisel kui korduva episoodi puhul.


iDevice ikoon Epidemioloogia

Viirus levib väga kergesti, seetõttu põeb tuulerõugeid >90% inimestest. Peamiselt levib viirus hingamisteede kaudu, kuid võib levida ka kontaktil nahavillidega.

Vöötohatis, mis tekib latentse viiruse reaktiveerumisel, esineb 10-20% VZV kandjatel. Juhtude arv suureneb vanusega.

Eestis registreeriti tuulerõugeid 2010.a. 6146 juhul ning 2011.a. 8995 juhul.


iDevice ikoon Diagnostika

Tsütoloogilisel uuringul leitakse Cowdry A tüüpi tuumasiseseid inklusioonikehakesi ja süntsüütiume.

Enamasti kasutatakse diagnostikas viiruse antigeenide või nukleiinhapete määramist. Võib kasutada ka antikehade määramist patsiendi vereseerumist. Viiruse isoleerimine koekultuuris on raske.


iDevice ikoon Ravi ja profülaktika

Laste tuulerõuged ravi ei vaja. Ravi vajavad täiskasvanud ja nõrgenenud immuunsüsteemiga haiged. Selleks kasutatakse atsükloviri ja tema analooge (famtsükovir, valatsükovir). Viirus on ravile palju vähem tundlik kui HSV.

VZV levikut raske tõkestada. Kuna laste infektsioon on tavaliselt kerge ja tagab eluaegse immuunsuse, soodustatakse vahel väikelaste ekspositsiooni viirusele.

Kasutusel on immuunoglobuliin (VZIG) immuunpuudulikkusega patsientide kaitsmiseks. Samuti on olemas nõrgestatud elusvaktsiin, mis praegu Eestis vaktsineerimiskalendris ei ole, kuid mida soovitatakse nii lastele kui ka mitteimmuunsetele isikutele, kes kuuluvad riskigruppidesse (meedikud, põrnata või nõrgenenud põrnafuktsiooniga isikud, leukeemiat põdenud lapsed remissioonifaasis, lapsed enne plaanitavat immuunsupresseerivat ravi või enne plaanitavat organsiirdamist, rasedust planeerivad naised, vanemad inimesed).