„Eesti keele grammatika" järgi väljendub lause tegumood grammatilise subjekti ja tegevussubjekti vahekorras. Laused jagatakse aktiiv- ja passiivlauseteks vastavalt sellele, kas tegevussubjekt esineb grammatilise subjektina või mitte. Lause tegumood võib olla isikuline (personaalne) ja umbisikuline (impersonaalne). Umbisikulist tegumoodi käsitletakse passiivi alaliigina, impersonaalse passiivina. Kui umbisikulised laused väljendavad alati tegevust, jättes ainult selle tegija ebamääraseks või tõrjudes selle tagaplaanile, siis alusega passiivilaused väljendavad pigem seisundit, millesse tegevusobjekt on mingi tegevuse tulemusel sattunud, nt Uksed olid avatud (= lahti). Nad olid tema käitumisest üllatatud (= üllatunud = üllatuses). Sellist passiivi on nimetatud seisundipassiiviks.

Passiivsuse vormiliseks näitajaks on sihilise tegusõna umbisikulise tegumoe kesksõna, s.o tud-kesksõna. Passiivsetes lausetes on esimene sõna lauses alus. Olema-verb ühildub sellega ning mitte ainult arvus, vaid ka isikus, sest erinevalt umbisikulisest tegumoest saavad siin alusena esineda ka esimese ja teise isiku asesõnad, nt Ma olin / sa olid otsustamisest kõrvale jäetud. Seisundipassiivil on umbisikulise tegumoega võrreldes ka teisiti tõlgendatavad ajavormid.

Umbisikulise tegumoe ja seisundipassiivi ajad on esitatud järgnevas tabelis.

Umbisikuline tegumood näitab, et tegevus lähtub elus tegijast, kes jääb lauses otsesõnu väljendamata, see tähendab, et lauses ei märgita, kes on tegija. Näiteks Õues kakeldi. Direktorit oodatakse. Homme sõidetakse linna. Nendes lausetes ei ole väljendatud, kes kaklesid, kes ootab direktorit või kes sõidab linna. Kuna tegija peab olema elus, ei saa moodustada umbisikulist tegumoodi lausetest nagu Uks sulgus vaikselt. Toast kostis hirmus kisa. Vahel on elutu tegijaga lauses elusad tegelased juurdemõeldavad. Näiteks Kodu andis talle hea kasvatuse. Me saame aru, et kodus olid vanemad, kes hea kasvatuse andsid. Sellisest lausest saab teha umbisikulise variandi: Kodus anti talle hea kasvatus.

Samuti saab umbisikuliseks muuta lauseid, milles tegijaks on loodusjõud. Torm paiskas laeva karile. - Laev paisati karile.

Üksikjuhtudel võib umbisikulises vormis esineda ka sisult mitteisikulise lause öeldisverb. Näiteks Noorkuu alles loodi. Vanaema halvati ära. Need on laused, millest on isikulist tegumoodi keeruline moodustada, sest me ei saa öelda, kes lõi noorkuu või kes halvas vanaema.

Erinevalt umbisikulisest tegumoest ei pruugi passiiv osutada inimtegijale, nt Laud oli happest rikutud. Tegija vormistamiseks on ka suurem valik tegijamäärusi. Tõrjutud tegijat vormistatakse

- kaassõnaga poolt, nt Ülesanded olid meie poolt lahendatud,

- seestütleva käändega, nt Õunapuud olid külmast kahjustatud,

- omastava käändega, nt Maja oli Mardi ehitatud.

 
Kui umbisikulises tegumoes on tud-kesksõnal selgelt verbi omadused, siis passiivi puhul on samal kesksõnal nii omadussõnalise öeldistäite kui ka verbi omadusi ning seda ongi peetud kord öeldistäiteks, kord verbivormi osaks. Omadussõnalise öeldistäitega seob passiivi tud-kesksõna mata-eituse võimalus, nt Kiri on saadetud → Kiri on saatmata; mõningane võrdlusastmete moodustamise võimalus, nt Nende liikumisvabadus on piiratum kui teistel; asjaolu, et olema-verb võib esineda ka lihtaegades (vt tabel), samuti see, et elusa subjekti korral on passiivilausest võimalik omakorda moodustada umbisikulises tegumoes lause, nt Ta on üllatatud → Oldi üllatatud. tud-partitsiibi käsitlemist verbi liitvormi osana toetab aga selliste laiendite esinemise võimalus, mis iseloomustavad pigem tegevust kui selle tulemust - tegijamäärused, viisi- ja ajamäärused, nt See töö on nende poolt küll väga kiirustades tehtud.

NB! Siinses õppematerjalis ei ole ülesandeid umbisikulise tegumoe ja seisundipassiivi eristamiseks.