Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ja eitav kõneliik. Kõneliigi pidamine morfoloogiliseks kategooriaks on tingitud sellest, et eesti keeles kasutatakse mõnede vormide eituse väljendamisel lisaks eitussõnale ka vastavast jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, nt elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata.

Jaatav kõneliik
Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, nt Jüri sõitis eile maale.
Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Jaatust märkivad rõhumäärsõnad võivad esineda üksnes vastuses küsimusele, nt Kas sa täna kinno lähed? — Jah. / Jaa. / Jah lähen. / Lähen küll.

Eitav kõneliik
Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. Eitussõna ei kasutatakse kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, nt ei ela, ei elaks, ei elavat, eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, nt ära ela, ärgu elagu.
Täis- ja ennemineviku vormide korral, mis koosnevad abisõna olema vormist ja põhisõna mineviku kesksõnast, võib eitussõna ei liituda abisõna ette eitavaks eesliiteks p, nt ei ole elanud ~ pole elanud, ei ole elatud ~ pole elatud, ei olnud elanud ~ polnud elanud, ei oleks elanud ~ poleks elanud, ei olevat elanud ~ polevat elanud. Niisugust eesliitelist eitusvormi osa võib käsitleda omaette tegusõnana.

Küsi- ja hüüdlausetes moodustatakse eitus lause algusesse eitava küsi- või hüüupartikli ega lisamisega. Verb on sel juhul eitavas vormis, kuid hüüdlauses võib eitussõna verbi juurest ära jääda, nt Ega ma rumal (ei) ole! Ega siis tema seda teinud (p)ole!, küsilauses siiski mitte, nt Ega te ei käinud seal? Ega te ei lubaks mind läbi?

Peale eituse enda on eituslausetel mõningaid lisaiseärasusi jaatuslausetega võrreldes. Näiteks on eituslause sihitis alati partitiivis, vrd Ma ehitasin paadi/paati - Ma ei ehitanud paati. See reegel ei kehti erieituse kohta.

Siinse õpiobjekti ülesannete abil saab harjutada isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla kõneviisi eri ajavorme.