Ülemise õõnesveeni ehk vena cava superior süsteem
Ülemine õõnesveenisüsteem kogub verd pea, kaela ja ülakeha piirkonnast. Veen suubub südame paremasse kotta.
Ajus koguneb venoosne veri aju katva kõvakelme (dura mater) kahe kihi vahel paiknevatesse venoossiinustesse. Venoossiinustel puuduvad klapid. Oluline venoosse vere kogunemise koht on sigmaurge ehk sinus sigmoideus, mille jätkuks kaelal on sisemine kägiveen ehk v. jugularis interna. Aju venoosse vere äravool toimubki venoossiinuste ja sellega ühenduvate veenide kaudu, kuhu dreneerub lisaks ajule verd ka näo ja kaela piirkonnast.
Venoosne veri ülajäsemest koguneb rangluualusesse veeni (v. subclavia).
Rangluualune veen ehk v. subclavia ja sisemine kägiveen ehk v. jugularis interna ühinevad
rinnaku-rangluu liigese taga
õlavarre-peaveeniks (v. brachiocephalica). Samasse ühinemisel tekkivasse
nurka suubuvad ka pindmised kägiveenid ja lümfijuha. Vasak õlavarre-peaveen ehk v. brachiocephalica
sinistra on poole pikem ja tema taha jäävad aordikaare suured harud,
ettepoole harknääre ja rinnakupide.
Õlavarre-peaveenid ehk vv. brachiocephalicae ühinevad parempoolse 1. roide ja rinnaku ühenduse taga ülemiseks õõnesveeniks (v. cava
superior). Ülemine õõnesveen ehk v.
cava superior on umbes pöidla pikkune ja jämedune tüvi, mis paiknb aordi
ülanevast osast paremal, temasse suubub rindkerest paaritu veen ehk v. azygos.
Ülemine õõnesveeni süsteem kogub verd ülakehast.