Tartu Ülikool
füüsika-keemiateaduskond
füüsikaosakond
keskkonnafüüsika instituut
Keskkonnafüüsika instituudi
1993. aasta õppe- ja teadustöö
A R U A N N E
Teaduskonna vormi kohane variant
Tartu
6. jaanuar 1994. a.
1. Sissejuhatus
Instituudi aruanne on koostatud kahes erinevale vormile vastavas variandis. Esimene variant on koostatud 10. detsembril 1993. a. füüsikaosakonna nõuete kohaselt ja käesolev teine variant 6. jaanuaril 1994. a. füüsika-keemiateaduskonna nõuete kohaselt.
Keskkonnafüüsika instituut asutati 1992. a. lõpul TÜ nõukogu otsusega füüsika-keemiateaduskonna struktuuri kohta. Instituudi juhatajaks kinnitati prof. H. Tammet. Tegelik töö algas 15. jaanuaril 1993. a. toimunud instituudi asutamiskoosolekutega. Instituudi täielik isikkoosseis moodustati TÜ rektori käskkirjadega 1993. a. veebruarikuu lõpuks.
Instituudi asutav koosolek 15.01.93. moodustas nõukogu koosseisus T. Nilson, H. Ohvril, E. Realo, R. Rõõm, E. Tamm ja H. Tammet. Instituudi õppeala asejuhataja kohuste täitjaks valiti H. Ohvril ja Aeroelektrilaboratooriumi juhataja kohuste täitjaks E. Tamm.
Instituut näeb enda ees seisvate põhiülesannetena uue eriala kujundamist ning jätkuvat teadustööd keskkonnafüüsika aktuaalsete fundamentaalsete ja rakenduslike probleemide lahendamiseks. Keskkonnafüüsika õppeplaani projekteerimine algas juba enne instituudi moodustamist ja selleks on tehtud intensiivset tööd. Uute õppeainete ja õppeplaani formeerimine ning rakendamine nõuab palju aastaid.
2. Üldandmed
2.1. Ôppetoolide loend
1. Keskkonnafüüsika.
2. Dünaamiline meteoroloogia.
3. Biogeofüüsika.
Keskkonnafüüsika õppetooli autonoomseks osaks on ETF summadest finantseeritav aeroelektrilaboratoorium.
2.2. Ôppejôudude ja teadurite koosseis
Eesnimi ja nimi Ametikoht Teaduskraad Koormus
1. Hannes Tammet keskkonnafüüs. füüs-mat-dr 1.0
korral. prof.,
inst.juhataja
2. Rein Rôôm dünaam. meteo- füüs-mat-knd 1.0
rol. korral.
prof.
3. Tiit Nilson biogeofüüs. geofüüs-dr 1.0
korral. prof.
4. Hanno Ohvril dotsent füüs-mat-knd 1.0
5. Eduard Tamm dotsent füüs-mat-knd 1.0
6. Uno Veismann dotsent füüs-mat-knd 0.25
7. Kalju Eerme dotsent füüs-mat-knd 0.25
8. Madis Sulev dotsent füüs-mat-knd 0.25
9. Piia Post lektor filos-dr 1.0
10. Madis Noppel v-teadur füüs-mat-knd 1.0
11. Tiia-Ene Parts v-teadur keemia-knd 1.0
12. Jaan Salm v-teadur füüs-mat-knd 1.0
13. Juri Knjazihhin v-teadur füüs-mat-knd 1.0
palgata
puhkusel
14. Urmas Hôrrak teadur 1.0
15. Ülle Kikas teadur 1.0
16. Linda Langus teadur 1.0
17. Reinhold Matisen teadur 1.0
18. Feliks Miller teadur 0.5
19. Aadu Mirme teadur 1.0
20. Aivo Reinart teadur* 0.5
21. Marko Kaasik teadur 0.1
22. Kadri Land assistent 0.5
palgata
puhkusel
* ETF graandi alusel moodustatud ajutine ametikoht.
Lisaks eeltoodule on ETA AAI direktsiooni poolt kinnitatud ühisõppetoolide täiendavad liikmed, kes juriidiliselt ei kuulu Tartu Ülikooli koosseisu.
Dünaamilise meteoroloogia õppetool:
Ain Kallis , vanemteadur, geograafiakandidaat.
Meelis Mölder, teaduri kt.
Priit Tisler, nooremteaduri kt.
Biogeofüüsika õppetool:
Andres Kuusk, juhtteadur, geofüüsikadoktor.
Urmas Peterson, teadur, filosoofiadoktor geograafias.
Juhan Ross, peateadur, professor, füüsikadoktor.
3. Finantseerimine
3.1. Baasfinantseerimine
Baasfinantseerimisena eraldati instituudile palgafondi haridussummadest 8733.75 Kr. kuus ja teadussummadest 12335.40 Kr. kuus.
Õppe- ja teadustöö kuludeks eraldati haridussummadest 18537.00 Kr. aastas ja teadussummadest 18113.00 Kr. aastas.
Aparatuuri muretsemiseks eraldati haridussummadest 14465.00 Kr. aastas ja teadussummadest 8190.00 Kr. aastas.
3.2. Lisafinantseerimine
1. H. Tammet: Atmosfäärielektrilise elektroodefekti struktuuri mõõtmine nullpotentsiaaliga antennipinu abil. ETF grant 24 000 Kr.
2. E. Tamm: Eesti õhubasseini aerosoolsaastatuse kaardistamine ja statistiline modelleerimine. ETF grant 22 000 Kr.
3. J. Salm: Atmosfääri gaaside ioon-indutseeritud nukleatsiooni kvantitatiivne uurimine. ETF grant 22 000 Kr.
4. T. Nilson: Satellidiülesvõtete kasutamine Eestimaa puistute takseerandmete hindamisel. ETF grant 80 000 Kr.
5. U. Peterson: Metsakoosluste heleduskoefitsientide sessioonse ja suktsessioonidünaamika uurimine püsiproovialadel. ETF grant »30 000 Kr.
6. R. Rõõm: Õhusaaste modelleerimine ja prognoos. ETF grant 22 000 Kr.
7. R. Rõõm: Atmosfääri lokaaltsirkulatsiooni dünaamika mudel mesomastaapsete protsesside ja saastelevi uurimiseks. ETF grant 25 000 Kr.
8. Ü. Kikas: Lihtsate õhu saastamise mõõtmiste võrk. - Avatud Eesti Fondi grant, mida finantseeritakse Eesti Füüsika Seltsi kaudu.
4. ÔPPETÖÖ
4.1. Pôhiôpe
4.1.1. Ôppekursuste loend
ERIALA KOHUSTUSLIKUD AINED
Kood Aine Ôppejôud
1FKKF0201 1. Sissejuhatus geofüüsikasse* K. Eerme
1FKKF0316 2. Sissejuhatus merefüüsikasse** H. Ohvril
1FKKF0204 3. Keskkonnakaitse K. Eerme
1FKKF0202 4. Meteorol. vaatl. ja aparatuur* A. Kallis
1FKKF0309 5. Kaugseire U. Veismann
1FKKF0311 6. Atmosfäärioptika ja aktinom.* H. Ohvril,
H. Teral
1FKKF0205 7. Riistmeteoroloogia praktikum P. Post
1FKKF0310 8. Kaugseire praktikum U. Veismann
1FKKF0203 9. Atmosfääri dünaamika alused R. Rôôm
1FKKF0206 10. Üldmeteoroloogia P. Post
1FKKF0207 11. Sünoptiline meteoroloogia* P. Tisler
1FKKF0319 12. Keskkonnadosimeetria* E. Realo
VALIKAINED
1FKKF0307 13. Eksperimendi planeerimine** H. Tammet,
Ü. Kikas
1FKKF0211 14. Keskmise atm. füüsika ja
fotokeemia*** K. Eerme
1FKKF0308 15. Statistiline hüdro-
mehhaanika*** J. Salm
1FKKF0101 16. Taimkatte kaugseire*** T. Nilson
1FKKF0313 17. Ôhukeemia* T.-E. Parts
ÜLDAINED FÜÜSIKUTELE
1FKKF0301 18. Füüsika üldkursus (mehaanika) Ed. Tamm
19. Füüsika praktikum Ed. Tamm
ÕPPETÖÖ TEISTELE TEADUSKONDADELE
1FKKF0305 20. Meditsiiniline füüsika
(farmaatsia) H. Ohvril
1FKKF0306 21. Meditsiiniline füüsika
(stomatoloogia) H. Ohvril
1FKKF0209 22. Meteoroloogia ja klimatoloogia P. Post,
J. Jaagus
23. Füüsika bioloogidele ja
geograafidele* J. Salm
24. Taimkatte kaugseire
geograafidele* U. Peterson
* uus ôppekursus
** oluliselt moderniseeritud ôppekursus
*** Üliôpilastele esmakordselt (varem magistriôppes)
4.1.2. Ôppetöö analüüs, probleemid
Jätkus keskkonnafüüsika eriala materiaalse baasi rajamine. Tôsiseks probleemiks on meteoroloogia ja distantssondeerimise praktikumiruumide paiknemine keldrikorrusel. Alustasime meteoroloogia praktikumi viimist füüsikahoone pööningukorrusele ning vaatlusplatvormi väljaehitamist. Eeskujuks on Helsinki ülikooli meteoroloogiakateedri töökorraldus, kus aga kôik ruumid (kabinetid, auditooriumid, laborid) paiknevad hoone üla- ja pööningukorrusel ühes kompleksis.
Esmakursuslaste õppetöös on üks raskemaid probleeme üliõpilaste koosseisu heterogeensus, mille tõttu on raske valida kõigile sobivat esituse taset. Õpimotivatsiooni puudumine põhjustab üliõpilaste väga suurt väljalangevust, mis omakorda raskendab valikkursuste rühmade komplekteerimist.
Töötingimuste parandamisel pole saavutatud nimetamisväärset edu. Auditooriumides ei jätku toole (vajame ca 20 tooli). Talvel häirib tööd ruumide madal temperatuur. Keskkonnafüüsika kabineti rajamisega on alustatud, kuid tööd saab selles alustada alles 1994. a.
4.2. Magistriôpe
4.2.1. Ôppekursuste loend
2FKKF0314 1. Aerosoolifüüsika* Ed. Tamm
2FKKF0213 2. Atmosfääri dünaamika II* R. Rôôm
2FKKF0102 3. Kiirguslevi A. Kuusk
2FKKF0103 4. Kiirguslevi taimkattes A. Kuusk
2FKKF0318 5. Mere - atmosfääri seosed H. Ohvril
6. Mitteelektriliste suuruste
môôtmine L. Märtin
2FKKF0104 7. Juhuslikud funktsioonid A. Kuusk
2FKKF0210 8. Füüsikaline klimatoloogia* P. Post
* esmakordselt
4.2.2. Magistrandide arv (seisuga 31.12.1993) - 9
1992.a. astunud 1993.a. astunud
1. M. Arak (H. Ohvril) 1. M. Kaasik (R. Rôôm)
2. V. Kimmel (H. Tammet) 2. Anu Reinart
3. Ü. Rannik (O. Kärner) (H. Ohvril, H. Arst)
4. A. Ülejôe (R. Rôôm) 3. V. Babin (H. Tammet)
5. R. Hindov (O. Kärner) 4. P. Tisler (R. Rôôm) -
- ôpib ühe aasta Oxfordis eksternina
--------------------------
J. Hallik (E. Realo) -
akadeemilisel puhkusel
4.2.3. Kaitstud töid ei ole.
4.2.4. Magistriôppe analüüs, probleemid, efektiivsus.
Magistriõppe tulemusi saab objektiivselt hinnata alles siis, kui jõutakse magistritööde kaitsmiseni. Kuna magistriõppe erinevus varasemate lõpukursuste õppetööst ei ole väga suur, siis näib töö laabuvat. Magistrandide põhiprobleemiks on materiaalne olukord, mis sunnib liig palju energiat kulutama kõrvalteenistuse otsimisele. Edukuse negatiivne korrelatsioon kõrvaltegevuse mahuga on ilmne.
Kuulajate vähene arv teeb magistrandidele loengute korraldamise problemaatiliseks . Seni oleme loenguid pidanud ka paarile-kolmele kuulajale, kuid niisugust töökorraldust ei saa tunnistada ratsionaalseks ega perspektiivseks.
4.3. Doktoriôpe
4.3.1. Ôppekursuseid ei ole.
4.3.2. Doktorantide arv (seisuga 31.12.1993) - 4.
1.a. doktorandid
Tiit Kutser - keskkonnafüüsika (hüdrooptika), juhendajad
H. Arst, M. Leppäranta, H. Ohvril.
2.a. doktorande ei ole.
3.a. doktorandid
Aare Luts - keskkonnafüüsika, juhendaja J. Salm
Aivo Reinart (akadeemilisel puhkusel) - keskkonnafüüsika,
juhendaja Ed. Tamm.
4.a. doktorandid
Jelena Kahre (keskkonnafüüsika). Doktorantuuriaja pikendus
(1.09.1993-30.06.1995) stipendiumi saamise ôiguseta.
4.3.3. Kaitstud doktoritööd
Piia Post "Kahest kiirguslikult efektiivsest pilvisuse parameetrist",
Olavi Kärner, filosoofiadoktor geofüüsikas.
Urmas Peterson "Eestimaa metsakoosluste heleduskoefitsientide dünaamika", Tiit Nilson, filosoofiadoktor geograafias.
4.3.4. Doktoriôppe analüüs, probleemid, efektiivsus.
Doktoriõppe põhiprobleemiks on doktorandide õppe- ja uurimistöö motivatsiooni nõrkus ja doktorantuurivälise kõrvaltegevuse motivatsiooni tugevus. Doktorandid ei usu, et edukas õppimine ja uurimistöö võiks neile tulevikus tagada kindlustatuse tööga ja rahuldava materiaalse heaolu.
5. Teadustöö
5.1. Üldandmed
Teadustöö projektide arv 3,
(nimetatud kolme põhiprojekti hulka kuuluvad osaprojektidena 8 ETF graantide alusel täidetavat projekti).
Lepingulisi töid ei tehtud.
Publikatsioonide arv 21,
monograafiaid ei avaldatud,
teaduslikke artikleid retsenseeritavates väljaannetes ilmus 14,
teaduslikke artikleid muudes väljaannetes ilmus 7,
üheleheküljelisi konverentsiteese ei ole publikatsioonidena arvesse võetud.
Konverentsiettekandeid 8 (arvestatud on ainult rahvusvahelistel konverentsidel autori poolt tegelikult esitatud ettekanded).
5.2. Teadustöö projektide loend
1. Aerosooliosakeste ja laetud klastrite elektriliste liikuvuste ja mõõtmete spektromeetria. 1.01.93. - 31.12.97. Vastutav täitja prof. H. TAMMET.
2. Kiirguslevi atmosfääris ja taimkattes. 1.01.93. - 31.12.97. Vastutav täitja prof. T. NILSON.
3. Atmosfääri dünaamika ning saastelevi analüüs ja prognoos. 1.01.93. - 31.12.97. Vastutav täitja prof. R. RÕÕM.
Projektide liigendus on näidatud füüsikaosakonnale esitatud aastaaruandes.
5.3. Teadustöö tulemused
1. Aerosooliosakeste ja laetud klastrite elektriliste liikuvuste ja mõõtmete spektromeetria. Vastutav täitja prof. H. TAMMET.
Varasema seitsme aasta mõõteandmete analüüsi tulemusena on arvutatud spektrifraktsioonide autokorrelatsiooniaja sõltuvus osakese mõõtmest, loodud on mudel korrelatsiooniaja sidumiseks osakese elueaga. Alustati atmosfääriaerosooli spektri perioodilist monitooringut Tõraveres asutamisjärgus olevas Meteoroloogia ja Keskkonnamonitoringu Laboratooriumis. Täpsustati originaalse elektrilise aerosoolispektromeetri kalibratsiooni. Rakendati tööle uus andmehõivesüsteem õhuioonide liikuvusspektrite uurimiseks Tahkuse Monitooringulaboratooriumis, uue andmetöötlusprogrammi abil alustati kogutud ja kogunevate andmete kompleksset analüüsi. Tuvastati triamiinide tugevaim toime ioonide liikuvusspektrile amiinide ja amiinoühendite seas. Oluliselt on arendatud tarkvara ioon-molekulaarreaktsioonide modelleerimiseks. Konstrueeriti universaalne algoritm ultrapeente osakeste ja klastrite mõõtme ja liikuvuse seose kirjeldamiseks. Atmosfääri-elektriliste globaalvariatsioonide uurimisel tõestati väikese baasiga antennide kasutamise võimalus ja elektroodefekti oluline mõju antennimõõtmiste tulemustele.
2. Kiirguslevi atmosfääris ja taimkattes. Vastutav täitja prof. T. NILSON.
A. Kuusk töötas välja uue taimkattelt optilise kiirguse peegeldumise arvutuslikult efektiivse mudeli ja taimkatte heleduse spektraalse mudeli. T. Nilson täiendas varasemat metsa heleduse mudelit. T. Nilson ja U. Peterson võrdlesid metsa heleduse mõõdetud vanuseridu mudelarvutustega. Üldiselt hea kvalitatiivse kooskõla juures selgusid mitmed kvantitatiivsed lahkuminekud, mille põhjuste selgitamiseks on vaja lisauuringuid. J. Ross näitas, et männivõrse optilised omadused erinevad oluliselt vastava mati silindripinna peegeldusomadustest. U. Peterson uuris Landsat TM ülesvõttelt (08.06.88) 90 puistu takseerparameetreid, kasutades pilditöötlussüsteemi ja programmipaketti DISIMP . Esialgsed tulemused näitavad, et ilma puistute kohta aprioorset informatsiooni omamata on satelliidiülesvõtetelt saadud puistu tagavara ja rinnaspindala hinnangute täpsus väiksem kui maapealsel takseerimisel. 1986. a. raiesmikukooslustesse rajatud püsiproovialade heleduskoefitsientide mõõtmiste tulemuseks on koosluste sesoonsed heleduskõverad, mille parameetrid ja kuju on seoses koosluse vanuse, struktuuri, kasvutingimuste ja produktiivsusega. Samadel proovilappidel tegid taimkatte kirjeldused botaanikud N. Ingerpuu ja H. Krall (TA ZBI).
3. Atmosfääri dünaamika ning saastelevi analüüs ja prognoos. 1.01.93. - 31.12.97. Vastutav täitja prof. R. RÕÕM.
On välja selgitatud tingimused, mille korral kvaasigeostroofilises mudelis võib rakendada kohastumise eeldust. Osutub et kohastumise puhul võib rakendada kõva põhja mudelit. M. Kaasik lahendas ühtlase aluspinna kohal punktallikast lähtuva lisandi levimise diferentsiaalvõrrandid ja koostas õhusaaste leviku mudel AEROPOL. R Rõõm tuletas kvaasigeostroofilised võrrandid kesklaiuste atmosfääri tsirkulatsiooni kirjeldamiseks ja realiseeris tulemuse numbriliselt lihtsaima barokliinse mudelina. P. Post teostas tsonaalsete pilvealbeedode aastasiseste käikude lähenduse kasutades Fourier' rea aastast liiget. M. Mölder on saanud praktilisi tulemusi soojusvahetusprotsesside modelleerimisel maalähedases mikrokihis. Stratosfääriaerosooli ja osooni dünaamika (K. Eerme) projekt seob varasemad tööd, mis käsitlevad stratosfääriaerosooli muutlikkuse uurimist kosmosest, hiljutialustatud osooni koguhulga määramisega. Viimase tööga seostub ka aineringluse globaalmuutuste seisukohalt oluliste komponentide mõõtmise sobitamine Eesti keskkonnamonitooringu süsteemi.
5.4. Instituudi publikatsioonid
Järgnevas kirjeldatud 1993. a. ilmunud teaduslikud artiklid kajastavad enamasti eelmisel aastal saadud tulemusi. 1993. aasta tulemuste põhjal valminud ja trükki suunatud, kuid seni ilmumata töid, ei ole alljärgnevasse nimekirja võetud.
Kõik üheleheküljelised konverentsiteesid on nimekirjast välja jäetud.
1. Arst, H., Kutser, T., Ohvril, H., Ojaveer, O., Tamm, J. Experimental studies on the attenuation of underwater solar irradiance in some regions of the Baltic Sea and Skagerrak. Proc. Estonian Acad. Sci., Ecology, 1993, 3, 1, pp. 38 - 48.
2. Mirme, A., Kikas, Ü., Tamm, E. Correlation time of near-ground atmospheric aerosol. J. Aerosol Sci. Vol. 24. Suppl. 1. 1993, pp. S3 - S4.
3. Mirme, A., Tamm, E. Electric aerosol spectrometer. Calibration and error account. J. Aerosol Sci. Vol. 24. Suppl. 1. 1993, pp. S211 - S212.
4. Ohvril, H.A., Mullamaa, Ü.-A. Integral transparency coefficient of the atmosphere: standard computational procedures. In: Current Problems in Atmospheric Radiation. IRS'92. A. Deepak Publishing, Hampton, Virginia, USA, 1993, pp. 180 - 182.
5. Post, P. An estimate of an radiatively effective cloud top height. In: Current Problems in Atmospheric Radiation. IRS'92. A. Deepak Publishing, Hampton, Virginia, 1993, pp. 82 - 85.
6. Post, P. On the Two Radiatively Effective Cloud Parameters. Extended Abstract of the Ph. D. Thesis. Tartu, 1993, 94 pp.
7. Raunemaa, T., Kuuspalo, K., Alander, T., Tamm, E., Mirme, A., Laine, V. Black carbon and aerosol in Boistö island. J. Aerosol Sci. Vol. 24. Suppl. 1. 1993, pp. S29 - S30.
8. Salm, J. Electrostatic dispersion of charged aerosol particles: a sum of normal mobility distributions. J. Aerosol Sci. Vol. 24. Suppl. 1. 1993, pp. S125 - S126.
9. Salm, J.I. Iony v prizemnom sloe atmosfery. In: Himiya Plazmy. Vyp. 17. Moskva, Energoatomizdat 1993, pp. 194 - 217.
10. Tammet, H. Air ions. In: CRC Handbook of Chemistry and Physics, 74th edition. Boca Raton, Ann Arbor, London, Tokyo, 1993. Sect. 14, pp. 25-27.
11. Tammet, H. Ultrafine particles in atmospheric electricity. In: Synthesis and Measurement of Ultrafine Particles. Delft University Press, Delft 1993, pp. 179 - 187.
12. Eerme, K., Pihl, A. Some results of the stratopause aerosol layer detection aboard the orbital station "Salyut-7". In: Current Problems in Atmospheric Radiation. IRS'92. A. Deepak Publishing, Hampton, Virginia, USA, 1993, pp. 390-393.
13. Eerme, K. Statistical properties of some spectral radiance fields measured from Space. In: Current Problems in Atmospheric Radiation. IRS'92. A. Deepak Publishing, Hampton, Virginia, USA, 1993, pp. 440-443.
14.Sergejevitsch, V.N., Koksharov, I.I., Eerme, K. Issledovanije refraktsii i prozratshnosti Zemnoi atmosfery metodom fotosjomki voshoda i zahoda Luny s borta orbitalnoi stantsii. Issl. Zemli iz kosmosa, 1993, No. 1, 67-73.
15. Foken, Th., W. Gerstmann, S.H. Richter, B. Wichura, W. Baum, J. Ross, M. Sulev, M. Mölder, L.R. Tsvang, S.L. Zubkovskii, V.P. Kukharets, A.K. Aliguseinov, V.G. Perepelkin, J. Zeleny Study on the Energy Exchange Processes over different Types of Surfaces during TARTEX-90. Offenbach am Main, DWD Abteilung Forschung, 1993, Arbeitsergebnisse Nr.4, 34 pp.
16. Kallis, A. The influence of different cloud forms on diffuse radiation. In: Current Problems in Atmospheric Radiation. IRS'92. A. Deepak Publishing, Hampton, Virginia, USA, 1993, pp. 137-141.
17. Kuusk, A. Simulation of crop reflectance (including hot spot effect). In: C. Varlet-Grancher, R. Bonhomme and H. Sinoquet (Eds.), Crop Structure and Light Microclimate: Characterization and Applications, INRA, Paris, 1993, pp. 250-257.
18. Nilson, T. and Peterson, U. Temporal reflectance trajectories of forest communities in Estonia. Annual Report of the Estonian Academy of Sciences 1992, Tallinn, 1993, pp. 16-17.
19. Nilson, T., Peterson, U. and Pivinen, R. Deviations from normal successional reflectance trajectories in damaged Scots pine stands, In: G. Preto and B. Koch (Eds.), Forest Resource Inventory and Monitoring and Remote Sensing Technology. Proc. IUFRO Centennial Symp., Berlin, 31. Aug - 4 Sept 1992. Japan Society of Forest Planning Press, Tokyo, 1993, pp. 151-160.
20. Peterson, U. Studies on the reflectance factor dynamics of forest communities in Estonia. Dissertationes geographicae Universitatis Tartuensis, 2, Tartu, 1993, 18 pp.
21. Peterson, U. and Nilson, T. Successional reflectance trajectories in northern temperate forests. Int. J. Remote Sensing, 1993, 14 (3), pp. 609-613.
5.5. Konverentsid ja seminarid
5.5.1. Konverentse 1993. a. ei korraldatud.
5.5.2. Konverentsiettekanded (ainult autorite poolt rahvusvahelistel konverentsidel tegelikult esitatud ettekanded)
1. Tammet, H. Ultrafine particles in atmospheric electricity. Delft, Holland.
2. Tammet, H., Israelsson, S., Knudsen, E. Vertical current probe problems in atmospheric electricity. Wadahl, Norra.
3. Tamm, E. Electrical aerosol spectrometry. (Tellitud loengutsükkel.) Wien, Austria.
4. Mirme, A., Kikas, Ü., Tamm, E. Correlation time of near-ground atmospheric aerosol., Duisburg, Saksamaa.
5. Mirme, A., Tamm, E. Electric aerosol spectrometer. Calibration and error account. Duisburg, Saksamaa.
6. Raunemaa, T., Kuuspalo, K., Alander, T., Tamm, E., Mirme, A., Laine, V. Black carbon and aerosol in Boistö island. Duisburg, Saksamaa.
7. Mirme, A. Wide range particle size spectrometry and atmospheric pollution analysis. Geilo, Norra.
8. Tammet, H. Israelsson, S., Knudsen, E. Effective area of long wire antenna. Yokohama, Jaapan.
9. Nilson, T., Peterson, U. On the use of remote sensing in monitoring of forest development. Tallinn, Eesti.
6. Väliskoostöö
6.1. Koostöölepingud
1. Koostööleping Kuopio Ülikooli (Soome) Keskkonnateaduste osakonnaga, sõlmitud 19.02.91., lõpptähtaeg fikseerimata. Lepingu raames on tehtud atmosfääriaerosooli uuringuid Soomes, samuti ka laboratoorseid eksperimente aerosoolifüüsika ja -keemia alal, kasutades meie instituudis väljatöötatud ja Kuopios olemasolevat aparatuuri. TÜ-poolne täitja on Aeroelektrilaboratoorium.
6.2. Väliskomandeeringud
Punktis 5.5.2. nimetatud konverentsiesinemised 1-7 on väliskomandeeringute tulemused. Lisaks nimetatule on komandeeringus käidud järgmiselt:
8. 1. jaanuar - 30. juuni: Sta_eerimine sünoptik-meteoroloogina Soome Meteoroloogia Instituudis. (P. Tisler).
9-10. 31. jaanuar - 19. veebruar: eksperimentide teostamine Kuopio Ülikoolis, Soome. (A. Mirme ja E. Tamm kuni 7. veebruarini).
11. 15.-19. veebruar: Helsingi ülikooli meteroloogia kateeder. (R. Rõõm)
12. 19. mai - 17. juuli: Rootsi Põllumajandusülikool, Uppsala. (M. Mölder).
13 31. mai - 13. juuni: Edinburghi ülikooli (Ðotimaa) ja Readingi ülikooli (Inglismaa) meteroloogiakateedrid. (R. Rõõm).
14. 6.-26. juuni: Uppsala Ülikool, Bergeni Ülikool (Norra) ja GAEM programmi jaoks oluline atmosfäärielektriliste vaatluste piirkond: Tromsö, Kiruna ja Sodankülä vaatlusjaamad. (H. Tammet)
15-16. 2 nädalat augustikuul: Rootsi põllumajandusülikool, Uppsala ja Umea. (T. Nilson ja U. Peterson).
17-18. 24.-27. august: Stavanger (Norra) - osavõtt keskkonnakaitse alasest näitusest EV delegatsiooni kooseisus. (E. Tamm ja K. Eerme).
19. 17. oktoober - 15. detsember: Oslo ülikooli Füüsika Instituut ja Norra õhuuringute Instituut. (K. Eerme).
20-23. Aasta jooksul neli lühikomandeeringut Soome. (H. Ohvril).
6.3. Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides
Eesti on teist aastat IUGG täisliige Eesti TA isikus. TA juures tegutseb koordineeriva organina Eesti Geofüüsika Komitee, mille esimeheks on hetkel prof. R. Rõõm, IAGA korrespondentliikmeks (rahvuslikuks korrespondendiks ja kontaktisikuks) on dots. K. Eerme.
7. Muud näitajad
7.1-2. Preemiaid ja patente nimetada ei ole.
7.3. Osavõtt näitustest
Osa on võetud keskkonnakaitse alasest näitusest Stavangeris (Norra) EV delegatsiooni koosseisus (E. TAMM, K. EERME). Eksponeeriti atmosfääriaerosooli ja -osooni mõõtmise aparatuuri ja mõõtetulemusi.
7. jaanuar 1994. a. Instituudi juhataja H. Tammet