Aspariliste sugukonda kuuluval harilikul asparil (Asparagus officinalis) on tugev risoom, millest arenevad jämedad noored võrsed on mahlakad ja söödavad, neid müüakse spargli nime all. Taim võib esmapilgul meenutada sõnajalga, sest aspari lehed on väikesed, redutseerunud ja nahkjad. Lehtede ülesandeid täidavad kimpudesse koondunud rohelised nõeljad varred ehk kladoodid*. Erinevalt sõnajalast ei paljune aspar eostega ning tal on viljadeks punased marjad. Maailma üks pikematest õisikutest kuulub agaavile (Agave), see on kuni 12 m pikk ja sisaldab kuni 17 000 õit. Agaav õitseb vaid korra elus 10-30-aastasena ja siis sureb.

Taimemahla kogutakse agaavi keskele tehtud sisselõikest. Seda mahla nimetatakse agaavisiirupiks ja kasutatakse suhkru asemel, samuti valmistatakse sellest tekiilat. Sugukonda kuulub ka lõhnavaid kevadlilli nt. hüatsint (Hyacinthus), mille ladinakeelne nimi tähendab lillakat või sinakas-lillakat värvi.