Tartu Ülikool

Füüsika-keemiateaduskond

Keskkonnafüüsika instituut

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1998. A. TEADUSTEGEVUSE ARUANNE

 

 

Koostaja: instituudi juhataja prof. Hannes Tammet

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tartu 1999


I. Teadus- ja arendustegevuse üldiseloomustus

 

Keskkonnafüüsika instituudi teadustegevus on suunatud atmosfääriõhu kui elukeskkonna kvaliteeti määravate füüsikaliste protsesside uurimisele ja õhu kvaliteedi seisukohalt informa­tiivsete füüsikaliste mõõtmiste meetodite arendamisele. Tähtsaim uurimisobjekt on atmosfää­riaerosool, mis kannab atmosfääris saasteaineid ja mille evolutsiooniprotsessid mõjustavad saasteainete levimist ja atmosfäärist väljasadestumist. Instituudi teaduslik kvalifikatsioon ja kogemus on heaks eelduseks kõigepealt elektriliste protsesside uurimisele aerosoolides ning füüsikalise aerosoolianalüüsi elektriliste meetodite arendamisele. Aerosooliuuringute elektri­liste meetodite kõrval on uurimisobjektiks ka atmosfääriaerosooli poolt mõjutatud kiirgus­kliima. Instituudi 1998. a. teadustöö olulisemad kitsamad teemad olid:

·        Atmosfääriaerosooli füüsikaline uurimine aerosooli mõõtmespektri ja aeroioonide liikuvusspektri aegridade baasil.

·        Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri formeerumise uurimine.

·        Nanomeeteraerosooli ja aeroioonide liikuvusspektromeetria lahutusvõime parandamine.

·        Elektrilise aerosoolispektromeetri arendustöö.

·        Klasterioonide (potentsiaalsete kondensatsioonituumade) keemilise koostise ja struktuuri uurimine.

·        Atmosfääri aerosooli ülipeene fraktsiooni elektriliste karakteristikute uurimine linna- ja maaõhus.

·        Peente ja ülipeente aerosooliosakeste ekspositsiooni ja riski hinnangud keskkonnaõhus.

·        Elektrivälja mõju radooni tütarelementide ja õhu saasteainete sadestumisele taimkattel.

·        Väävelhappe ja vee aurude segu nukleatsiooniteooria täpsustamine.

·        Atmosfääriaerosooli uurimine päikesekiirguse vaatluste baasil.

·        Sademete hulga klimatoloogiline modelleerimine Eesti andmetel.

·        Loodusliku ultraviolettkiirguse kui keskkonnafaktori uurimine.

·        Ülemaailmse keskkonnaprogrammi GLOBE realiseerimine.

 

II. Teadus ja arendustegevuse tulemused

 

1. Sihtfinantseeritav teema

Atmosfääriaerosooli füüsikalise analüüsi meetodite arendamine ja rakendamine Eesti keskkonnaseisundi uurimiseks, teema TFKKF0070

Töögrupi juht Hannes Tammet

Annotatsioon:

Atmosfääriaerosooli mõõdeti originaalsete elektrilise aerosoolispektromeetri ja aeroioonide liikuvusspektromeetri abil. Viimane töötab 1988. aastast pidevalt Tahkuse Õhuseirejaamas. Täiustati liikuvusspektrist mõõtmespektri arvutamise algoritme ning leiti hea kooskõla niiviisi arvutatud ja otseselt aerosoolispektromeetriga mõõdetud spektrite vahel ühises mõõtmepiir­konnas.

Pikaajaliste mõõtmiste andmebaasi analüüsides leiti, et nanomeeterosakeste genereerumise puhangud kaasnevad antitsüklonaalse ilmastikuga, tekkivad meteoroloogiliste parameetrite kiire muutumise tingimustes ja on ilmselt seotud fotokeemiliste protsessidega. Täiustati varem välja töötatud meetodit aerosoolse saaste leviku uurimiseks kahes punktis sünkroonselt mõõ­detud aerosoolispektrite aegridade alusel. Arendati välja pseudo-Lagrange’i meetod spektri arengu jälgimiseks ja vastava ajaskaala hindamiseks, mille abil hinnati Eesti õhu aerosoolisi­tuatsiooni. Näidati, et aerosooli ruumala jaotus diameetrite vahemikus 0.1 - 2 µm võib eri­juhtudel olla kahemodaalne ja et lahutunud moodide ilmnemise põhjuseks võib olla aerosooli vertikaalne tsirkulatsioon läbi atmosfääri piirkihi ning osakeste selektiivne kiire kasv pilves või vines. Leiti korrelatsioon vine värvuse ja suurusjaotuse moodide asukoha vahel. Näidati, et moodide eraldumine ilmneb reeglina puhtas õhus ning esineb koos üliväikeste aerosooli­osakeste puhangutega. Nanomeeteraerosooli tekkepuhangud kaasnevad antitsüklonaalse ilmasti­kuga, meteoroloogiliste parameetrite kiire muutumisega ja on ilmselt seotud fotokeemiliste prot­sessidega. Puhangute kõige sagedamat esinemist täheldati on kevadel ja sügisel.

Arendati edasi osakeste elektrostaatilise hajumise kui ühe elektriliste liikuvusspektromeetrite mõõtmistäpsust määrava teguri teooriat. Aerosooliuuringute tähele­panukeskme nihkumine nanomeeterdiapasooni kõrgendab järsult liikuvusspektromeetrite la­hutusvõimele esitatavaid nõudeid. Tavalisest eraldusvõimest ei piisav erineva keemilise baa­siga klastritel kujunevate osakeste eristamiseks. Saadi uusi tulemusi lahutusvõime teooria arendamisel ja alustati kõrgendatud lahutusvõimega spektromeetri ehitamist.

Arendati edasi atmosfääri ioonkoostise matemaatilist mudelit, mis sisaldab ligikaudu 200 iooni, 150 neutraalset gaasi ja rohkem kui 1000 ioonide muundumist kirjeldavat protsessi. Mudeli abil õnnestus seletada USA ja Jaapani teadlaste hiljutisi mõõtmistulemusi. Täpsustati väävelhappe ja vee aurude segu nukleatsiooniteooriat, kusjuures selgus, et väävelhappe vesi­lahuse kokkusurutavuse arvestamine suurendab teoreetilist nukleatsioonikiiruse väärtust poolteist suurusjärku.

Näidati, et meteoroloogilise nähtavuse halvenemisel toimub oluline nihe valguse nõrgene­misteguri sõltuvuses osakeste suurusest. Hea nähtavuse korral on selle teguri maksimum osa­keste diameetri vahemikus 1.3 - 2.1 µm, halva nähtavuse korral aga 0.56 - 1 µm Atmosfääri­aerosooli regionaalsete iseärasuste uurimisel kasutati Tiirikoja järvejaama pikaajaliste aktinomeetriliste mõõtmiste vaatlusridu. Koostöös Bergeni Geofüüsika Instituudi teadlastega koostati atmosfääri läbipaistvustabelid Bergeni jaoks aastatele 1965‑1996. Tulemuseks on täpsemad hinnangud atmosfääriaerosooli optilistele karakteristikutele.

Sademete hulga klimatoloogiliseks modelleerimiseks analüüsiti kaheksas Eesti meteojaa­mas registreeritud sademete päevasummade aegridu kui tinglikku ahelprotsessi. Näidati, et tsonaalse tsirkulatsioonitüübiga kaasnevad Eestis keskmisest niiskemad, talvel soojemad, suvel aga jahedamad ilmad, meridionaalne tsirkulatsioonitüübiga aga vastupidi.

 

2. Eesti Teadusfondi poolt finantseeritavad teadustööd

2.1. Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri formeerumise uurimine, grant GFKKF1879

Töögrupi juht Eduard Tamm

Annotatsioon:

Täiendati aerosoolispektromeetri (EAS) tarkvarapaketti uue mooduliga, mis võimaldab arvutivõrgu kaudu üle kanda diagnostika- ja mõõteandmeid. See võimaldab keskusest opera­tiivselt jälgida eemalasuvates mõõtekohtades oleva spektromeetri korrasolekut ja jooksvalt töödelda mõõteandmeid. Jätkati aeroioonide liikuvusspektri ja meteo- ning päikesekiirguse andmete regulaarset monitooringut Keskkonnaministeeriumi Tahkuse Seirejaamas, korraldati üks kompleksne mõõteseeria Tahkusel ja Pärnus, kus lisaks eelnimetatule mõõdeti mõlemas mõõtekohas aerosoolispektrit. Tulemused võimaldavad täpsustada aerosoolse saaste levimise uurimise meetodit ja uurida ioon-indutseeritud nukleatsiooni osatähtsust atmosfääris. Stoh­hastiliste ARIMA mudelite kasutuselevõtmisega täiustati aerosoolse saaste leviku uurimise meetodit osakeste kahes mõõtekohas sünkroonselt registreeritud mõõtmespektrite aegridade kaudu. Määrati osakeste spektri arengu ajategureid. Näidati, et vedelikufaasis sulfaate moo­dustavate keemiliste reaktsioonide tõttu kasvavatel aerosooliosakestel on oluline osa meteo­roloogilise nähtavuse redutseerimisel. Tahkusel varem kogutud monitooringuandmete analüü­sil leiti, et osakeste intensiivse nukleatsiooni juhtudel atmosfääris on homogeense nukleatsiooni tõenäosus suurem kui ioon-indutseeritud nukleatsioonil. Oluliselt revideeriti väävelhappe ja vee aurude segu homogeense nukleatsiooni teooriat. Jätkati tööd aerosooliosa­keste mõõtmespektrite andmebaasi täiendamisel uute mõõteandmetega

 

2.2. Atmosfääri aerosooli ülipeene fraktsiooni elektriliste karakteristikute uurimine linna- ja maaõhus, grant GFKKF3326

Töögrupi juht Jaan Salm

Annotatsioon:

Atmosfäärimõõtmisteks valmistati ette aparatuur: elektriline aerosoolispektromeeter EAS, aeroioonide loendurid UT-8401, radooni monitor RM 3-B, aeroioonide spektromeeter UT-7914, mis paikneb Tahkuse Õhuseirejaamas, meteoroloogiliste parameetrite andurid. Põhi­mõõtmiste asukohaks valiti TÜ füüsikahoone ülemine (tehniline) korrus. Aparatuuri paiguta­miseks ehitati eraldi paviljon põrandapindalaga 6,8 m2 ja ruumalaga 17,8 m3. Neli aeroioonide loendurit ühendati ühtse õhuvõtukanaliga ning nende jaoks ehitati automaatne andmehõive­süsteem andmehõiveploki PICO ADC-16 ja 386 seeria personaalarvuti baasil. Koostati PASCAL programm mõõtmiste juhtimiseks. Viidi läbi kaks mõõtmisseeriat: 06.07.–18.08.98 Tartus ja 19.08.–18.09.98 Tahkuse Õhuseirejaamas. Mõõtmistulemused on töötlemisstaadiu­mis. Varasemate paralleelmõõtmiste alusel tehti aeroioonide liikuvusspektri ja aerosooliosa­keste mõõtmespektri tunnikeskmiste väärtuste korrelatsioonanalüüs. Selle analüüsi tulemused esitati 5. Rahvusvahelisel Aerosoolikonverentsil Edinburghis 1998. a.

 

2.3. Elektrivälja mõju radooni tütarelementide ja õhu saasteainete sadestumisele taimkattel, grant GFKKF3050

Töögrupi juht Hannes Tammet

Annotatsioon:

Täiustati taimestiku gammaspektromeetrilise analüüsi metoodikat. Kõrgepingeliini all kas­vava kuuse ladvaokstel mõõdeti radooni tütarelemendi 214Bi aktiivsuseks kuni 1.4 kBq/kg. Saastelevi mudeli abil selgitati radooni tütarelementide leviku iseärasusi. Vahetute välimõõt­miste jaoks ehitatud spetsiaalse alfa-impulssionisatsioonikambri abil mõõdeti kõrgepingeliini all kasvava kuuse okkatippude eriaktiivsuseks 14 kBq/kg, mis võrdub Sillamäel tuumamater­jalide töötlemise ajal ladestatud jäätmete aktiivsusega ja ületab taimemassi tavalist eriaktiiv­sust tuhandekordselt. Leiti, et torooni tütarelementide aktiivsus ladvaokaste tippudel on ra­dooni tütarelementide aktiivsusest ca 10 korda madalam. Mõõtmistega näidati, et erinevalt puuokstest ei avalda kõrgepingeliinid radooni tütarelementide sadestumisele rohttaimedele nimetamisväärset mõju. Täiustati ioonide liikuvusspektromeetria teooriat ja ehitati spektromeeter, mis peaks tagama senisest parema lahutusvõime ning võimaldama kontrollida radioaktiivsete ioonide mitmelaengulisuse hüpoteesi. Arendati õhu lisandite elektrilise sades­tumise teooriat ja näidati, et vastupidiselt üldisele arvamusele võib elektriväli osutuda ka aerosooliosakeste sadestumist oluliselt mõjutavaks faktoriks.

 

3. Eesti Innovatsioonifondi poolt finantseeritav arendustöö

 

Elektriline aerosoolispektromeeter, grant IFKKF04298

Töögrupi juht Eduard Tamm

Annotatsioon:

Projekti eesmärgiks on Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudis pikaajalise uurimis-konstrueerimistöö tulemusena välja töötatud ja ehitatud seadme - elektrilise aerosoolispektromeetri (EAS) moderniseerimine ja Lääne turu nõuetele vastava maketi loo­mine. Aerosoolispektromeeter on seade õhus hõljuvate vedelate ja tahkete osakeste (aerosoo­liosakeste) kontsentratsiooni jaotuse (spektri) määramiseks osakeste läbimõõdu järgi: osake­sed jaotatakse suuruse järgi fraktsioonidesse ja mõõdetakse fraktsioonikontsentratsioonid. 1998. a. loodi spektromeetri täiustatud matemaatiline mudel, mille abil optimeeriti seadme mõningaid sõlmi, projekteeriti EAS uue versiooni põhisõlmed (mõõtekondensaatorid, elekt­romeetrid, pingeallikad, juhtimis- ja mõõtesüsteemi elektroonikaplokid, õhutõmbesüsteem), muretseti enamus komplekteeritavatest sõlmedest ja detailidest ning materjalidest (metall ja plastmassid). Ehitati, katsetati ja optimeeriti elektromeetri ja madala müratasemega kõrgepin­geallikate katseeksemplarid, samuti mõõtekondensaatori koguva katte sektsiooni mitmed variandid.

 

4. Rahvusvaheliste organisatsioonide poolt finantseeritavad teadus- ja arendustööd

4.1. Suitsuaerosoolide elektriline analüüs tekkiva tule algstaadiumis kui tulekahjudetektorite modelleerimise alus, grandid VFKKF00297 ja VFKKF00397

Töögrupi juht Eduard Tamm

Annotatsioon:

1998. a. mõõdeti eelmisel aastal sama grandi raames mõõtepiirkonna laiendamiseks (alu­mine mõõtepiir nihutati 10 nm-lt 3 nm-ni) ümber ehitatud aerosoolispektromeetriga (EAS) Euroopa standardtulede tekitatava suitsu osakeste mõõtmespektri arengut ajas. Mõõtmisi tehti pidevalt nelja ja poole kuu jooksul Duisburgi Ülikooli Elektrotehnikateaduskonna tule detekteerimise laboris. EAS on seni maailmas ainuke aerosoolispektromeeter, millel on piisav ajaline lahutusvõime (spektri minimaalne mõõteaeg 4 s) tule algstaadiumis genereeritavate osakeste mõõtmespektri kiire arengu jälgimiseks. Mitmesuguste suitsu tekitavate mittepõle­misprotsesside eristamiseks tulekahjusituatsioonidest mõõdeti ka nimetatud protsessides (kee­vitamine, sisepõlemismootorite emissioon, elektriseadmete ülekuumenemine, toiduainete ja plastmasside ülekuumendamine) tekkivate osakeste mõõtmespektri arengut ajas. Kogutud kat­seandmete alusel on saadud standardtulede ja mittepõlemisprotsesside poolt tekitatava suitsu osakeste spektrite ja nende ajalise arengu detailne kirjeldus, mis on tulekahjudetektorite mo­delleerijatele ja konstruktoritele väga vajalikeks lähteandmeteks. Analüüsiti ka ionisatsioondetektorite ja valguse absorptsiooni printsiibil töötavate detektorite väljundsig­naalide korrelatsiooni suitsuaerosooli spektri parameetritega.

 

4.2. Peente ja ülipeente aerosooliosakeste ekspositsiooni ja riski hinnangud keskkonnaõhus, leping VFKKF 02998

Töögrupi juht Aadu Mirme

Annotatsioon:

Töö kuulub osana laiemasse EU projekti ENV4-CT97-0568 (ULTRA 2). Tartu Ülikooli elektriline aerosoolispektromeeter ja tarkvara kohandati projekti ülesannete lahendamiseks. Mõõtmisi alustati Helsingi kesklinnas 30 oktoobril 1998, need toimusid pidevalt novembri ja detsembri jooksul ja jätkuvad praegu. 1998 a. andmed on töödeldud ja võrreldud teiste pro­jekti osapoolte mõõtmistulemustega. Töö jätkub ja tulemuste analüüsi etapp seisab veel ees.

 

5. Teised teadustööd

 

6. Kaitstud doktoritöö

 

Teema: Atmospheric aerosol in the Baltic Region. Particle size distributions, sources, gas-to-particle conversion,

Doktorant: Ülle Kikas

Juhendaja: Hannes Tammet

Annotatsioon:

Töös on  esitatud atmosfääri aerosooli spektrite representatiivne statistiline kirjeldus Läänemerest idas asuvas geograafilises piirkonnas. On leitud mõõtmisandmetel põhinev üldine sõltuvus aerosooli kontsentratsiooni variatiivsuse ja osakeste suuruse vahel ning selle põhjal on hinnatud erineva suurusega aerosooliosakeste maksimaalset eluiga atmosfääris. On leitud aerosooli kontsentratsiooni tõenäosusjaotuse sõltuvus osakeste suurusest ja näidatud, et aerosooli kogumass on konservatiivsem kui erineva suurusega osakeste fraktsioonid, millest ta koosneb. On näidatud, et aerosooli spektrite multimodaalsuse ilmingud on seotud pilvisuse ja vinega ning et nad võivad tuleneda aerosooli vertikaalsest ringlemisest atmosfääri piirkihis. On kirjeldatud aerosooli ööpäevast muutlikkust kasvuhoones, uute aerosooliosakeste teket looduslikest süsivesinikest ning osakeste kasvu aine ülemineku tõttu gaasilisest faasist aero­soolsesse. On leitud osakeste kasvu kiiruse sõltuvus osakeste suurusest ja näidatud, et enamik osakesi kasvab osakeste kogu ruumalas toimuvate reaktsioonide tagajärjel ja ainult kitsas suu­ruste vahemikus toimub kasv aine kondensatsiooni tõttu osakeste pinnale. On välja toodud aerosooli spektri iseärasused halva nähtavuse tingimustes ja näidatud, et halva nähtavuse kor­ral annavad kõige suurema panuse valguse nõrgenemisse osakesed, mille läbimõõt on » 0.75 µm. Statistilise modelleerimise tulemusena on hinnatud peamisi aerosooliallikaid Kuopio lin­nas, leitud nende keemiline koostis ja panus aerosooli kogumassi. On kogutud andmestik atmosfäärse tahma leviku kohta Eestis 1994. aastal ja näidatud, et talvine kütmine suurendab peaaegu kaks korda tahma kogust õhus suvisega võrreldes.


7. Publikatsioonid

Instituudi 1998. a. ilmunud publikatsioonide nimekiri on esitatud väljatrükina lisas 1 ning elektroonilisel kujul failidena FKKF98publ.xls ning FKKF98publ.doc. Allpool on esitatud publikatsioonide kokkuvõttetabel, milles täitmata veerud on vahele jäetud

 

Artiklid

Üksikväljaanded

Kokku

A1A

A1B

A1C*

A1D

A2

A3

A4

R1

R2

R3

R4

 

9

0

9

0

17

8

3

0

0

1

0

47

 

*) kaheleheküljelised konverentsiettekannete kokkuvõtted, Excel-failis esitatud kui liik A2, lisas 1 kui liik kas A1C või A2.

 

 

 

 

8. Instituudi poolt korraldatud seminarid/konveretsid

 

Nimetus

Toimumise

Koht

Toimumise aeg

Osalejate arv

Rahvusvaheline
/vabariiklik

Peakorraldaja

GLOBE õpilaste ja õpetajate õppelaager

Värska

16.-18.06.98

120

vabariiklik

Ü. Kikas (TÜ keskkonnafüüsika instituut)

GLOBE õpetajate välja­õppe 4. seminar

Tartu

4.-5.12.98

45

vabariiklik

Ü. Kikas (TÜ keskkonnafüüsika instituut)

 

 


9. Ettekanded seminaridel ja konverentsidel

 

Ettekanne

Seminar/konverents, kus ettekanne toimus

Pealkiri

Liik

Autorid

Nimetus

Koht

Aeg

Korraldaja

Osalejaid

Theory of electrical mobility I

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.07.

Indian Institute of Tropical meteorology

30

Theory of electrical mobility II

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.08.

Indian Institute of Tropical meteorology

20

Original instruments in Air Electricity Laboratory, Tartu

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.09.

Indian Institute of Tropical meteorology

30

Measurements in Tahkuse Observatory

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.13.

Indian Institute of Tropical meteorology

20

Environmental importance of air ions

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.14.

Indian Institute of Tropical meteorology

35

Simultaneous measuring of aerosol and radioactivity

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.15.

Indian Institute of Tropical meteorology

20

Models of size distribution of atmospheric aerosol

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.16.

Indian Institute of Tropical meteorology

20

Global variations in atmospheric electricity

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.19.

Indian Institute of Tropical meteorology

30

Theory of atmospheric-electrical antennas

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.20.

Indian Institute of Tropical meteorology

20

Limits of the air ion mobility resolution

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.21.

Indian Institute of Tropical meteorology

20

Multichannel aerosol spectrometer EAS

suul.

H. Tammet

Seminar of IITM

Pune, India

98.01.22.

Indian Institute of Tropical meteorology

30

Laetud osakeste elektrostaatiline hajumine

stend

J. Salm

Eesti XXVIII Füüsikapäevad

Tartu

98.01.26.-27.

Eesti Füüsikaselts

200

Stratosfääri osoonikihi muutlikkus ja Rossby lained

 

suul.

K. Eerme

Eesti Füüsikapäevad

Tartu

98.01.26-27.

Eesti Füüsikaselts

200

Electrical dispersion of aerosol particles: an exponential mobility spectrum

stend

J. Salm

7th European Symposium Particle Charact erization

Nürnberg

98.03.10.-12.

NürnbergMesse GmbH

200

Formation of atmospheric transparency and direct solar beam in Bergen, 1965-1996

suul.

Ohvril H.

Atmosfäärifüüsika seminar

Bergen

98.04.20.

Bergeni Ülikool

10

Nonhydrostatic

experimental version of the HIRLAM

stend

A. Männik

European Geophysical Society XXIII General Assembly

Nizza

98.04.20-24

European Geophysical Society

 

Recent UV-activities in Estonia

suul.

K. Eerme

Nordic Ozone Group Meeting

Stockholm

98.04.24-25.

Nordic Ozone Group

25

Estimation of primary production in lakes by optical remote sensing data (Primaarproduktsiooni määramine järvedes optilise kaugseire abil)

suul.

A. Reinart

5th Estonian – Finnish Seminar about underwater optics

Tallinn

98.04.28.-29.

Eesti Mereinstituut

25

Ice albedo measurements on Tvärminne Gulf, Finland

suul.

A. Reinart,

M. Leppäranta

5th Estonian – Finnish Seminar about underwater optics

Tallinn

98.04.28.-29.

Eesti Mereinstituut

25

Validation of models AEROFOUR and AEROPOL using model validation kit at Mol

suul.

M. Kaasik

5th International Conference on Harmonisation within Atmospheric Dispersion Modelling for Regulatory Purposes

Rhodes, Greece

98.05.11-14

National Centre for Scientific Research "Demokritos"

150

About coupling of European circulation patterns and Estonian precipitation fields

stend

P. Post

Second Study Conference on BALTEX

Juliusruh, Island of Rügen, Germany

98.05.25.-29.

GKSS Research Center Geestacht, Germany

 

ca 200

Radiological Situation at the Sillamäe Site

stend

E. Realo

Nordic-Baltic Course in Environmental Radioactivity

Lund, Sweden

98.05.4.-8.

Lund university, NKS, SSI

50

Dose-Rates in the Estonian Environment

suul.

E. Realo

Regional IRPA Congress. Radiation Protection Issues in the Baltic Region with Emphasis on Cooperative Projects with Estonia, Latvia and Lithuania

Stockholm, Sweden

98.06.12.-13.

Nordic Society for Radiation Protection (NSRP), Fachverband für Strahlenschutz

60

Digitaalpiltide interpreteerimine

suul.

A. Luts

GLOBE õpilaste ja õpetajate õppelaager

Tartu ja Värska

98.06.16.-18.

TÜ keskkonnafüüsika instituut

120

On the summertime total ozone anomalies over Estonia

stend

K. Eerme,
U. Veismann,
M. Pehk,
R. Koppel

European Conference on Atmospheric UV Radiation

Helsinki

98.06.29-07.02.

 

150

Emission of Natural Radionuclides to Air and Radiation Dose from Production of Electricity in Estonia

suul.

K. Realo,

E. Realo and M.Lust

Marina Balt Seminar on the Radiological Exposure of the Population of the European Community to Radioactivity in the Baltic Sea

Stockholm, Sweden

98.06.9.-11.

EC and Risö National Laboratory (Denmark)

60

Atmospheric transparency in estonia during last 60 years

suul.

H. Ohvril,
O. Okulov,
J. Jaagus

International Conference on Climate and Water

Espoo

98.08.17-20.

 

300

Study of the aerosol size spectrum transformation by synchronized monitoring of atmospheric aerosol

 

stend

M. Vana,

E. Tamm

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Binary nucleation of water-sulfuric acid system: the effect of the shape of the free energy surface and compressibility of solution on the nucleation.

stend

M. Noppel

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Study of covariations of aerosol and air ion mobility spectra at Tahkuse, Estonia

(Aerosooli ja aeroioonide liikuvusspektrite koosvarieeruvusest Tahkusel, Eesti)

stend

U. Hõrrak,

A. Mirme,

J. Salm,

E. Tamm and H. Tammet

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Examining the relationship between aerosol size distribution and atmospheric visibility in an urban area

poster

Ü. Kikas,

A. Mirme and E. Tamm

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Microphysical characteristics of the atmospheric aerosol depending on air mass origin

stend

E. Tamm,

M. Fischer,

G. Jennings,

A. Mirme

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Electrical aerosol spectrometer of Tartu University

stend

A. Mirme

H. Tammet and E. Tamm

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Study of corona discharge aerosol with an electrical aerosol spectrometer

stend

A. Mirme

(P. Paris,

M. Laan)

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Experimental evidence of dimers, trimers and tetramers in cluster ions

stend

T.-E. Parts

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Optimal length of the plain Loscertales mobility analyzer

suul.

H. Tammet

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Electrostatic deposition of radon daughter clusters on the trees

stend

H. Tammet,
V. Kimmel

5th International Aerosol Conference

Edinburgh, UK

98.09.14-18.

The Aerosol Society

500

Aerosooliosakeste teke looduslikest süsivesinikest kasvuhoones

suul.

Ü. Kikas,

S. Juuti,

J. Ruuskanen

Atmosfäär, inimene, ulraviolettkiirgus

Pärnu

98.09.18

EV Keskkonnaministeerium & Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituut jt

ca 40

(Salm pakub ca 30)

Ülevaade Tahkuse Õhuseirejaama tegevusest

suul.

H. Iher,

U. Hõrrak,

J. Salm

IV keskkonnakaitse-alane nõupidamine "Atmosfäär, inimene, ultraviolettkiirgus"

Pärnu

98.09.18

EV Keskkonnaministeerium, Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituut, Eesti Põllumajandusülikool jt.

ca 30

Päikese erüteemse ultraviolettkiirguse mõõtmine

suul.

U. Veismann

IV keskkonnakaitse-alane nõupidamine "Atmosfäär Inimene Ultraviolettkiirgus"

Pärnu

98.09.18

EV Keskkonna­ministeerium

ca 30

A model validation data set respect to the air pollution deposition

in the northern winter conditions

stend

M. Kaasik

XXIII NATO/CCMS ITM on Air Pollution Modelling and Its Applications

Varna, Bulgaaria

98.09.26-10.03

NATO Committee on the Challanges of Modern Society

 

200

Eine Bewertung der Radiologishen Wirkung von Ölschifferflugasche in Estlands

suul. ja stend

K. Realo,

E. Realo und

M. Lust

30 Jahrestagung des IRPA/Fachverband für Strahlenschutz

Lindau, Germany

98.09.28-10.02.

IRPA/Fachverband für Strahlenschutz

200

A recent invention in the air ion mobility measurement: the instrument by Ignacio Loscertales

suul.

H. Tammet

Kõrgpingeinstituudi seminar

Uppsala, Sweden

98.10.06.

University of Uppsala

35

Comparison of orography and land use data from HIRLAM data base and

Estonian base map

suul.

M. Kaasik

HIRLAM training workshop

Riga, Latvia

98.10.19-29

SMHI (Rootsi Meteoroloogiainstituut)

22

Relationship between primary production and optical properties of eutrophic water bodies for remote sensing purposes.

stend

A. Reinart,

T. Nôges,

P. Nôges

Fifth International Conference. Remote Sensing for Marine and Coastal Environments

San Diego, California, USA

98.10.5.-7.

ERIM International, Inc (koos NASA ja NOAA/NESDIS)

300

Estonian Radiation Protection Requirements and the Sillamäe Site

suul.

E. Realo

NATO ASI Workshop Turning a Problem into a Resource: Remediation and Waste Management at the Sillamäe Site, Estonia

Tallinn, Estonia

98.10.5.-9.

NATO Advanced Science Institute, AS Ökosil

50

Horizontal long wire antenna as an atmospheric electrical instrument

suul.

H. Tammet

Rootsi Kosmoseuuringute Instituut

Kiruna, Sweden

98.11.06.

Rootsi Instituut

25

GLOBE programm toetamas loodusõpetust ja õppeainete integratsiooni

suul.

Ü. Kikas

"Tiigervisiooni" konverents infotehnoloogia messil TELE '98

Tallinn

98.11.11.-14.

AS Vela messid

ca 40

Formation and growth of aerosol particles in greenhouse

suul.

Ü. Kikas,

S. Juuti,

J. Ruuskanen, H. Tammet

 

 

NOSA and the Finnish National Aerosol Symposium

Helsinki

98.11.12.-13.

Soome aerosooliühing

ca 100

Electrical aerosol spectrometry for environmental aerosol monitoring

suul.

A. Mirme,

H. Tammet and E. Tamm

NOSA and the VII Finnish National Aerosol Symposium

Helsinki

98.11.12.-13.

Finnish Association for Aerosol Research

50

Temperatuuri ja sademejaotustest erinevate tsirkulatsioonitüüpide korral Eesti ja Saksamaa jaamades

suul.

P. Post

Sünoptilisest klimatoloogiast Eestis

Tartu

98.11.16

TÜ geograafiainstituut

15

Ülemaailmne keskkonnaprogramm GLOBE toetamas infotehnoloogia kasutamist loodus- ja täppisteaduste õpetamisel

suul.

Ü. Kikas

"Telemaatika '98"

Tartu

98.11.27.-28.

PHARE ISE &Tiigrihüppe Sihtasutus

20

GLOBE programm - loodusõpetus ja õppeainete integreerimine

suul.

Ü. Kikas

"Telemaatika '98" (vene koolidele)

Tallinn

98.11.29.-30.

PHARE ISE &Tiigrihüppe Sihtasutus

ca 200

MultiSpec kasutamine satelliidipiltide etalonideta klassifitseerimisel

suul.

A. Luts

GLOBE õpetajate 4. väljaõppe seminar

Tartu

98.12.04.-05

TÜ keskkonnafüüsika instituut

45

Excel kasutamine GLOBE andmete tootlemiseks

suul.

A. Luts

GLOBE õpetajate 4. väljaõppe seminar

Tartu

98.12.04.-05.

TÜ keskkonnafüüsika instituut

45

GLOBE hüdroloogia andmete tôlgendamisest

suul.

A. Reinart

GLOBE ôpetajate väljaôppe seminar

Tartu

98.12.4.-5.

TÜ keskkonnafüüsika instituut

45

Statistilise andmetöötluse põhimõisted ja nende rakendamine GLOBE andmete analüüsis

suul.

Ü. Kikas

GLOBE õpetajate väljaõppeseminar

Tartu

98.12.4.-5.

TÜ keskkonnafüüsika instituut

45

 

 


10. Rakendusuuringute ja –tööde tulemused

 

Lühikirjeldus

Väljatöötatuse aste

Töögrupi juht

Tööga seotud lepingud ja kokkulepped

Patendiuuringu tulemus (lühidalt)

Kava edasiseks tegutsemiseks

Elektriline aerosoolispektromeeter

Matemaatiline mudel, põhimõttejoonised, projekteeritud, katsetatud ja optimeeritud põhisõlmed

E. Tamm

Leping nr 32it/98/IFKKF04298
EIF-ga;

Leping SPIN0198/1
AS-ga AIREL

Leitud patendid kirjeldavad teaduskirjandusest tuntud analooge, midagi uut pole leitud

Valmistada töötav makett

 

 

11. Patendid ja patenditaotlused puuduvad

 

12. Osalemine teaduslikes organisatsioonides

 

Organisatsiooni nimetus

Organ. liige TÜ-st

TÜ poolse osaleja staatus organisatsioonis

American Institute of Biomed. Climatol.

Hannes Tammet

auliige

Eesti Füüsikaselts

Hannes Tammet, Kalju Eerme

liige

Eesti Loodusuurijate Selts

Kalju Eerme

liige

European Astronomical Society

Uno Veismann

liige

Gesellschaft für Aeosolforschung

Eduard Tamm, Marko Vana

liige

International Astronomical Union

Uno Veismann

liige

IRPA/NSRP (International Radiation Protection Association / Nordic Society for Radiation Protection)

Enn Realo

liige

National Geographic Society

Urmas Raudsepp

liige

New York Academy of Sciences

Urmas Raudsepp

liige

Nordic Society for Aerosol Research

Hannes Tammet

liige

Society of Atmospheric Electricity of Japan

Jaan Salm

liige

 

 

13. Saadud tunnustused, aunimetused

TÜ Innovaatikapreemia: Elektrooniline aerosooolispektromeetria (EAS), A. Mirme, E. Tamm ja H. Tammet

 

 

14. Osalemine teadus- ja arendusajakirjanduse toimetuskolleegiumides

Hannes Tammet on kirjastuse ELSEVIER poolt välja antava rahvusvahelise ajakirja “Journal of Aerosol Science” toimetuskollegiumi liige.

Eduard Tamm on Leedus väljaantava rahvusvahelise ajakirja “Atmospheric Physics” toimetuskollegiumi liige.

 

 

15. Osalemine teadus- ja arendustegevuse korraldusorganisatsioonides

Hannes Tammet on Rahvusvahelise Atmosfäärielektrikomisjoni liige.

Kalju Eerme on Eesti TA juures asuva Eesti Geofüüsika Komitee sekretär ja IAGA rahvuslik korrespondent.

Piia Post on Eesti TA juures asuva Eesti Geofüüsikakomitee komitee IAMAS rahvuslik korrespondent.

Hannes Tammet on Tallinna tehnikaülikooli keskkonnatehnoloogia keskuse nõukogu liige.

Hannes Tammet on Rahvusvahelise Geosfääri-Biosfääriprogrammi Eesti rahvusliku Komitee liige.

Ülle Kikas on Eesti ultraviolettkiirguse, osooni ja aerosoolide uurimise koordineerimise nõukogu liige.

 

16. Lepinguline tegevus (konsultatsioonid, arendustööd)

 

Nimetus

Töögrupi juht

Lepingu

partner

Töö sisu

Lepingu kestus

Tulemused

Elektriline aerosoolispektromeeter

E. Tamm

Sihtasutus Eesti Innovatsioonifond

Aerosoolispektromeetri täiustatud mudeli projekteerimine ja ehitamine

01.07.98-01.07.99

Aerosoolispektromeetri näidiseksemplar

Suitsuaerosoolide elektriline analüüs tekkiva tule algstaadiumis kui tulekahjudetektorite modelleerimise alus

E. Tamm

Gerhard-Mercator-Universität

Gesamthochschule, Duisburg

Euroopa standardtulede suitsuosakeste mõõtmespektri uurimine

01.01.97-31.03.99

Suitsuaerosooli osakeste tüüpjaotused standardtulede ja mitte-tule situatsioonide jaoks

Nanomeeterdiapasooni aerosooli tekke ja selle mõõtmespektri dünaamika uurimine atmosfääris

E. Tamm

Sihtasutus Eesti Teadusfond

Nanomeeterosakeste tekkepuhangute tingimuste ja põhjuste uurimine, osakeste spektri arengu modelleerimine

01.01.99-31.12.2002

Nanomeeterosakeste tekkepuhangute põhjused ja tingimused, spektri arengu ajakonstandid

Study of urban ambient aerosol time variations

A. Mirme

Soome rahvatervishoiuinstituut, Kuopio

Aerosoolijaotuse mõõtmised Helsingis ja nende analüüs

07.04.97-07.04.98

Andmebaas, võrdleva analüüsi järeldused

Exposure and risk assessment for fine and ultrafine particles in ambient air

A. Mirme

Soome rahvatervishoiuinstituut, Kuopio

Aerosoolijaotuse mõõtmised Helsingis ja meditsiinilise andmestikuga korreleerimine

30.04.98-30.04.2000

Andmebaas, eeltöötluse kokkuvõtted

 

17. Koostöökontaktid

17.1 Tartu Ülikooli teadurid/õppejõud välisülikoolides/-teadusasutustes (teadustöö,loengud)

 

Vastuvõttev organisatsioon

 

Riik

Organis.

Osak.

Külastuse eesmärk

Külastuse kestus

Külastuse finantseerija

Külastaja nimi ja amet

Hispaania

Granada Ülikool

 

Koostöö keskkonnaõpetuse ja ultraviolettkiirguse mõõtmise alal

2 nädalat

TEMPUS

U. Veismann, dotsent

Iirimaa

Galway Ülikool

Füüsikaosak.

Mõõteandmete analüüs

20.07-18.08.98

TEMPUS

M. Vana, doktorant

India

India Troopilise Meteoroloogia Instituut

Atmosfääri­elekter

Teadustöö ja seminariloengud

1 kuu

Kombineeritud,
IITM ja TÜ

H. Tammet, professor

Rootsi

Uppsala Ülikool

Geoteadused

Teadustöö

4 kuud

Rootsi Instituut

H. Tammet, professor

Saksamaa

 Duisburgi Ülikool

Elektrotehn. teadusk.

Teadustöö ühisprojekti alusel

08.02-15.03.98

17.05-04.06.98

VFKKF00297

E. Tamm, dotsent

Saksamaa

Duisburgi Ülikool

Elektrotehn. teadusk.

Teadustöö ühisprojekti alusel

12.01-11.02.98

01-20.06.98

VFKKF00297

A. Mirme, teadur

Saksamaa

Duisburgi Ülikool

Elektrotehn. teadusk.

Teadustöö ühisprojekti alusel

13.03-02.04.98

VFKKF00297

T. Bernotas, el.-lukksepp

Saksamaa

Duisburgi Ülikool

Elektrotehn. teadusk.

Ühisprojekti aruande viimistlemine

15-19.10.98

Saksa Teadusfond,

VFKKF00297

E. Tamm, dotsent

A. Mirme, teadur

Saksamaa

GSF instituut

Inhalatsioonibioloogia instit.

Nõupidamine EÜ projekti Ultra II raames

24-28.06.98

Soome Keskkonnatervishoiu Instituut

A. Mirme, teadur

Saksamaa

Potsdami Meteoroloogiaobservatoorium

 

Koostöö ultraviolettkiirguse mõõtmise alal

1 nädal

ETF grant 2008

U. Veismann

Soome

Helsingi Ülikool

Füüsikateadusk.

Koostöö keskkonnahariduse alal

2 päeva

TÜ+Eesti Haridusminist.

Ü. Kikas, teadur

Soome

Kuopio Ülikool

 

Ühisartikli arutelu

3 päeva

TÜ+Kuopio Ülikool

Ü. Kikas, teadur

Soome

Soome Keskkonnatervishoiu Instituut

 

Teadustöö, EÜ projekti Ultra II täitmine

16-22.08.98

30.10-01.11.98

14-16.12.98

Soome Keskkonnatervishoiu Instituut

A. Mirme, teadur

 

 


17.2. Välisteadlased/lektorid Tartu Ülikoolis

 

Külaline

 

Külalise nimi ja amet

Riik

Kodu-

organisatsioon

Osakond

Külastuse eesmärk

Külastuse kestus

Külastuse finantseerija

Prof. Helmuth Horvath

Austria

Viini Ülikool

Füüsikateadusk.

Koostöövõimaluste arutelu

3 päeva

19-21.02.98

Viini Ülikool + TÜ

Prof. Taisto Raunemaa

Soome

Kuopio Ülikool

Keskkonnatervise teadusk.

Ühismõõtmiste kokkuvõte

3 päeva

16-19.12.98

Soome TA

Dr. Jyrki Mäkela

Soome

Helsinki Ülikool

Füüsikateadusk.

Ühisseminar

2 päeva

22-23.06.98

 

 

17.3. Ühisprojektid partneritega Eestist

 

Koostöö

Partner (organ., kontaktisik)

Ühisprojekti nimetus

Töögrupi juht TÜ-s

Projekti eesmärk

Projekti finantseerijad

Projekti kestus

Ühisettevõte "Elvex"

TÜ FKKF poolt ehitatud staatiliste laengute neutralisaatorite hooldus ja täiustamine

E. Tamm

Toodangu praagiprotsendi vähendamine

"Elvex"

Jaan.-dets. 98

Tiigrihüppe Sihtasutus (Enel Mägi)

GLOBE programmi tegevuse jätkamine 1999.a.

Ü. Kikas

Keskkonnahariduslik

THSA, EV Haridusministeerium

Jätkuv, finantseerimine 1 aastaks

OÜ Tartu Keskkonnauuringud (Hilja Iher)

Õhuseire Tahkusel

J. Salm

Fooniseire atmosfääri füüsikaliste ja keemiliste mõõtmiste kaudu

TÜ ja OÜ Tartu Keskkonnauuringud

Tähtajatu

Tartu Observatoorium (Dr. Olavi Kärner, Dr. Sirje Keevallik)

Satelliidipiltide struktuuri iseloomustavate parameetrite kasutamine sademete kaugseirel

P.Post

Uute sademete kaugseiremeetodite väljatöötamine

ETF, Tartu Observatoorium

 

Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituudi E. VEINPALU,

Loodusliku ultraviolettkiirguse mõju inimese tervisele

Ü. Kikas ja Aivo Reinart

loodusliku ultraviolettkiirguse ja aerosoolide suurusjaotuse mõõtmised Pärnus, loodusliku UV igapäevaste meditsiiniliste dooside määramine, UV ja meteoroloogia statistiline analüüs

ETF

 

 

 

17.4. Ühisprojektid partneritega väljaspoolt Eestit

 

Koostöö

Partner (organ., kontaktisik)

Ühisprojekti nimetus

Töögrupi juht TÜ-s

Projekti eesmärk

Projekti finantseerijad

Projekti kestus

Kuopio Ülikool

Juhani Ruuskanen

Linnakeskkond ja inimese tervis

A. Mirme

Linnaaerosooli mõju tervisele

Soome TA,

Kuopio Ülikool

kuni 2001

Helsinki Ülikool

M. Kulmala

Ultra II

A. Mirme

Peen aerosool linnas

Euroopa Ühendus

kuni 2001

GSF Instituut, München,

T. Tuch

Ultra II

A. Mirme

Peen aerosool linnas

Euroopa Ühendus

kuni 2001

ECN, Holland,

H.d. Brink

Ultra II

A. Mirme

Peen aerosool linnas

Euroopa Ühendus

kuni 2001

Duisburgi Ülikool

H. Luck

Suitsuaerosoolide elektriline analüüs tekkiva tule algstaadiumis kui tulekahjudetektorite modelleerimise alus

E. Tamm

Põlemise aerosool

Saksa Teadusfond

1998

Kuopio Ülikool,

prof. Taisto Raunemaa

Atmosfääriaerosooli karakteristikud Soome lahe kohal

E. Tamm,
A. Mirme

Aerosoolse õhusaaste allikate analüüs Soome lahe kohal

Soome Akadeemia, Eesti TA, ETF grant 1879

Juuli 1997 – detsember 1998

Bergeni Ülikool,

Geofüüsika Inst.,

prof. Skartveit

Atmosfääri läbipaistvuse muutlikkuse uurimine

H. Ohvril

Selgitada atmosfääri läbipaistvust mõjustavad looduslikud ja antropoloogilised mõjurid

Norra TA, Norra Teadusuuringute Nõukogu, ETF

Algus 1995, jätkub

Granada Ülikool,

prof. E.J. Olmo

Atmosfääri läbipaistvuse muutlikkuse uurimine

H. Ohvril

Selgitada atmosfääri läbipaistvust mõjustavad looduslikud ja antropoloogilised mõjurid

ETF, TEMPUS, Granada Ülikool, TÜ

Algus 1992, jätkub

Soome Meteoroloogia Instituut,

Dr. M. Heikinheimo

Atmosfääri läbipaistvuse muutlikkuse uurimine

H. Ohvril

Selgitada atmosfääri läbipaistvust mõjustavad looduslikud ja antropoloogilised mõjurid

ETF, Soome TA, TÜ

Algus 1994, jätkub

Helsinki Ülikool

Eesti rannikumere ja väikejärvede optilised uuringud

A. Reinart

 

Eesti TA, Soome TA, Eesti Mereinstituut

Algus 1995, jätkub

University College Cork, Department of Environmental Engineering (Dr. Gerard Kiely)

Stochastic modelling of daily precipitation

P.Post

Eesti sademete stohhastiline modelleerimine kasutadesatmosfääri tsirkulatsiooniindekseid

University College Cork

1998, jätkub

SMHI (Dr. Daniel Michelson), Dresden Technische Universität (Dr. Franz Berger)

Fractal properties of mesoscale precipitation fields

P.Post

Uute kaugseiremeetodite väljatöötamine

SMHI

1998, jätkub

Uppsala Ülikool, prof. Sven Israelsson

Atmosfäärielektrilised mõõtmised Marsta Observatooriumis

H. Tammet

Atmosfäärielektriliste suuruste andmebaasi kogumine ja analüüs

Rootsi Instituut

1993, jätkub

 

 


III. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimine 1998. a.

 

Sihtfinantseerimine

ETF grantid

EIF

Lep., Eesti

Lepingud, partner väljaspoolt Eestit

Teema juht

Protsentuaalne jaotus

Summa

Granti hoidja

Protsentuaalne jaotus

Summa

Projekti juht

Summa

Pr. juht

Summa

Projekti juht

Summa

 

Al.

Rk.

Ar.

 

 

Al.

Rk.

Ar.

 

 

 

 

 

 

 

H. Tammet

90

0

10

800000

E. Tamm

100

0

0

290000

E. Tamm

313000

-

0

A. Mirme

63544

 

 

 

 

 

H. Tammet

100

0

0

250000

 

 

 

 

E. Tamm

117000

 

 

 

 

 

J. Salm

100

0

0

190000

 

 

 

 

 

 

 

 


IV. Hinnang instituudi teadus- ja arendustegevusele 1998. a.

Instituudi enesehinnangu kohaselt on teadus- ja arendustegevus 1998. a. kulgenud kavakoha­selt ning mõõdukalt tulemuslikult.

 

V. Instituudi hinnang TÜ teaduskorraldusele

Ülikooli juhtkonna teaduspoliitika: põhimõtetes õige, kuid üksikasjades piisavalt läbitööta­mata või formuleerimata ja seetõttu pinnapealne.

Teadus- ja arendusosakonna tegevus instituutide ja ETF ning TKN suhtluse tehnilisel vahendamisel: rahuldav.

Teadus- ja arendusosakonna tegevus teistes valdkondades: Teadus- ja arendusosakonna muud ülesanded ei ole nende üksikasjus instituudile tuntud mistõttu instituut ei oska hinnangut anda. Kuna Tartu Ülikooli osa Eesti teaduspotentsiaalis on suur, siis võiks TÜ teadus- ja arendusosakonnalt ehk oodata enamat sekkumist Eesti teaduse administreerimisse, mis täna­seni on olnud heitlik ja tehniliselt kvaliteedilt tagasihoidlik.


Lisa 1

 

Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keskkonnafüüsika instituudi (FKKF) teaduslikud publikatsioonid 1998. a.

 

ETF klassifikatsioonis ei ole kõigi publikatsioonide jaoks sobivaid rubriike. Selliseks on üheksa kaheleheküljelist konverentsiettekannete kokkuvõtet sisuajakirja “Current Contents” poolt jälgitavas eriala juhtivas ajakirjas “Journal of Aerosol Science” ja üks artikkel käsiraa­matus “CRC Handbook of Physics and Chemistry”, mis on ise füüsika ja keemia tuntuim andmebaas ja mida seepärast ei refereerita. Nendele töödele on allpool omistatud klassitunnus A2. Klassifitseeritud nimekirja ei olnud üldse võimalik sobitada elektroonilisi publikatsioone.

 

Artiklid CC jälgitavates ajakirjades: A1A

 

1.    Del Guasta M., Morandi M., Stefanutti L., Balestri S., Kyrö E., Rummukainen M., Kivi R., Rizi V., Masci F., Stein B., Wedekind C., Mielke B., Immler F., Matthey R., Mitev V. and Douard M. Lidar observation of spherical particles in a 65 deg cirrus observed above Sodankyla. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, 3, 357-374.

2.    Grünsteudel H., Haas M., Leupold O., Mandon D., Matzanke B.F., Meyer-Klaucke W., Paulsen H., Realo E., Rüter H. D., Trautwein A. X., Weiss R. and Winkler H. Mössbauer spectroscopy with synchrotron radiation: a new technique entering biological inorganic chemistry. - Inorganica Chimica Acta, 1998, 275-276, 334-339.

3.    Hõrrak U., Mirme A., Salm J., Tamm E. and Tammet H. Air ion measurements as a source of information about atmospheric aerosols. - Atmos. Res., 1998, 46, 233-242.

4.    Hõrrak U., Salm J. and Tammet H. Bursts of intermediate ions in atmospheric air. - J. Geophys. Res. Atmospheres, 1998, 103, 13909-13915.

5.    Noppel M. Binary nucleation of water-sulfuric acid system: A reexamination of the classical hydrates interaction model. - J. Chem. Phys., 1998, 109, 20, 9052-9056.

6.    Reinart A., Arst H., Blanco-Sequeiros A. and Herlevi A. Relation between underwater irradiance and quantum irradiance in dependence on water transparency at different depths in the water bodies. - J. Geophys. Res., 1998, 103, C4, 7749-7752.

7.    Talipova T., Pelinovsky J.N. and Kõuts T. Kinematic characteristics of an internal wavefield in the Gotland Deep in the Baltic Sea. - Oceanologiya, 1998, 38, 1, 33-42.

8.    Tammet H. Reduction of air ion mobility to standard conditions. - J. Geophys. Res. Atmospheres, 1998, 103, 13933-13937.

9.    Winkler H., Meyer-Klaucke W., Schwendy S., Trautwein A.X., Matzanke B.F., Leupold O., Rüter H. D., Haas M., Realo E., Mandon D. and Weiss R. Relaxation as seen by nuclei: Comparison between conventional Mössbauer spectra and nuclear resonant scattering of synchrotron radiation. - Hyperfine Interactions, 1998, 113, 443-448.

 

Kaheleheküljelised konverentsiettekanded
CC jälgitavates ajakirjades: tabelites A2

 

1.      Hõrrak U., Mirme A., Salm J., Tamm E. and Tammet H. Study of covariations of aerosol and air ion mobility spectra at Tahkuse, Estonia. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S849-S850.

2.      Kikas Ü., Mirme.A and Tamm E. Examining the relationship between aerosol size distribution and atmospheric visibility in an urban area. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S661-S662.

3.      Noppel M. Binary nucleation of water-sulfuric acid system: The effect of the shape of the free energy surface and compressibility of solution on the nucleation rate. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S377-S378.

4.      Paris P., Mirme A. and Laan M. Study of corona discharge aerosol with an electrical aerosol spectrometer. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S845-S846.

5.      Parts T.-E. Experimental evidence of dimers, trimers and tetramers in cluster ions. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S891-S892.

6.      Tammet H. Optimal length of the plain Loscertales mobility analyzer. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S63-S64.

7.      Tammet H. and Kimmel V. Electrostatic deposition of radon daughter clusters on the trees. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S473-S474.

8.      Tammet H., Mirme A. and Tamm E. Electrical aerosol spectrometer of Tartu University. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S427-S428.

9.      Vana M. and Tamm E. Study of the aerosol size spectrum transformation by synchronized monitoring of atmospheric aerosol. - J. Aerosol Sci., 1998, 29, S205-S206.

 

Välismaal avaldatud teaduslikud artiklid: A2

 

1.    Arst H., Mäekivi S., Reinart A., Kutser T., Kallaste K., Blanco-Sequeiros A., Nõges P. and Nõges T. Water properties in some regions of the Baltic Sea and different type of lakes in Estonia and Finland. - Report Series in Geophysics, 1998, 38, 7-23.

2.    Dörnbrack A., Leutbecher M., Kivi R. and Kyrö E. Mountain wave induced record low stratospheric temperatures over Northern Scandinavia. - Proceedings of Rossby-100 Symposium, 1998, 101-103.

3.    Gronskei K. E., Walker S. E., Kaasik M., Kimmel V. and Rõõm R. Validation of local and regional air pollution models in in northern winter conditions. - Air Pollution Modelling and its Application, 1998, 22, 737-738.

4.    Kaasik M. Validation of models AEROPOL and AEROFOUR using model validation kit at Mol. - 5th International Conference on Harmonisation within Atmospheric Dispersion Modelling for regulatory purposes: INTRP/ Environmental Research Laboratory, 1998, 146-152.

5.    Kikas Ü., Juuti S., Ruuskanen J. and Tammet H. Formation and growth of aerosol particles in greenhouse. - Report Series in Aerosol Science, 1998, 41, 40-45.

6.    Kivi R., Kyro E., MacKenzie A.R., Rudakov V.V., Khattatov V.V., Chipperfield M.P., Lee A.M., Braathen G.O., Gernandt H., Mikkelsen I.S. and Molyneux M. APE/POLECAT transport studies: ozone sondes during APE. - Proc. 4th Europ. Workshop on Polar Strat. Ozone, Air Pollution Research, 1998, 66, 201-204.

7.    Kivi R., Kyrö E., Wedekind C., Rontu L., Dörnbrack A., Stein B., Wille H., Mitev V., Matthey R., Rosen J., Kjome N., Rizi V., Redaelli G., Lazzarotto B., Calpini B., Del Guasta M., Morandi M., Stefanutti L., Agostini P., Antonelli A., Rummukainen M., Turunen T. and Karhu J. 1997. SAONAS activities at Sodankyläe in winter 1996/1997. - Proc. 4th Europ. Workshop on Polar Strat. Ozone, Air Pollution Research, 1998, 66, 135-138.

8.    Kyrö E., Turunen T., Kivi R., Antikainen V. and Pienimäki K. 1997. EEC ozone sonde performance tests. - Proc. 4th Europ. Workshop on Polar Strat.Ozone, Air Pollution Research, 1998, 66, 692-695.

9.    Lilover M.-J., Lips U., Laanearu J. and Liljebladh B. Flow regime in the Irbe Strait. - Aquatic Sciences, 1998, 60, 3, 253-265.

10.  Mirme A., Tammet H. and Tamm E. Electrical aerosol spectrometry for environmental aerosol monitoring. - Report Series in Aerosol Science, 1998, 41, 9-14.

11.  Ohvril H., Okulov O. and Jaagus J. Atmospheric transparency in Estonia during last 60 years. - Proc. of the Second International Conference on Climate and water, 1998, 2, 682-690.

12.  Raudsepp U. Current dynamics of estuarine circulation in the lateral boundary layer. - Estuarine, Coastal and Shelf Science, 1998, 47, 715-730.

13.  Realo E. Dose-rates in the Estonian environment. - Radiation Protection Issues in the Baltic Region with Emphasis on Co-operative Projects with Estonia, Latvia and Lithuania. Proceedings of the Regional IRPA Congress, June 12-13, 1998, Stockholm: Riso National Laboratory, 1998, 193-196.

14.  Realo K., Realo E. und Lust M. Eine Bewertung der radiologischen Wirkung von Ölschifferflugasche in Estland. - Radioaktivität in Mensch und Umwelt: IRPA/Fachverband für Strahlenschutz, 1998, 2, 867-872.

15.  Reinart A., Arst H., Nõges P. and Nõges T. The PAR region of spectrum in some Estonian and Finnish lakes in 1995-1996. - Report Series in Geophysics, 1998, 38, 23-33.

16.  Salm J. Electrical dispersion of aerosol particles: An exponential mobility spectrum. - Preprints III of the 7th European Symposium Particle Characterization, 1998, 821-828.

17.  Tammet H. Air ions. - CRC Handbook of Chemistry and Physics, 79th edition: CRC Press, 1998, Sect. 14, pp. 32-34.

 

Eestis avaldatud teaduslikud artiklid: A3

 

1.    Eerme K. Stratosfääri osoonikihi muutlikkus ja Rossby lained. - Eesti Füüsika Seltsi Aastaraamat, 1998, 150-158.

2.    Eerme K., Veismann U., Koppel R. and Pehk M. First four years of atmospheric total ozone measurements in Estonia. - Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol., 1998, 47, 188-202.

3.    Hõrrak U., Iher H. ja Salm J. Keskkonnaseire Tahkusel. Environmental Monitoring at Tahkuse. - Eesti Keskkonnaseire 1996 Estonian Environmental Monitoring: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 1998, 30-33.

4.    Kaasik M. Tartu linna õhusaasteallikate andmebaas. - Keskkonnatehnika, 1998, 6, 26-27.

5.    Kaasik M. Õhusaaste leviku matemaatilised mudelid. - Keskkonnatehnika, 1998, 1, 8-9.

6.    Mägi L. and Lips U. Budget components of water, salt and nutrients in the Gulf of Riga in 1993-95. - Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 1998, 47, 1, 14-31.

7.    Raudsepp U. Climatic aspects of the sea level variations in Estonia. - Climatic Change Studies in Estonia: Stockholm Environment Institute, 1998, 79-84.

8.    Raudsepp U. The sea level variability. - Country Case Study on Climate Change Impacts and Adaptation Assessments in the Republic of Estonia: Report to the UNEP/GEF: Stockholm Environment Institute, 1998, 107-110.

 

Populaarteaduslikud artiklid: A4

 

1.    Eerme K. Kui kaugelt tulevad Eesti importilmad?. - Eesti Loodus, 1998, 9, 394-396.

2.    Eerme K. Maa – meie planeet. - Tartu Tähetorni kalender 1999 aastaks, 1998, 80-100.

3.    Eerme K. Päevitades põõsa vilus. - Eesti Loodus, 1998, 7, 302-304.

 

 

Eestis avaldatud üksikväljaanne: R3

 

1. Kikas Ü. Atmospheric aerosol in the Baltic Region. Particle size distributions, sources, gas-to-particle conversion. - Tartu, 1998. - 114 pp.