1) Suhe surnuga

• Sugulus (abikaasa, laps, vanem jne)
• Emotsionaalse seotuse tugevus
• Emotsionaalsest seotusest tulenev kindlustunne

Leinamise intensiivsust mõjutab väga tugevasti armastuse intensiivsus, mida lahkunu vastu tunti. Armastuse määratlemisel on oluliseks näitajaks see, kuidas elatakse üle armastatust eemal olemist. Kas eemal olles eksisteerib siiski sisemine teadmine, et armastatu tuleb vajadusel või sellist kindlust ei ole. Turvalise emotsionaalse seotuse korral eksisteerib ka kindlus- ja turvatunne suhtes. 

• Usaldusväärsus
• Kaasatus (kui lähedalt on inimene kaotusega seotud)

Ebaturvalise emotsionaalse seotuse korral võib juhtuda, et inimene ei suuda taluda teisest eemal olemist ja on tugevasti mõjutatud teisest inimesest, sõltudes temast ka kõige igapäevasemates asjades. Mida suuremas ulatuses inimesed sõltuvad teineteisest ja mida ühisemalt nad oma elu elavad, mida rohkem on nad üksteise ellu kaasatud, seda suurem on inimese kurbus ja üleelamised, kui teine peaks lahkuma.

• Ambivalentsus ehk äärmuslike tunnete intensiivsus (armastamine - vihkamine)

Ambivalentsete tunnete esinemine suhtes võib olla tavapärasest raskema leina põhjuseks. Sellises suhtes eksisteerivad vastandlikud tunded tihtipeale samaaegselt: soov eemalduda või teisele inimesele haiget teha ja sügav kiindumus. Kui varjatud soov teist kahjustada täitub, jääb leinajale süükoorem. Süükoorem lunastatakse läbi intensiivse ja pikaaegse leina.

2) Lapsepõlvekogemused (ebakindlad vanemad, oluliste inimeste kaotused) võivad põhjustada suutmatust suhetest lahti lasta

3) Hilisemad kogemused (oluliste inimeste kaotused)

4) Varasem vaimse tervise probleem (depressiivsus)

5) Leinale eelnenud elu kriisid

6) Surma viis

• Surma „õigeaegsus"
• Surmade arv
• Eelnenud hoiatused (kas need üldse olid?)
• Leinaks valmisolek
• Vägivaldsed või hirmutavad surmad
• Surmad, milles ollakse süüdi

1) Sugu

Naised elavad lähedase kaotust emotsionaalsemalt üle kui mehed. Peale elukaaslase surma sureb rohkem arv mehi kui naisi südamehaiguse tagajärjel. See viitab asjaolule, et tunnete väljendamine on pigem tervislik.

2) Vanus

Surma õigeaegsus mängib olulist rolli leinamisel. Kui surma võib ennetada, siis ei ole lein nii raske. Leinaprotsessi mõjutab ja enamasti on reaktsiooni sügavus, intensiivsus ja kestvus erinev vanuri surma ja näiteks noore, õnnetuse läbi hukkunud inimese surmale. Nooremad leinajad otsivad sagedamini professionaalset abi peale lähedase kaotust. Samuti on nooremate hulgas rahustite tarbimine rohkem levinud. Vanemate leinajate seas esineb enam haigestumist. Vanemad leinajad kogevad esimese kolme aasta jooksul peale lähedase lahkumist rohkem ahastust, kui nooremad. Kuid sellise tendentsi põhjustajaks võib lugeda vananemist, mille käigus haigused ja nõrkus on nagunii üsna sagedased nähtused. Depressiivsus on väga tavaline nähtus võrdselt, nii vanurite, kui ka nooremate leinajate hulgas. Nooremate inimeste lein on tavaliselt intensiivsem.

3) Isiksuseomadused

• Kurbusele kalduvus
• Tunnete varjamine, mahasurumine
• Madal enesehinnang

Peale lähedase inimese kaotust abi otsivatele inimestele on omane madal enesehinnang. Madalat enesehinnangut seostatakse depressiooniga. Madala enesehinnangu olemus peitub kindlustunde puudumises oma võimesse tulla oma eluga toime. Inimene tajub, et tal puudub võimalus ise oma elu juhtida. Madal enesehinnang muudab inimesed haavatavamaks ootamatul lähedase kaotusel.

4) Sotsiaalne klass

5) Rahvus

6) Religioossus (usk ja rituaalid)

7) Kultuurilised ja perekondlikud faktorid

Raskused oma tunnete väljendamisel võivad peegeldada ka perekonnamustrit. Näiteks on uuritud leskesid ja leitud, et need, kes kannatasid kõige enam tervise halvenemise all, tundsid regulaarselt, et neil polnud lubatud ümbritsevate inimeste poolt oma abikaasa surmaga seotud tundeid vabalt väljendada.

1) Sotsiaalne tugi ja isolatsioon

2) Teisejärgulised stressisituatsioonid

3) Esilekerkivad võimalused