Eelised ja puudused
Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, see muudetakse elektrienergiaks generaatoritega.
Tuuleenergia eelised:
- Keskkonnasäästlik taastuvenergia. Tuulenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust, väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside emissioon.
- Piiramatu ressurss. Kütust ehk tuult on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud. Turbiine saab püstitada peaaegu igale poole, kus on piisavalt tuulepotentsiaali kindla, tsentraliseeritud ja jaotamisvõimalustega tootmise tagamiseks.
- Maksumus - hinna poolest suudab tuul konkureerida tuumaenergia, kivisöe ja gaasiga. Peamine kuluallikas on tuuleturbiini valmistamine ja paigaldamine.
- Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta niivõrd kütusehinna kõikumine.
- Lihtsamat tuuleturbiini saab kiiresti ja efektiivselt kasutusele võtta, kuna see koosneb moodulitest ja seda on lihtsam paigaldada.
- Taastuvenergia, sh tuuleenergia tootmine loob uusi, kohalikke töökohti.
Tuuleparkide rajamise ja kasutuselevõtuga võib kaasneda ka mitmeid probleeme.
Varustuskindlus. Kui tuuleenergia on mõnes piirkonnas domineerivaks energiaallikaks on vaja sinna juurde rajada tagavara energiaüksuseid, mis tuulevaiksel ajal kompenseeriksid energiapuudujäägi. Sageli on nendeks maagaasil või õlil töötavad jaamad.
Mõju linnustikule. Tuuleelektrijaamade mõju linnustikule võib olla:
- otsene - hukkumine, vigastused kokkupõrkel tuulikutega. Linnud võivad hukkuda tiiviku, mastiga kokku põrgates, aga ka laba taga tekkiva õhukeerise poolt vastu maad paiskudes.
- kaudne - häirib lindude pesitsemist, haudetingimusi, toitumist, rännet.
Müra. Korras oleva tuuleturbiini torni otsas võib tekkida müra kuni 100 detsibelli. Arvestades, et tuuleturbiinide masti kõrgus on sageli üle 50 m, jõuab maapinnale oluliselt vähem müra. Tiiviku pinnadefekt või tiivikule tekkinud jää võib põhjustada mürataseme tõusu. Eesti seadusandlus defineerib mürataseme tuuleturbiinile lähimast elukohast 300 m raadiuses 45 dB (Sotsiaalminister, 2002). Kaasaegsed tuuleturbiinid vastavad enamasti seadusandluses esitatud nõudele.
Helitugevuse ja -rõhu skaala. http://www.nonoise.org/library/envnoise/pics/08.gif (autori, Torben Munk ettevõttest Brüel & Kjær Sound & Vibration Measurement A/S loal).
Leitav lehelt: http://www.nonoise.org/library/envnoise/ (10.10.2012).
20 µPa vastab keskmisele inimese kuulmislävele ehk minimaalsele helile, mida inimene veel kuuleb. Helirõhk suurusega 100 Pa on juba nii suur, et see põhjustab valu ja seda nimetatakse seetõttu kuulmise valuläveks. Kahe ekstreemumi vahelisse alasse, st 20 µPa 100 Pa-ni langevad erinevatest allikatest pärinevad helid ja neile vastavad helirõhud (vt joonis). Kuna paskalite skaalal muutub kuulmisele vastav helirõhk mitmeid suurusjärke, siis kasutatakse mugavuse huvides selle sõltuvuse logaritmitud skaalat, mille ühikut nimetatakse detsibelliks (dB). Jooniselt on näha, et vahemik kuulmislävest valuläveni on 0 kuni ligikaudu 130 dB.
Visuaalne reostus. Visuaalne maastike rikkumine on tavaliselt peamine põhjus, miks ollakse tuuleturbiinide paigaldamise vastu. Kõige tuulerikkamad piirkonnad on tihtipeale ka ilusa avatud maastikuga alad ja neis paigus on kõige vähem märke inimese sekkumisest. Samuti on mereäärsed piirkonnad sageli atraktiivseteks kohtadeks turistidele, kes sealsete tuuleparkide tõttu ehk oma reisisihtkohta muuta võivad, mõjutades seeläbi negatiivselt turismiettevõtlust.
Elektromagneetiliste häirete tekitamine interferentsist. Tuuleturbiini rootorilabad toimivad peeglitena ja võivad tekitada interferentsi, mis peegeldab signaale vastuvõtjalt. Tagasipeegeldunud signaalid võivad häirida signaali kvaliteeti vastuvõtja juures, mis tähendab, et tuuleturbiinidel võib olla segav mõju telekommunikatsioonidele ehk raadio, televisiooni ja mobiilside levi võib olla häiritud.
Õnnetusjuhtumid. Vaatamata tuuleturbiinide ohutuse ja turvalisuse kõrgetele näitajatele võib nende juhtuda õnnetusi inimestega (hooldustööde käigus) või seoses turbiinide purunemisega (sh õlireostusoht).
Vasta!
Nimeta peamised tuuleenergia puudused!
Vasta!
Kui suur on lubatud müratase (dB) tuulikutele Eesti seaduste järgi? Millise tegevusega või olukorraga võiks sellist mürataset kirjeldada?